Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
24. september 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-35478
Tsiviilasi
AS Narva Auto hagi OÜ Baltexpert vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. juuli 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Narva Auto määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja) – AS Narva (rk: 10128184), esindaja Andrei Matvejev Vastustaja (kostja) – OÜ Baltexpert (rk: 11235098)
esindajad
Auto
Rahuldada määruskaebus. Tühistada Viru Maakohtu 30. juuli 2012 määrus ja saata AS Narva Auto hagi OÜ Baltexpert vastu võlgnevuse 525,52 eurot ja viivise väljamõistmiseks maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
täitmisele suunatud leping. Kestvuslepinguid täidetakse pikema aja jooksul. Nii maksekäsu kiirmenetluse avalduse kui ka hagiavalduse esemeks on kestvuslepingu mittenõuetekohane täitmine. Lisaks sellele tasus kostja põhinõude pärast maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamist, s.o pärast avalduse hagimenetlusse üleandmist. Seega äärmisel juhul on tegemist hagi nõuete täiendamisega; 2) ei ole õige kohtu seisukoht, et antud tsiviilasja raames ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik, kuna kostja on hageja nõude rahuldanud. Kostja tasus põhivõlgnevuse vastavalt esitatud arvetele, kuid jättis hüvitamata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ja maksmata nõutud viivised; 3) ei saa nõustuda ka menetluskulude jaotusega. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja ei võtnud maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõuet õigeks, vastupidi: ta vaidles sellele vastu, kuid pärast vastuväite esitamist rahuldas nõude; 4) käitus kostja kohtumenetluse käigus pahatahtlikult, s.o vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on märkinud (3-2-1-102-07), et hea usu põhimõtte funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Õiguste kuritarvitamine võib toimuda erinevalt, sealhulgas vastuolulise käitumisega. Antud asjas on tegemist just niisuguse käitumisega.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.