1.Lõpetada T K (pankrotis, ik xxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda vabastamast T K (pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 2.Mitte vabastada võlgnik kohustusest alljärgnevalt:
T
Kt
täitmata
jäänud
2.1.Võlg AS-le Xxxx on 8708,62 eurot;
2.2.Võlg AS-le Xxxx on 3477,79 eurot;
2.3.Võlg Xxxx OÜ-le on 471,64 eurot.
3.Menetluskulud jätta võlgniku T K kanda. Määrus kätte toimetada võlgnikule ja võlausaldajatele. Teade (määruse resolutiivosa) kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise lahendi kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Asjaolud 1.07.05.2012 esitatud võlgniku pankrotiavaldus on rahuldatud ning pankrot on välja kuulutatud 27.09.2012.
2.Maakohtu 18.07.2013 määrusega on kinnitatud lõpparuanne ning algatatud on võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on määratud võlgnik ise. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu.
3.Võlgnik on esitanud aruandeid.
3.1.27.08.2014 aruandes annab võlgnik teada temapoolsest aktiivsest tööotsimisest ja et ta pole seni leidnud „tema elustiiliga“ sobivat tööd. Tulu puudub. 15.09.2014 aruande täiendamisel on märgitud, et isik on arvel tööotsijana ja on saatnud CV-sid tööandjatele. Paljud tööd aga „ei sobi kellaaegade pärast, seoses kaugusega ning ka tervis“. Käib psühhiaatri ja psühholoogi vastuvõttudel, kasvatab üksi kahte alaealist last. Lisatud on CV keskuse väljavõte kandideerimisavalduste ajaloo kohta. Nimekirjas on küll 55 nimetust tööandjaid, kuid sealjuures on kohtu hinnangul paljudel juhtudel tegemist töökohtadega, kus eeldatakse vastava hariduse või kutsetunnistuse olemasolu ja võlgnik ei ole esitanud andmeid, et tal oleks nt võimekust ja pädevust töötada kinnisvara maaklerina, tellerina, töödejuhatajana, arendusjuhina, personalitöö assistendina jne, ehk et kandideerimise mass on üpris näilik ja ette teadaolevalt lootusetu.
3.2.24.09.2015 esitatud aruande kohaselt oli võlgnik 2013 lõpus 3 kuud tööl AS Xxxx, kuid seal eeldati isikliku auto olemasolu ja „palgasüsteem oli väga nõrk“. Tervis on aastaga halvenenud, määratud on töövõimetus xxxx. Lisatud on puude raskusastme tuvastamise otsus töövõimetuse kohta kestusega kuni 15.07.2016.
3.3.26.02.2016 istungil selgitab, et 2015 ei ole tööl känud, tervis läks käest ära, elab toimetulekutoetustest. Rohud on peal, ärevushood on vähenenud. Psühhiaater on talle väitnud, et oma mõttemaailmaga ei tohiks ta praegu tööd teha. Ta ei oska millestki rõõmu tunda.
3.4.15.08.2016 aruandest nähtuvalt mingeid muutusi ei ole, väidetavalt otsib tööd ja kasvatab alaealisi lapsi, keda omakorda toetab nende isa. Tervislikult on asi hullem.
3.5.25.08.2017 aruande kohaselt ei ole jõukohast tööd pärast puudeastme määramist leidnud, käib jätkuvalt arstide juures. Võlausaldajate nõudeid ei ole olnud võimalik täita.
3.6.06.09.2018 aruande kohaselt töötab 0,5 kohaga OÜ Xxxx klienditeenidajana. Võlgnikul on aruande kohaselt „tõsine puue olla sõltuvuses, lootuses, et elu annab võimaluse ja ta võidab raha ja seab oma elu korda. Kõik see pinge on hakanud tugevalt tervisele.“ Lisatud töövõime kaardi kohaselt on osaline töövõime kuni 12.06.2020. Lisatud on pangakonto väljavõte perioodi kohta alates jaanuar 2018.
3.7.19.09.2018 ärakuulamise istungil selgitab, et konto väljavõttest nähtuv hasartmängudega tegelemine ongi tema sõltuvus, mille pärast ta arstide juures käib. Võlgnik ei osanud adekvaatselt selgitada väljamakseid laste isale, sõbrannale jm isikutele. Saab siiski aru sellest, et kui on
olemas võlausaldajad, siis tuleb eelkõige makseid teha neile ja mitte kulutada 1000 eurot kuus hasartmängudele. Võlgniku selgituse kohaselt käibki ta poole kohaga tööl selleks, et saada vahendeid hasartmängude mängimisel sissemaksete tegemiseks. Võlgnik räägib oma arusaama, et „kui kõik teised võidavad, et miks siis tema ei võiks võita“ ja et selles lootuses panustabki ta rahaliselt järjest suuremalt.
4.Kohus on 09.10.2018 esitanud kolmele menetluses osalevale võlausaldajale päringu seisukoha saamiseks kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas.
4.1.AS Xxxx märgib, et Xxxx AS-i tunnustatud nõue, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud, oli 30.05.2013 (s.o kohustustest vabastamise menetluse algatamine) seisuga 8708,62 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse vältel ei ole võlgnik ülekandeid teinud ehk võlausaldaja ees olev kohustus on täies ulatuses tasumata. Xxxx AS leiab, et hoolimata sellest, et võlgnik ei ole näidanud üles omapoolset initsiatiivi nõude tasumiseks ning tema kohustustest vabastamine riivab olulisel määral võlausaldaja õigusi, tuleb antud juhul lähtuda kohtu poolt edastatud olulistest faktilistest asjaoludest. Võlausaldaja on seisukohal, et üldjuhul peaks võlgnik eelkõige tõendama, et ta menetluse vältel täidab temale seadusega pandud kohustusi, sh põhistama asjaolusid, mis on takistanud nõude rahuldamist ja tõendama oma püüdlusi teenida sissetulekut. Olukorras, kus võlgnik seda ei tee, on võlausaldajal õigus nõuda, et kohustustest vabastamise menetlus pikendatakse maksimaalse ulatuseni, kuid antud juhul puudub sellel sisuline mõte. On selge, et kui sõltuvuslik hasartmängurlus oli üheks põhjuseks, miks võlgniku suhtes pankrot välja kuulutati ning isik pole tänase päevani suutnud sõltuvusest vabaneda, ei esine põhjust pikendada käesolevat menetlust. Juhul kui selgub, et võlgniku haigus mõjutab kohustustest vabastamise menetlust selliselt, et ka kohus leiab, et sellel puudub perspektiiv, on võlausaldaja seisukohal, et nõustub kohusustest vabastamise menetluse lõpetamisega. Lähtudes ülaltoodust ning faktilistest asjaoludest on Xxxx AS seisukohal, et menetlust ei ole mõtet pikendada, kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ning võlgnik jätta kohustustest vabastamata.
4.2.AS Xxxx leiab, et võlgnik on süüliselt rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kahjustanud seeläbi võlausaldajate huve. Kohus on juhtinud võlausaldajate tähelepanu võlgniku 19.09.2018 ärakuulamisel antud ütlustele, mille kohaselt on võlgniku pangakontol nähtuva massiivses ulatuses rahade liikumise kohta hasartmängudele, netikasiinole jms-le, et tal on haiglaslik, tema tahtele mitte alluv sõltuvus, mille ravimisega ta väidetavalt on aastaid spetsialistide juures tegelenud. Toimiku materjalide põhjal on isikul üldhaigestumisega osaline töövõimetus kuni aastani 2020. Psühholoog-nõustaja A R on oma vastuses kohtunõudele kirjutanud, et hasartmängudest rääkis võlgnik alles käesoleva aasta septembris. Ilmselgelt on võlgnik tahtlikult kohut eksitanud ning esitanud valeinformatsiooni kohustustest vabanemise eesmärgil. Võlausaldaja leiab, et võlgniku käitumine on mitteaktsepteeritav. Lisaks on võlgnik rikkunud kohustust tegeleda tulutoova tegevusega PankrS § 173 lg 1 tähenduses. Võlgnikul on määratud osaline töövõimetus üldhaigestumisest tulenevalt, mis võlausaldaja hinnangul tähendab, et võlgnik on siiski töövõimeline, kuid mingid tegevused on tema jaoks keerulisemad või piiratud. Võlausaldaja jaoks on kummastav, et võlgnik, kellel on kaks last, kes töötab poole kohaga ja teenib 300 eurot kuus, kulutab hasartmängudele ligi 1000 eurot kuus ning ei püüagi leida tasuvamat töökohta. Istungi protokolli kohaselt võlgnik laenab lisaks ka teistelt raha, et hasartmänge mängida. Sealjuures ei ole võlgnik teinud ühtegi tõsiseltvõetavat toimingut selleks, et oma kohustusi täita. Võlausaldajale teadaolevalt ei ole võlgnik otsinud tasuvamat tööd. Võlgnik pole toonud kohtu ette, mis tööpakkumisi ta vaatas, kuhu kandideeris ning kuhu teda ei võetud. Juhul kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et kohus teda kohustustest ei vabasta. Kui
võlgnik oleks otsinud tasuvamat tööd menetluse ajaks ja selle saanud, oleks võlausaldajatele olnud võimalik teha väljamakseid, mida käesoleval juhul ei tehtud. Olukorras, kus võlgnikul on teiste isikute ees rahalised kohustused, ei saa ta vabalt valida, millisel erialal sissetulekut teenida, vaid peab seaduse mõtte kohaselt tegema kõik endast oleneva võlgade vähendamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu määrus 17.05.2017 ts.asjas nr 2-14-51423 p 22). Ka iga väikseima summa tasumine näitab võlgniku huvi ja soovi seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks ning annab menetluse lõpus suurema tõenäosusega aluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. (Tln Ringkonnakohtu 08.03.2017 määrus nr 2-09-43928, p 18). Tõendeid 2013-2018 tööotsingute kohta ei ole võlgnik esitanud. Võlgnik on seisukohal, et ta saab võlgasid siis likvideerima hakata, kui ta saab hasartmängudest suurema võidu ning kui ta kuuleb, et keegi võidab, siis paneb aina suuremaid panuseid. Võlgnik on tahtlikult oma käitumisega kahjustanud võlausaldajate huve, kelle nõuded on endiselt tasumata. Pärnu Maakohus on lahendis 2-12-49039 märkinud, et võlgniku poolt kohtule esitatud kontoväljavõttelt nähtub võlgniku pangakontole kantud summasid Xxxx ASlt, mis osutab asjaolule, et võlgnik on menetluse kestel tegelenud hasartmängudega, mis ei ole kohtu hinnangul mõistlik tulutoov tegevus. Mõistlikult käituv võlgnik peaks kohustustest vabastamise menetluse kestel hoiduma tegevusest, mis võib tema niigi keerulist majanduslikku olukorda veelgi halvemaks muuta. Kohus lõpetas eelnimetatud tsiviilasjas kohustustest vabastamise menetluse ning jättis võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja leiab, et võlgnik otsib vabandusi, et pääseda oma kohustuste täitmisest ning on jätnud olulise osa informatsioonist esitamata ega ole põhistanud oma seadustest tulenevate kohustuste täitmata jätmist. Kohtud on korduvalt öelnud, et võlgnik peaks suutma kõiki piiravaid asjaolusid ka tõendada. Kohustustest vabastamine ei ole võlgniku õigus, vaid selleks peab võlgnik andma endast parima, et ta saaks tegeleda tulutoova tegevusega, mh töö otsimisega ning suutma seda ka kohtule põhjendada. (Tln Ringkonnakohtu 05.12.2016 määrus tsiviialsas 2-107499, p 11). Riigikohus on ts.asjas nr 3-2-1-46-13 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, kuid uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohtupraktika kohaselt, kui võlgnik ei ole kahe aasta jooksul võimeline teenima miinimumpalgast suuremat tulu või ei teeni üldse tulu, siis on see PankrS § 173 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumine, mis on aluseks võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks. (Pärnu MK, 2-10-52296, Tartu MK, 2-11-43706). Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud üle viie aasta, millise aja jooksul ei ole võlgnik teinud võlausaldajale ühtegi väljamakset. Võlgnik tuleb kohustustest vabastamata jätta. Võlgnik ei ole üle viie aasta kestnud kohustustest vabastamise menetluses andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sh ta ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, millest tulenevalt leiab võlausaldaja, et võlgnik on rikkunud tahtlikult PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, sh võlausaldaja huvi saada oma nõue rahuldatud. Kohtud on leidnud, et asjaolu, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja on maksejõuetu, ei tähenda seda, et võlgniku peaks kohustustest vabastama. ( Tln Ringkonnakohus, 2-14-51423). Võlgnik ei ole täitnud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust, sh tõendamiskohustust. Võlausaldaja hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamine, eelkõige põhjusel, et võlgnik on süüliselt rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi. PankrS §
175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku tegevus/tegevusetus süülise iseloomuga ning võlgnik on tahtlikult jätnud täitmata pankrotiseaduses ning talle kohtu poolt määratud kohustused. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Sama sätte 3-5. lõike kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Eeltoodust tulenevalt ning tuginedes palub võlausaldaja lõpetada T K kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
4.3.Xxxx OÜ märgib, et võlgnik ei ole pankrotimenetluses ega ka võlgadest vabastamise menetluses teinud võlausaldajale ühtegi ülekannet. Samas nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest, et valdavalt on väljaminekud hasartmängu firmadele xxxx ja Xxxx AS. Võlgniku pangakontolt elamisega seotud kulusid ei nähtu. Aruande kohaselt kannab igapäevased elamiskulud võlgniku laste isa, millest tulenevalt jääb võlgnikule raha tasuda oma võlad võlausaldajate ees. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole järginud ega täitnud kohustusi nõuete kohaselt. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-46-13 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Võlausaldaja Xxxx OÜ leiab, et võlgniku kohustusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuivõrd võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud võlausaldaja ees rahuldavas ulatuses, mistõttu palub kohtul jätta võlgnik kohustustest vabastamata PankrS § 175 lg 51 kohaselt.
5.Kohus on esitanud päringu võlgniku väitel temaga tegelevatele arstidele, seisukoha saamiseks, millal ja mis motiividel on isik nende poole pöördunud, millist abi ta on saanud ja milline on arvamus isikul võimaliku psühholoogilis-psühhiaatrilise sümptomaatika osas, kuivõrd isiku olekust ja väljendustest ja istungile esitatud arusaamadest tulenevalt tekkis kohtul arvestatav kahtlus tema adekvaatsuse osas.
5.1.Psühholoog A R märgib, et T K on kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna poolt suunatud toimetulekuraskustesse sattunud inimeste programmi, kus 2017.aasta maist on osalenud psühholoogilise nõustamise seanssidel. T sõnul käib ta psühhiaatri vastuvõttudel, talle on määratud antidepressandid ja ärevuse vastased ravimid. Kurdab halvenenud mälu ja meeleoluhäirete üle. Vastuvõttudel on märgata ülemäärast emotsionaalsust, emotsioonide kiiret vaheldumist, naeratus vaheldub pisaratega väga kiiresti. Mitmel korral on T unustanud, et tal on psühholoogi juures vestlus ning on jätnud tulemata. Unustamisse suhtub kui kellegi teise tekitatud probleemi. T töötab kaupluses. Tunnistab, et hommikuti on raske sundida end tööle tulema, kuid samas kardab, et ainult kodus olles muutuks ta täiesti apaatseks. Ütleb, et suudab oma halba meeleolu klientide ja töökaaslaste eest varjata ning terve päeva naeratada. Sel viisil saab klientidelt
positiivset tagasisidet. Ehk siis mingites olukordades on ta võimeline oma emotsioone kontrollima. Väidab, et talle on vestlused psühholoogiga vajalikud, kuid need jäävadki peamiselt vestlusteks, kuna T ei otsi lahendusi, ei tegutse eesmärgipäraselt. Kurdab stressi tekitavate olukordade üle tööl ning eraelus. Leiab, et tal ei ole võimalik muutuseid teha, et oma olukorda leevendada. Ta on rääkinud oma kehvast majanduslikust olukorrast ja võlgadest. Hasartmängudest rääkis T alles käesoleva aasta septembris.
5.2.Psühhiaater M-L L märgib, et T K pöördus vastuvõtule esmakordselt 16.05.2015 depressiivsete ja ärevushäirele iseloomulike kaebustega, diagnoositud tol hetkel rasket depressiooni ning alustatud antidepressiivse raviga. Seejärel on ravikoostöö olnud varieeruvsageli jätnud tulemata, uuesti pöördudes on depressiivsed ja ärevuskaebused tagaplaanil, esiplaanil isiksuspatoloogiale viitavad sümptomid (histrioonilisus, manipulatiivsus), kodustest pingetest tulenev. Patsient lülitus ka tööprotsessi, tuli seal kenasti toime, on püsinud tööl juba üle 2 aasta. Viimasel pöördumisel 07.07.2018 hindas oma seisundit stabiilsena, meeleolu alanemist eitas, häirivat ärevust ei esinenud, püsis isiksusjoonte aktsentueeritus. Järgnevat vastuvõtuaega kokku ei lepitud, kuna patsient hindas end praegu toimetulevaks, lubas registreerida aja vajadusel. Võimalikust hasartmängurlusest pole patsient kunagi rääkinud ega pole olnud ka vastavaid viiteid. 01.10.2018 saatis T K arsti töökoha (xxxx) üldmeilile kirja, milles viitas, et on pikemalt mänginud lootuses võita ning oma probleemid seeläbi lahendada. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht
6.PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
7.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Sätte kohaldamiseks tuleb tuvastada, et --võlgnik on kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta --ning võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt --ning võlgnik on kohustuste süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
7.1.Kuna võlgnik ei ole osanud selgitada, kuidas on tal tekkinud tema sissetulekuid arvestades võimalusi teha igakuiselt kulutusi sissetulekud kolm korda ületavas suuruses, siis on tegemist tulude ja vara varjamisega. Võlgniku väide, et ta kasutas hasartmängude mängimisel nn sissemaksete tegemiseks töötasu, ei ole sellest aspektist veenev, sest töötasu on kordi väiksem hasartmängu kulust- seega täidetud on tulude varjamise eeldus.
7.2.Võlgnik ei ole ka selgitanud, mis on tal takistanud täitmast kohtu nõuet pangakontode väljavõtete esitamiseks kohtu nõutud 4 aasta kohta ja andmeid igakuiste elukondlike väljaminekute kohta- seega täidetud on teabe andmata jätmise eeldus.
7.3.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamiseks eeldatakse rasket süülist käitumist ehk rasket hooletust VÕS § 104 lg 4 tähendust või tahtlust VÕS § 104 lg 5 tähenduses. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Raskelt hooletu käitumine on rikkujaga sarnases olukorras oleva isiku mõistlikult vastuvõetamatu käitumine. Kohus leiab, et isik, kes saab töötasu 0,5 kohaga töötamise eest ja kelle sissetuleku moodustavad toetused, kelle ülalpidamisel on alaealised lapsed, käitub
mõistlikult vastuvõetamatult kui ta sissetuleku kulutab hasartmängudele, jättes sealjuures eluliselt usutavalt põhistamata (ja vastavalt kohtu nõudele ka täitmata) elukondlike igapäevaste kulude kandmise ulatuse ja selleks vajalike piisavate rahaliste vahendite olemasolu, jättes samas täies ulatuses täitmata kohustused teadaolevate võlausaldajate ees. Hoolas võlgnik pidanuks saadud sissetulekute arvel tagama eelkõige laste ja enda ülalpidamise. Kohus ei väida, et isik, kelle sissetulek jääb piirmääradesse, millest täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 kohaselt kinnipidamisi ei saakski teostada, käituks süüliselt ainuüksi selle tõttu, et ta sellest sissetulekust ei tee makseid võlausaldajatele. Antud juhul on võlgnik leidnud võimaliku olevat teha selle, kinnipidamiste teostamist mittevõimaldava, sissetuleku juures kulutusi täiesti põhjendamatult ainult enda huvides ja enda väidetava sõltuvuse rahuldamiseks. See ei ole aga kohustustest vabastamise menetluse kontekstis aktsepteeritav. Selline võlgniku käitumine on tahtlik VÕS § 104 lg 5 tähenduses. Ja seega on täidetud raske hooletuse või tahtluse eeldus.
7.4.Võlgniku raske hooletus ja tahtlik käitumine on antud menetluses viinud selleni, et ükski võlausaldaja ei ole kogu 5. aastase perioodi kestel saanud oma nõude täitmist vähimalgi määral ja ei ole kahtlust, et see ilmselgelt kahjustab võlausaldajate huve. Täidetud on võlausaldajate kahjustamise eeldus. Seega kogumis on täidetud kõik eeldused võlgniku mittevabastamiseks temal täitmata jäänud kohustustest.
8.Allolevalt kohus esitab eeltoodud järelduse kujunemise.
8.1.Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele.
8.2.Võlgnik on küll formaalselt võttes esitanud aruandeid, kuid nende sisust lähtuvalt ei ole võimalik kohtu hinnagul teha järeldust, et võlgnik on oma kohustuste täitmisse suhtunud parima võimaliku hoolsusega. Väites 19.09.2018 ärakuulamisel, et võlgnik käib poole kohaga tööl mitte selleks, et ülalpidada oma alaealisi lapsi (selle tagab aruannete kohaselt laste isa), mis võiks olla kaalumistväärt põhistus võlausaldajate nõuete mitterahuldamiseks ja mitte selleks, et tagade võlgniku enda vajadusi (ka elektri, telefoni ja muud eluks vajalikud vahendid tagab aruannete kohaselt laste isa), sealjuures nt üüri võlgnik elamispinna eest tema enda kinnitusel ei pea tasuma, vaid selleks, et saada rahalisi vahendeid sissemakste tegemises hasartmängudega tegelemiseks, on võlgnik kohtu hinnangul ilmselgelt süüliselt rikkunud oma kohustust tegeleda tulutoova tegevusega selleks, et tagada võlausaldajate nõuete rahuldamist, hea tahte märgina kasvõi marginaalses ulatuses.
8.3.Kohtu hinnangul ei ole võlgnik menetluse 5 aaastat kestnud perioodi jooksul teinud mõistlikke jõupingutusi tulutoova tegevuse leidmiseks. Asjaolu, et võlgnik on osaliselt töövõimetu, võiks küll õigustada põhjendusi, et igasugune töö ei sobi, kuid see ei väära
mitteaktsepteeritavat käitumist, et ka oma poole kohaga töötamisel saadud sissetulekust ei pinguta võlgnik võlausaldajatele mitte ühegi makse tegemisega. Kohus leiab, et tööjõuturg pakub siiski töövõimalusi ka osalise töövõimega isikutele, seda enam, et antud juhul pole töövõimetus tingitud füüsilisest puudest, ehk et isikul ei sega elukohast kaugemalt töö otsimist ja leidmist liikumisraskused. Kohustustest vabastamise menetluse viieaastane periood jäi aega, mil majandustsükkel oli kasvufaasis ja toimus stabiilne töötasude suurenemine (vt http://www.stat.ee/stat-keskminebrutokuupalk). Ühtlasi vähenes sel ajal üldine tööpuudus (vt http://www.stat.ee/stat-tootusemaar). Kohus leiab, et võlgniku teenitud töötasust kõrgemat töötasu oli võimalik saada ka eriteadmisi mittevajavatel ametikohtadel. Ühtlasi oli sel ajal turul piisav töökohtade pakkumus. Võlgniku osalemine erinevatel koolitustel võis olla küll võlgniku jaoks arendav ja kasulik, kuid kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et võlgnik oleks koolitustel saadud teadmisi raha teenimiseks kasutanud. Seega ei täida ainuüksi koolitustel osalemine PankrS § 173 eesmärke.
8.4.Võlgniku väide, et tema tervis ei võimalda tasuvamat tööd leida, ei ole eluliselt usutav. Esitatud töövõimetunnistusest ei nähtu, kuidas ja millises ulatuses võlgniku ärevushäire ja depressioon takistavad tal töötamist. Võlgnik on küll andnud teavet selle kohta, kui kaua tema haigusseisund on esinenud, kuid kohtu nõudel arvamuse andnud isikuga tegelenud arstid ei ole väitnud, et isikul oleks raskusi töö tegemiseks. Kohus leiab, et kahe arsti seisukohtadest saab järeldada, et võlgnik, vastupidiselt tema poolt väidetule, ei ole spetsialistide poole pöördunud mitte oma sõltuvusprobleemidega, vaid muudel põhjendustel. Ka väide pidevalt arstide juures käimisest jääb ebausutavaks, sest mõlemad arstid nimetavad, et võlgnik on kokkulepitud kohtumisi unustanud (ajades selle unustamise sealjuures kellegi teise süüks) ja on jätnud lihtsalt ka tulemata. Nõustamisel on hakanud osalema alles eelmise aasta kevadest ning ühtlasi kinnitatakse, et hasartmängurlusest pole isik kas üldse rääkinud või on seda teinud alles k.a. septembris, mis omakorda annab aluse teha järeldus, et võlgnik on tegelikkuses arste oma sõltuvusest informeerinud alles pärast seda, kui kohus talle tervise kohta sept. 2018 istungil küsimusi esitas. Seega väitega, et ta on aastaid oma sõltuvuse ravimisega tegelenud, on võlgnik tegelikult kohut teadvalt ja tahtlikult eksitanud.
8.5.Võlgniku arusaam, et elu muutub alles siis, kui arvutis istudes hasartmängude mängimisel ükskord võit tuleb ja et siis saab elu korda seada, ei anna alust pidada sellist tegevust tulutoova tegevuse otsimiseks. Kui see ka võlgnikule mingit tulu toob, siis see tulu tuleb kasutada kas oma elukondlike vajaduste rahuldamiseks (mida võlgnik pole väitnud ja mis ei kajastu ka vähimalgi määral võlgniku pangakonto väljavõttel), laste ülalpidamiseks (millega seonduvate kulude tegemist samuti kontol ei kajastu) või võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, mitte järjest ja intensiivsemas tempos ja mahus hasartmänge klikates ja menetlusega mitteseotud füüsilistele isikutele sadades eurodes väljamaksete tegemiseks.
8.6.Maakohu 04.07.2018 kirjaga on võlgnikku kohustatud esitama kõikide pangakontode väljavõtted alates 01.08.2014, st viimase nelja aasta kohta. Sellele vaatamata esitas võlgnik väljavõtte vaid viimase 8 kuu kohta, ehk et võlgnik on eiranud kohtule teabe andmise kohustust. Võlgnikku kohustati muuhulgas esitama ülevaade igapäevaste kulude osas, kes ja millistest vahenditest neid tasub, ka sellekohast infot võlgnik üldse esitanud ei ole. Konto väljavõttest nähtuvalt on nt jaanuaris 2018 võlgnik teinud väljamakseid/ülekandeid Xxxx OÜle summas 485 eurot; Xxxx AS-le vähemalt ca 632 eurot; lisaks on tehtud ülekandeid võlausaldajateks mitteolevatele füüsilistele isikutele R, J, R, K, L, K- vähemalt summas 672 eurot, ehk kokku on tehtud põhjendamatuid kulutusi vähemalt 1789 euro ulatuses. Kui võlgnikule jaanuaris ülekantud detsembrikuu töötasu on sealjuures 267 eurot ja veebruari alguses ülekantud jaanuari kuu töötasu on 279 eurot, siis on ilmselge, et võlgnikul on vabu rahalisi
vahendeid, mida ta saab mitte töisest sissetulekust ja mille kohta ta selgitust esitanud ei ole. Kui võlgnikul on võimalik kulutada igakuiselt oma sissetulekut (palk ca 270 eurot + peretoetus 110 eurot ja sotsiaaltoetus 208 eruot= 588 eurot) silmas pidades kolm korda suuremat summat, ca 1800 eurot, hasartmängudele ja/või tehes väljamakseid isikutele, kelle ees tal samaaegselt võlausaldajatega kohustusi ei ole, siis on võlausaldajatele mitte ühegi makse tegemine käsitletav selgelt süülise tegevusena ja võlausaldajate huvide kahjustamisena. See näitab, et võlgnik varjab oma tegelikke sissetulekuid ja rahalisi vahendeid. Sama muster kulutuste ja väljamaksete osas kordub ka kõigil järgmistel kuudel, mille kohta konto väljavõte on esitatud. Kohus nõustub võlausaldajaga, et arusaamatul kombel ei ole samal ajal kontolt näha mitte mingeid elamisega seotud kulude kandmisi, sh elementaarseimana toidupoes käimist.
8.7.Kohus leiab, et PankrS § 173 lg 1 tähenduses ei pea tulutoov tegevus olema vaid nn töise iseloomuga. Kui võlgniku palk on ca 270 eurot ja pangakonto väljavõtte kohaselt lisandub sellele töötukassast saadud toetus nt jaanuaris 208 eurot ja peretoetus 110 eurot, siis on kogusissetulek vähemalt 588 eurot. Pangakontolt ei nähtu sissetulekut laste isalt elatise näol, seega ei ole välistatud, et laste isa maksab elatiseks ka rohkem kui 150 eurot, ja kui ta maksabki justnimelt seda summat nt sularahas, siis ei ole võlgnik astunud aastate jooksul samme, et nõuda lastele elatise maksmist seaduses ettenähtud elatise miinimumsuurusena 250 eurot kummalegi lapsele. Saadav elatise summa võimaldaks hajutada eeldatavalt pingelist eelarvet.
9.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on võlgnikult teavet küsinud ja saanud seda istungitel. Võlgnikult ei ole vannet võetud ja kohus ei pea seda siinkohal ka vajalikuks, sest täitmata jäänud kohustustest vabastamisest keeldumine toimub antud kaasuses PankrS § 175 lg 2 p 2, mitte § 175 lg 4 alusel. PankrS § 172 lg 4 2.lause kohaselt menetluse lõpetamisel usaldusisiku vabastamist kohus ei pea vajalikuks resolutsioonis reguleerida, sest usaldusisikuks on olnud võlgnik ise.
10.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.