Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

arvamusel, et antud olukorras puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja äriühing tuleb lõpetada. Kas esinevad aga vara tagasivõitmise võimalused selgub siis, kui halduri valdusesse antakse võlgniku majandustegevust kajastav dokumentatsioon. Samas võivad esineda alused juhatuse liikme vastutuse rakendumiseks: ajutine haldur on arvamusel, et olukorras, kus võlgnik ei korraldanud oma majandustegevust vajaliku hoolsusega ega täitnud seadusest tulenevaid nõudeid vähemalt majandusaasta aruannete koostamiseks ja registripidajale esitamiseks, võis juba tegemist olla võlgniku maksejõuetusega, mis nõudnuks võlgniku juhtorganite reageerimist, vältimaks võlausaldajatele kahju tekitamist. Ajutine haldur peab võlgniku majandusliku tegevuse korraldamatust ja seaduses viidatud nõuete eiramist raskeks juhtimisveaks ja juhul kui majandusaruandluse korraldamatus on tehtud võlgniku tegeliku majandusseisu või –toimingute varjamise eesmärgiga, siis ka võimalikuks kuriteoks. Võlgniku vara koosneb üksnes autohaagisest, mille asukoht ja kasutaja ei ole teada. Samas ei ole võlgnikul vahendeid selle vara otsimiseks, milline tegevus on üsnagi kulukas. Kuivõrd võlgniku juhatuse liige ei ole nõus hüvitama ajutise pankrotihalduri kulutusi ja tasu, riigi vahendite kasutamine selleks aga ei ole samuti mõistlik ja põhjendatud, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja rakendada meetmeid autohaagise leidmiseks, selle võimatuse korral kahjunõude esitamiseks juhatuse liikme vastu, kes ei ole taganud võlgniku vara allesolekut. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks majandustegevuse korraldamatus ja võlgniku juhtorganite hoolimatu suhtumine võlgniku huvidesse ning seaduste täitmisse, mis ei võimaldanud võlgnikul oma äriplaani realiseerida, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samas ei ole välistatud võlgniku makseraskustesse sattumine ka teisel põhjusel - mõistliku majandamise korraldamatuse tõttu, sest segi on aetud võlgniku tegevuse ja majandamise mõisted ja põhimõtted. Võlgnikul puudus mõistlikku majandamist tagav eelarve, milles oleks kalkuleeritud ja periodiseeritud tulude-kulude vahekord. Ajutise halduri arvates ei tegutsenud võlgnik mõistliku majandamise tasandil. Ilma majandamist korraldava eelarveta ja aruandluseta ei ole võimalik kindlustada ega tagada ettevõtte maksejõulist tegevust. Ajutine haldur on võlgniku maksejõuetuse põhjustest ja olemasoleva informatsiooni põhjal leidnud raskeid juhtimisvigu, mis võivad nõuda juhatuse liikme suhtes menetluse alustamist. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtuistung Kohtuistungil 27.08.2012 jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlgniku esindaja ei vaielnud pankroti välja kuulutamisele vastu. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja tasu vajalike kulutuste katteks ning taotles võlgniku esindajalt vande võtmist. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜ BP kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Lembit Ülperi.

pankrot tuleb välja

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 6 592,72 euro ulatuses ja vara 1 605,24 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgniku majandustegevust kajastavat dokumentatsiooni ei ole ajutisele haldurile üle antud, ei ole käesoleval ajal halduril võimalik anda hinnangut vara

tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik ei korraldanud oma majandustegevust vajaliku hoolsusega ja ei täitnud seadusest tulenevaid nõudeid majandusaasta aruannete koostamiseks ja registripidajale esitamiseks. Ajutine haldur on olemasoleva informatsiooni põhjal leidnud raskeid juhtimisvigu, mis võivad nõuda juhatuse liikme suhtes menetluse alustamist. Kohus leiab, et kuna OÜ BP vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi ning võlgniku majandustegevus on lõppenud, siis nõustub kohus ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnik on tunnistanud oma maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik ei ole korraldanud oma majandustegevust vajaliku hoolsusega ja ei ole täitnud seadusest tulenevaid nõudeid majandusaasta aruannete koostamiseks ja registripidajale esitamiseks. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lõige 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Lõike 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Lõike 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Lõike 4 kohaselt käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Lõike 5 kohaselt on võlausaldajal või pankrotihalduril õigus käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui osaühing on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. Eeltoodust tulenevalt võivad esineda alused juhatuse liikme vastutuse rakendamiseks. ÄS § 179 lõige 1 kohaselt pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Lõike 2 kohaselt esitab juhatus majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. Majandusaasta aruande peab heaks kiitma ja vormistama vastavalt raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatule. Lõike 3 kohaselt majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud. Lõike 4 kohaselt esitab juhatus kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Koos majandusaasta aruande esitamisega teatab juhatus äriregistrile, missugusel käesoleva seadustiku §-s 176 nimetatud viisil on osanikud otsustanud kahjumi katta. Kui võrreldes eelmise majandusaasta aruande kinnitamise ajaga on osanike andmed muutunud, esitatakse koos majandusaasta aruandega ka uus osanike nimekiri majandusaasta aruande kinnitamise seisuga. Nimekirjas tuleb märkida § 182 1. lõikes nimetatud andmed, osaniku aadressi asemel näidatakse üksnes elu- või asukohariik. Neid kohustusi ei ole võlgnik alates 2009.aastast täitnud. Edasise pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste, maksejõuetuse põhjuste ja juhatuse tegevuse kohta. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige SS. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule,

haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1, 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel SStrahvida, kohaldada nende suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Pankrs § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Pankrs § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15,0 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 975 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 321,75 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 65 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 154 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 975 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 321,75 eurot, Lembit Ülperi kasuks ja ajutise halduri kulutuste hüvitis 154 eurot OÜ F kasuks välja mõista võlgnikult OÜ BP .

Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.