Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. ESOÜ esitas 30.07.2012.a. Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 10.08.2012.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: ESOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) osakapitali suuruseks on 2556 eurot. Esmakanne äriregistris tehti 30.03.2007. Võlgniku tegevusalaks on eririiete müük, mis osteti Saksamaalt ja müüdi Eestis. Juhatuse ainuliige on LV isikukood XXX. Ajutine haldur pöördus võlgniku esindaja, Eestis tegutsevate pankade ja filiaalide, Maksu –ja Tolliameti, ehitisregistri, AS-i Eesti Väärtpaberikeskus, Maanteeameti registreerimisosakonna, elektroonilise kinnistusraamatu päringusüsteemi ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole palvega väljastada informatsiooni, mis oli vajalik võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks ning hinnangu andmiseks võlgniku maksevõimele. Vastustest järelepärimistele selgus, et võlgnikul on konto Sampo pangas ja kontod Swedbank AS-s. Võlgnikul ei ole Eesti Väärtpaberikeskus AS-s registreeritud väärtpaberid, samuti pole võlgniku nimele registreeritud kinnistuid, ehitisi kui vallasasju ega sõidukeid. Võlgniku kasuks ei toimu sundtäitmisi. Swedbank AS andmetel on võlgniku arvelduskonto nr XXXXXXXXXX saldo 17.08.2012 seisuga 14,38 eurot (konto broneeritud summas 28.48 eurot) ja arvelduskonto nr XXXXXXXXXX saldo 6,71 eurot (konto broneeritud summas 23.04 eurot kaardi hooldustasudest). Kontodele oli seatud arestid Maksu –ja Tolliameti korralduste alusel. Danske Bank A/S Eesti filiaali (Sampo panga) andmetel omab võlgnik arvelduskontot 333472360003, mille saldo seisuga 26.08.2012 on 0,00 eurot. Konto on arestitud Maksu –ja Tolliameti korraldusel. Võlgnikul on eririietuse ja muid laojääke summas 2251 eurot (raamatupidamislik väärtus). Laojääke ei ole olnud võimalik realiseerida, sest tegemist on vähekasutatavate suurustega, samuti on võrreldes eelmiste perioodidega nõudlus vähenenud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on laojääkide turuväärtus ca 1500 eurot. Seega on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgniku vara suuruseks 1500 eurot. Maksu –ja Tolliameti teatel on maksuvõlg 29.08.2012 seisuga 14 138,47 eurot (käibemaks). Arvestatud arvestuslik intress on 7 164,12 eurot. Võlgnevus kokku 21 302,59 eurot. AS SEB Liising ees on võlgnikul võlgnevus 13 472,53 eurot, IŹ ees 511 eurot. V Ź ́i ees 511 eurot ja LV ees 1533 eurot. Seega on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgniku võlgnevuste suurus vähemalt 37 330,12 eurot. Võttes aluseks ülaltoodud andmeid, on võlgniku maksejõuetus ajutise halduri arvates ilmne. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti vara tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalus, on ajutine haldur arvamusel, et vaatamata võlgniku maksejõuetusele tuleb menetlus lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku esindaja väitel tekkis võlgniku maksejõuetus seoses endise juhatuse liikme V Ź õigusvastase tegevusega, kes rentis võlgniku nimel 04.04.2008 AS-lt SEB Liising sõiduauto

Toyota Land Cruiser 3,0, maksumusega 36 407 eurot. Samaaegselt kasutas V.Ź ka võlgniku krediitkaarti, võttes muu hulgas võlgniku kontolt raha 3195,58 eurot oma korteri remondiks. Hiljem selgus, et V.Z on raskelt ja ravimatult haige (peaaju vähk). 24.07.2009 sooritas V.Ź enesetapu. Pärast seda tuli ilmsiks V.Ź õigusvastane tegevus tema elu viimasel perioodil, mis oli suunatud isikliku kasu saamisele. Antud tegevuse kohta teostab Põhja Politsei –ja Piirivalveprefektuur menetlust kriminaalasjas nr 09230112402. Seoses eeltooduga tekkis võlgnikul raskusi kaubatarnete eest õigeaegse tasumisega. Võlgnik püüdis raskest majanduslikust olukorrast välja tulla, kuid seoses üldiste kriisiilmingutega majanduses, see ei õnnestunud. Saksa partner lõpetas kaubatarned, võlgniku maksejõuetus muutus püsivaks ja tegevus lõppes. Tuginedes ajutisel halduril olevatele andmetele ei ole võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ajutise halduri arvates muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Haldur palub välja mõista võlgnikul ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused 1512 eurot. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks 37 330,12 eurot ja vara suuruseks 1500 eurot. Haldur on seisukohal, et ESOÜ on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul juhtorganite tegevuses puuduvad kuriteo või/ja juhtimisvea tunnused. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 13.09.2012.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded ESOÜ võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot 10 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidilise isiku pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab ESOÜ dokumentide hoidjaks LV( ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri kohustuste täitmise eest tasuks ja vajalike kulutuste katteks 1512 eurot pankrotivara arvelt. Kohus, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.