20. september 2012.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-20271
Tsiviilasi
Tallinna linna (Tallinna Linnavaraameti kaudu) hagi KK vastu võlgnevuse summas 1 067,70 eurot ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1 067,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tallinna linn Tallinna Linnavaraameti kaudu (asukoht Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Kiur P (XXX); Kostja: KK (isikukood XXX, elukoht XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus TsMS § 405 korras
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt KK põhivõlgnevus summas 1 067,70 (üks tuhat kuuskümmend seitse eurot ja 70 senti), hagi esitamise hetkeks sissnõutavaks muutunud viivis summas 1 044,21 (üks tuhat nelikümmend neli eurot ja 21 senti) ning alates 08.05.2012.a viivis 0,1% põhinõudelt (1 067,70 eurolt) päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja 637 lg 21maakohus ei anna luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Sellisel juhul võib otsuse peale edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
2-11-20271 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) (edaspidi hageja) esitas 02.05.2011.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KK (edaspidi kostja) vastu 821,79 euro ja viivise nõudes. Kohus tegi 19.05.2011.a võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 22.11.2011.a. Võlgnik esitas 05.12.2011.a nõudele vastuväite. 10.04.2012.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. (tl 1-27)
2.Hageja esitas 07.05.2012.a Harju Maakohtule hagi kostja vastu 1 067,70 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kanti Tallinnas XXXasuv kinnistu Tallinna linna omandina kinnistusregistrisse 21.08.1995.a, kinnistu kuulus Tallinna linnale kuni 07.02.2011.a. Tallinna linna ja AS O vahel 17.09.1996.a sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingu alusel seati Tallinna linna omandis olevale XXX asuvale kinnistule alates 28.10.1996.a-st hoonestusõigus AS O kasuks tähtajaga 50 aastat (hoonestusõiguse kinnistusregistriosa nr XXX). Vastavalt lepingu punktidele 7.1 ja 7.2 kohustus hoonestaja maksma Tallinna linnale hoonestusõiguse eest aastatasu 12 000 krooni ja Tallinna linnal oli õigus nõuda hoonestusõiguse aastatasu muutmist kolme aasta möödudes hoonestusõiguse tekkimisest ning uuesti kolme aasta möödumisel viimasest tasu muutmisest vastavalt maa maksustamishinna muutumisele. AS O võõrandas hoonestusõiguse AS-ile MV (endise ärinimega AS MK) 21.06.1999.a hoonestusõiguse ostumüügilepingu alusel. AS MV, AS HE ja Tallinna linna vahel 28.03.2003.a sõlmitud hoonestusõiguse müügilepingu, hoonestusõiguse muutmise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu alusel võõrandati hoonestusõigus AS-ile HE ning muudeti hoonestusõiguse tingimusi. Tallinna linna ja AS HE vahel 11.09.2006 sõlmitud hoonestusõiguse tingimuste muutmise, hoonestusõiguse hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel muudeti hoonestusõiguse tingimusi. AS HE, OÜ FK ja Tallinna linna vahel 28.02.2007.a sõlmitud hoonestusõiguse võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel võõrandati hoonestusõigus OÜ-le FK. 25.10.2007.a hoonestusõiguse korterihoonestusõigusteks jagamise avalduse ja hoonestusõigust koormava reaalkoormatise muutmise kokkuleppe alusel jagati XXX kinnistut koormav hoonestusõigus korterihoonestusõigusteks ning Tallinna linn andis nõusoleku tekkivate korterihoonestusõiguste ühekordseks võõrandamiseks ja hüpoteegiga koormamiseks. Kokkuleppe punktiga 2.4. muudeti hoonestusõiguse aastatasu maksmise kohustust selliselt, et hoonestusõiguse aastatasu maksmise kohustus jaguneb hoonestusõiguse jagamise tulemusel tekkinud korterihoonestusõiguste vahel. Lepingu punkti 3.1.3.1 kohaselt kohustati pool hoonestusõiguse tasust maksma iga aasta 10. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest ja pool hoonestusõiguse tasust iga aasta 10 juuliks ettemaksuna järgmise poolaasta eest. Lepingu punkti 3.1.4 kohaselt määrati reaalkoormatiste suurus korterihoonestusõigustele. Reaalosa, eluruum nr 41 aastatasu suuruseks oli 5036 krooni (321,86 eurot) aastas ning selle kohta oli kinnistusraamatusse kantud eelmärge. Reaalosa, mitteeluruum nr 6P (panipaik), aastatasu suuruseks oli 191 krooni (12.21 eurot) aastas ning selle kohta oli kinnistusraamatusse kantud eelmärge. Reaalosa, mitteeluruum nr G11 (parkimiskoht), aastatasu suuruseks oli 1 094 krooni (69,92 eurot) aastas ning selle kohta oli kinnistusraamatusse kantud eelmärge. OÜ FK ja KK sõlmisid 14.12.2007.a korterhoonestusõiguste müügilepingud ning asjaõiguslepingud mille kohaselt võõrandati korterihoonestusõigused KK. Lepingu punkti 1.1.3 kohaselt kohustus KK täitma lepingu punkti 1.1. alapunktides nimetatud lepingutest sätestatud müüja kohustusi ning lepingu sõlmimisega võtab KK üle kõik lepingu punktis 1.11. alapunktides nimetatud lepingutest tulenevad hoonestaja õigused ja kohustused lepingu esemete suhtes. Tulenevalt 17.09.1996.a hoonestusõiguse seadmise lepingust punktist 7.1. oli hoonestaja kohustatud maksma pool hoonestusõiguse tasust iga aasta 10. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest ja pool
2-11-20271 hoonestusõiguse tasust iga aasta 10. juuliks ettemaksuna järgmise poolaasta eest. Vastavalt eelnimetatud lepingu punktile 11.5. kohustus hoonestaja maksma hoonestusõiguse tasu maksmise maksmisega viivitamise korral viivist 0,1% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele maksmisega viivitamise korral viivist 0,1% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Vastavalt pooltevahelisele lepingule kohustus kostja tasuma hagejale korterihoonestusõiguse tasu 4 869 krooni (311,18 eurot) aastas. Hageja nõuab kostjalt arvetest nr 1600000401, 1600000418, 1600000426, 1600000548, 1600000565, 1600000575, 1600000847, 1600000864, 1600000874, 1600001037, 1600001054, 1600001062, 1600001119, 1600001120, 1600001121, 1600001366, 1600001383 ja 1600001391 tulenevat võlgnevust kogusummas 1067,70 eurot. Lepingu p 1.8 kohaselt on kostja üle võtnud kõik hagiavalduse punktides 2.1.-2.7. nimetatud lepingutest tulenevad võlaõiguslikud kokkulepped. 17.09.1996.a sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingu punktist 11.5 tuleneb hoonestaja kohustus tasuda hoonestusõiguse aastatasu tasumisega viivitamise korral viivist 0,1% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kuna kostja on viivituses rahalise kohustuse täitmisega, nõuab hageja eeltoodust tulenevalt lisaks põhivõlgnevuse tasumist ka hagi esitamise seisuga sissenõutavas muutunud viivist summas 1044,21 eurot. Lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele taotleb hageja viivise, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist (tl 31- 35).
3.Hageja 19.07.2012.a kirjaliku seisukoha kohaselt ekslik on kostja väide, et pooltevaheline võlasuhe on lõppenud. Kostja poolt osundatud 10.05.2011.a sõlmitud asjaõigusleping ning muud kokkulepped sätestavad kinnistu XXX müügil ostueesõiguse teostamist ning ei reguleeri kuidagi kinnistut koormava hoonestusõigusega seonduvaid küsimusi. Lisaks on seatud reaalkoormatis kinnistu nr 46001 igakordse omaniku kasuks. Reaalkoormatise sisuks oli tagada hoonestusõiguse tasu maksmine. Hageja on seisukohal, et AÕS § 239 lg-st 1 tulenevalt oli ostja kohustatud tasuma hoonestusõiguse tasu. Hageja leiab ka, et kostja väide, et puudub kokkulepe viivise osas, on ekslik. OÜ FK ja KK sõlmisid 14.12.2007.a korterihoonestusõiguse müügilepingud ning asjaõiguslepingud mille kohaselt võõrandati korterihoonestusõigused KK. Lepingu punkti 1.12 kohaselt kohustus KK täitma lepingu punkti 1.11 alapunktides nimetatud lepingutest sätestatud OÜ FK kohustusi ning lepingu sõlmimisega võtab KK üle kõik lepingu punktis 1.11 alapunktides nimetatud lepingutest tulenevad hoonestaja õigused ja kohustused lepingu esemete suhtes. Tallinna linna ja AS O vahel 17.09.1996.a sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingu punktist 11.5 tuleneb hoonestaja kohustus tasuda hoonestusõiguse aastatasu tasumisega viivitamise korral viivist 0,1% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seega leiab hageja, et kokkulepe viivise osas on olemas (tl 243-244).
Kostja vastuväited
4.Kostja esitas 03.07.2012.a vastuse, mille kohaselt kostja hagiavaldusega ei nõustu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostjale jääb ebaselgeks, kui suur on põhivõlgnevuse summa. Maksekäsu kiirmenetluses ning hagiavalduse punktis 3.1 on hageja märkinud võlgnevuse suuruseks 821,79 eurot, kuid hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 1 067,70 eurot. XXX omanikud, k.a. KK on 26.04.2011.a otsustanud lõpetada võlasuhte Tallinna linnaga, kasutada ostueesõigust Tallinna linnas, XXX asuva kinnistu suhtes ning loobuda hoonestusõiguse tasu nõudest ja kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosadesse nr XXX kuni XXX kantud korterihoonestusõiguste kohta avatud registriosade kolmandatest jagudest kanded reaalkoormatiste ja nende muutmise nõust tagavate eelmärgete kohta. Võlasuhte lõpetamise kokkuleppega lõpeb VÕS § 186 p 4 alusel ka võlasuhe. Kostja on 26.04.2011.a, enne kokkulepete ja lepingu sõlmimist, hoiustanud Tallinna notar Merle Saar-Johansoni notarikontole lepingu eseme ostuhinna 1738/74874 suuruse osa (XXX1, mitteeluruum P16, mitteeluruum G11
2-11-20271 eest) ehk 4851,40 eurot. Tallinna linn ja XXX omanikud, s.h KK, on 10.05.2011.a sõlminud Tallinna notar Merle Saar-Johansoni notaribüroos ostueesõiguse teostamise avalduse alusel asjaõiguslepingu ning muud kokkulepped, millega läks lepingu eseme valdus üle XXX omanikele. Sõlmitud kokkulepete ja lepingu alusel leppisid Tallinna linn ja XXX omanikud kokku, et osalistel ei ole pärast lepingu täitmist õigust nõuda teiselt osaliselt mingeid kahjuhüvitisi ega kulude hüvitamist (lepingu p. 2.1 ja 2.5.). Kostja ei nõustu hageja viivise tasumise nõude käsitlusega. Viivise suurus võib tuleneda seadusest või pooltevahelisest kokkuleppest. OÜ FK ja KK vahel 14.12.2007.a sõlmitud korterihoonestusõiguste müügilepingutes ja asjaõiguslepingutes puudub kokkulepe nii viivise tasumise kui ka viivisemäära osas. Kostja palub jätta Tallinn linna hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda (tl 195-197).
5.31.08.2012.a kohtule esitatud täiendavas seisukohas jääb kostja oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning ei nõustu hageja 17.08.2012.a esitatud vastuväidetega. (tl 253) Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos hageja ja kostja täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus, kas kostjal on kohustus hageja poolt ajavahemikul 15.07.2008.a kuni 21.03.2011.a hoonestusõiguse kohta esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse tasumiseks. Kohus nõustub hagejaga, et kostja viide 26.04.2011 ostueesõiguse teostamise avaldusele ja 10.05.2012 lepingu lõpetamise kokkuleppele ning seonduvatele kokkulepetele ei oma pooltevahelise vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust, kuna need ei reguleeri kinnistut koormanud hoonestusõigusega seonduvaid küsimusi. Kostja poolt osundatud 10.05.2012 lepingu punktis on märgitud, et osalistel ei ole õigus nõuda teiselt osaliselt ostueesõiguse teostamisega seoses mingeid kahjuhüvitisi ega kulude hüvitamist. Seega puudutab nimetatud võlasuhte lõpetamise kokkulepe ostueesõiguse teostamisega seonduvaid vastastikuseid nõudeid, kuid mitte hoonestusõiguse tasumisega seonduvaid nõuded.
7.OÜ FK ja KK vahel 14.12.2007.a sõlmitud korterihoonestusõiguste müügilepingute ja asjaõiguslepingute punkti 1.13 kohaselt kohustus KK täitma lepingu punkti 1.11 alapunktides nimetatud lepingutest sätestatud Müüja kohustusi ning lepingu sõlmimisega võttis KK üle kõik lepingu punktis 1.11. alapunktides nimetatud lepingutest tulenevad hoonestaja õigused ja kohustused lepingu esemete suhtes.25.10.2007.a sõlmitud hoonestusõiguse korterihoonestusõigusteks jagamise avalduse ja hoonestusõigust koormava reaalkoormatise muutmise kokkuleppe punktiga 2.4. muudeti hoonestusõiguse aastatasu maksmise kohustust selliselt, et hoonestusõiguse aastatasu maksmise kohustus jaguneb hoonestusõiguse jagamise tulemusel tekkinud korterhoonestusõiguste vahel. Lepingu punkti 3.1.4 kohaselt määrati reaalkoormatiste suurus korterihoonestusõigustele. Reaalosa, eluruum nr 41 aastatasu suuruseks oli 5 036 krooni (321,86 eurot) aastas. 14.12.2007 lepingust tulenevalt reaalosa, mitteeluruum nr 6P (panipaik), aastatasu suuruseks oli 191 krooni (12,21 eurot) aastas ja reaalosa, mitteeluruum nr G11 (parkimiskoht), aastatasu suuruseks oli 1 094 krooni (69,92 eurot) aastas ning kohta oli kinnistusraamatusse kantud eelmärge. Seega tulenevalt oli kostja võtnud OÜ-lt FK üle kohustuse tasuda eelnimetatud hoonestusõiguse aastatasu ning kostja oli kohustatud tasuma hagejale hoonestusõiguse aastatasu vastavalt lepingule. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.
2-11-20271
8.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
9.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis 0,1% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Kostja ei nõustunud hageja viivise nõude käsitlusega. Kostja leidis, et poolte vahel puudus seaduses märgitust erineva suuruse viivise nõude kokkulepe. Kohus nõustub hageja viivise käsitlusega ning märgib, et vastavalt OÜ FK ja KK vahel 14.12.2007.a sõlmitud korterhoonestusõiguste müügilepingu ja asjaõiguslepingu punkti 1.13 kohaselt kohustus KK täitma lepingu punkti 1.11 alapunktides nimetatud lepingutest sätestatud Müüja kohustusi ning lepingu sõlmimisega võttis KK üle kõik lepingu punktis 1.11. alapunktides nimetatud lepingutest tulenevad hoonestaja õigused ja kohustused lepingu esemete suhtes. Vastavalt 17.06.1996.a hoonestusõiguse seadmise lepingu punktile 11.5. kohustus hoonestaja maksma hoonestusõiguse tasu maksmise maksmisega viivitamise korral viivist 0,1% tasumisele kuuluvast summas iga viivitatud päeva eest. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et poolte vahel oli kehtiv kokkulepe seaduses märgitust erineva suuruse viivise nõudmiseks ning hageja viivise nõue on põhjendatud. Menetluskulud
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna otsus tehti kostja kahjuks, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.