2-11-60130/10 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

AS Terrat (hageja) ja OÜ Trassid (pankrotis) vahel sõlmiti 15. aprillil 2010.a. töövõtuleping nr 508/15 ja 30. novembril 2010.a töövõtulepingud nr 508/24, nr 508/25 ning nr 508/26. 17. jaanuaril 2011.a. toimus AS Terrat ruumides nõupidamine, kus OÜ Trassid (pankrotis) esindaja teatas, et OÜ Trassid (pankrotis) on tõsistes makseraskustes ja seetõttu ei ole OÜ-l Trassid (pankrotis) võimalik täita ülalnimetatud lepingutest tulenevaid kohustusi. AS Terrat esitas 04.03.2011.a taganemisavalduse nr 4-1/6, ning sellega lõppes nimetatud alltöövõtulepingute kehtivus. Vastavalt töövõtulepingu nr 508/15 p. 5.12 on alltöövõtja keeldumise korral lepingu täitmisest peatöövõtjal õigus nõuda alltöövõtjalt leppetrahvi 25% lepingu maksumusest. Lepingu maksumus oli 2 525 738,40 krooni, seega leppetrahvi summa 631 434, 60 krooni. Vastavalt töövõtulepingu nr 508/24 p. 5.12 on alltöövõtja keeldumise korral lepingu täitmisest peatöövõtjal õigus nõuda alltöövõtjalt leppetrahvi 25% lepingu maksumusest. Lepingu maksumus oli 237 791,70 krooni, seega leppetrahvi summa 59 447, 93 krooni. Vastavalt töövõtulepingu nr 508/25 p. 5.12 on alltöövõtja keeldumise korral lepingu täitmisest peatöövõtjal õigus nõuda alltöövõtjalt leppetrahvi 25% lepingu maksumusest. Lepingu maksumus oli 3 512 612,40 krooni, seega leppetrahvi summa 878 153, 10 krooni. Vastavalt töövõtulepingu nr 508/26 p. 5.12 on alltöövõtja keeldumise korral lepingu täitmisest peatöövõtjal õigus nõuda alltöövõtjalt leppetrahvi 25% lepingu maksumusest. Lepingu maksumus oli 372 117,60 krooni, seega leppetrahvi summa 93 029,40 krooni. Kokku on leppetrahvide summa 1 662 065,03 krooni ehk 106 225, 18 eurot. AS Terrat esitas vastavalt VÕS § 197 lg 1 04.03.2011.a tasaarvestuse avalduse nr 4-1/6. Pärast tasaarvestust pidi OÜ Trassid (pankrotis) tasuma leppetrahvi 74 822.51 eurot. Tartu Maakohus kuulutas 13. juunil 2011.a. välja OÜ Trassid (pankrotis) pankroti. Hageja esitas

Hageja ei nõustus kostja seisukohaga, et vastuväite saab esitada ka enne pankrotimenetlust tasaarvestatud leppetrahvi osale. Vaidlustada saab pankrotimenetluses vaid nõuet, mis on pankrotimenetluses esitatud. Enne pankrotimenetlust teostatud tasaarvestust võlausaldajate koosolekul kaitsta ei saa ja tasaarvestatud summa vaidlustamiseks peaks haldur soovi korral esitama tagasivõitmise hagi. Vaidlustatud nõude aluseks olevate alltöövõtulepingute tingimused ei ole tüüptingimused vaid mõlema lepingupoole poolt ühiselt kasutusse võetud tüüptingimustega. Antud juhul kasutati küll AS Terrat lepingu teksti, kuid selle teksti olid pooled eraldi läbi arutanud ja tunnistanud sobivaks seltsingu nimel lepingute sõlmimisel. Seega ei saa neid tingimusi pidada tingimusteks, mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tüüptingimuste kehtetuse lisatingimusena viitab kostja VÕS § 42 lg 3 ja § 44. See viide ei ole asjakohane, sest see norm reguleerib vaid lepinguid, mille üheks pooleks on tarbija. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et kaasseltsinglaselt seltsingu huvides võetud kohustuse täitmise ebaõnnestumisel leppetrahvi nõudmine on vastuolus seltsingulepingu olemuse ja hea usu põhimõttega. Kuna osalemine riigihankel ja selle kasumlikkus või kahjumlikkus on seotud pakkumise summaga, oli mõlemal seltsinglasel kohustus tagada, et nende töölõikude hind, mille hinna nad olid kalkuleerinud, vastaks pakkumise eelarves turuhinnale. Selle tagamiseks, oli kokku lepitud, et kui ei leita pakutud hinnaga alltöövõtjat, peab see seltsinglane, kes hinna määras, töö ise ära tegema oma pakutud hinnaga. Tagamaks selle kohustuse täitmist, olid alltöövõtulepingutes ette nähtud leppetrahvid juhuks, kui alltöövõtja keeldub töö teostamisest. Seega ei riku leppetrahv seltsinglaste lojaalsuskohustust vaid vastupidi, sätestab sanktsiooni juhuks, kui üks seltsinglastest on lojaalsuskohustust rikkunud. Selline lähenemine on igati kooskõlas nii seltsingulepingu olemuse kui ka heade kommetega. Leppetrahvide suurus oli kokku lepitud arvestades seltsingule tekkivat võimalikku kahju. Hageja palub esitatud hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja nõudeks on tunnustada ASi Terrat leppetrahvinõuet OÜ Trassid (pankrotis) pankrotimenetluses summas 74 822.51 eurot. Kostja vaidleb hageja kogu leppetrahvi nõudele vastu summas 106 225.18 eurot, kuna kostja on seisukohal, et hageja ei olnud õigustatud tasaarvestust tegema, sest AS Terrat ja OÜ Trassid (pankrotis) vahel sõlmitud töövõtulepingute nr 508/15, nr 508/24, nr 508/25 ja nr 508/26 punktis 5.12. sätestatud leppetrahvi kokkulepe on tühine. I. Kohtu seisukoht kostja poolt esitatud vastuväite osas hageja poolt 4.03.2011 tehtud tasaarvestusele. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et 17.01.2011 toimus AS Terrat ruumides nõupidamine, kui OÜ Trassid (pankrotis) esindaja teatas, et osaühing on tõsistes makseraskustes ja seetõttu ei ole OÜl Trassid (pankrotis) võimalik alltöövõtulepingust tulenevaid kohustusi täita. Toimiku materjalidest nähtub, et lepingust taganemise avaldus ja tasaarvestus avaldus on tehtu hageja poolt OÜle Trassid (pankrotis) 4.03.2011, seega enne OÜ Trassid (pankrotis) pankroti väljakuulutamist. Tasaarvestamise avaldusele ei esitanud OÜ Trassid (pankrotis) vastuväiteid. Kohus on seisukohal, et antud pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagimenetluses ei saa haldur toimunud tasaarvestust vaidlustada. Kohus nõustub hagejaga, et toimunud tasaarvestuse kehtetuks tunnistamiseks, peaks haldur esitama PankrS § 109 lg 1 alusel tagasivõitmise hagi. Kohus leiab, et hageja poolt toimunud tasaarvestus on PankrS § 109 lg 2 mõttes muu toiming, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Vaidlustada saab pankrotimenetluses üksnes nõuet, mis on pankrotimenetluses esitatud st. antud juhul leppetrahvi nõuet, mille hageja on OÜ Trassid (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamiseks esitanud so. summas 74 822.51 eurot. II. Kohtu seisukoht, kas AS Terrat ja OÜ Trassid (pankrotis) vahel sõlmitud töövõtulepingute nr 508/15, nr 508/24, nr 508/25 ja nr 508/26 punkt 5.12. on tüüptingimus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tüüptingimustel on järgmised tunnused: 1. tegemist on lepingu tingimusega, 2. eelnevalt on välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või muul põhjusel eelnevalt läbi rääkimata, 3. kasutamine teise poole suhtes, 4. sisu mõjutamise võimaluse puudumine. AS Terrat ja OÜ Trassid (pankrotis) 25.05.2009 koostöölepingu p. 3.8 sätestab, et lepingu täitmiseks sõlmitavate alltöövõtulepingutena kasutatakse AS Terrati alltöövõtu tüüplepinguid ja lepingud sõlmitakse ASi Terrati nimel, kui Projekti Nõukogus ei lepita kokku teisiti. Kohus on seisukohal, et ei saa lugeda tingimusi eraldi kokkulepituks, kui see on eelnevalt koostatud, eriti eelnevalt koostatud tüüplepingute puhul. Antud juhul on hageja ise viidanud, et koostöölepingu pooled kasutasid AS Terrati alltöövõtu tüüplepinguid. Kohtule on esitatud AS Terrat ja OÜ Nurme Teedeehitus vahel 25.03.2011 sõlmitud töövõtuleping nr 508/9, mille punkt 5.10 on identne OÜ Trassid (pankrotis) suhtes kasutatud leppetrahvi 5.12. punktiga. Võimalus lepingutingimuste üle läbirääkimisi pidada ja nende sisu mõjutada peab olema kindlalt ja kahtlusteta tõendatud tingimuse kasutaja poolt. VÕS § 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Selle sätte mõtte kohaselt peab kandma lepingutingimuse võimaliku tühisuse riski VÕS §-s 42 sätestatud alustel see lepingupool, kes esitas läbirääkimata tingimuse teisele poolele sellistel asjaoludel, et viimasel polnud võimalik tingimuse üle läbi rääkida ja selle sisu mõjutada. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et nimetatud alltöövõtulepingute pooled pidasid p. 5.12 üle eraldi läbirääkimisi ja OÜl Trassid (pankrotis) oli võimalus mõjutada tingimuse sisu. Kohus andis 16.05.2012 kirjaliku menetluse määramise määruses, pooltele tähtaja kõiki asjas tähtsust omavate tõendite esitamiseks, hageja ei ole nimetatud asjaolu tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Vaidluse korral tingimuste läbiräägitavuse üle kohaldatakse VÕS § 35 lg-s 2 sätestatud

eeldust, et tüüptingimus ei olnud eraldi läbi räägitud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte vahel ei toimunud alltöövõtulepingute p. 5.12. osas eraldi läbirääkimisi. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludega on tõendatud, et alltöövõtu lepingute p. 5.12 on tüüptingimus võlaõigusseaduse § 35 lg 1 mõttes. Nimetatud tingimust kasutati OÜ Trassid (pankrotis) suhtes, oli korduvalt kasutatud ja väljatöötatud tüüplepingutes ning tingimuse üle ei toimunud eraldi läbirääkimisi ja OÜl Trassid (pankrotis) ei olnud võimalik mõjutada selle sisu. VÕS § 44 tulenevalt laieneb tüüptingimuste regulatsioon ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele. VÕS § 44 sätestab, et kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Seega selle sättega laiendatakse tüüptingimuste regulatsiooni, nähes ette § 42 lg-s 3 toodud loetelu kohaldamist ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele. Erinevalt tarbijalepingutest ainult eeldatakse § 43 lg-s 3 antud loetelus sisalduvate tüüptingimuste ebamõistlikult kahjustavat sisu. III. Kohtu seisukoht leppetrahvi kokkulepe tühisuse osas vastavalt VÕS § 42 lg 1 ja VÕS § 42 lõike 3 punktile 5 ja VÕS §-le 44. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tuleneva õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et antud leppetrahvi tingimus ei eksi heade kommete regulatsiooni vastu arvestades koostöölepingu olemust, eesmärki ning leppetrahvi eesmärki. Nimetatud lepingute p.5.12. sätestab, et alltööettevõtja keeldumisel lepingu täitmisest, samuti lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel lepingu punktis 8.4.3. või 8.4.4. sätestatud alustel, on peatööettevõtjal õigus nõuda alltöövõtjalt leppetrahvi tasumist 25% lepingu maksumusest. Kohus leiab, et koostöölepingupartnerite huvid kokkulepitud eesmärgi saavutamisel ei saa olla vastandlikud, mis ei välista aga lepingupartneritel teineteise suhtes lepingu täitmisega seotud nõuete olemasolu. Seega kohus leiab, et leppetrahvi nõue koostöölepingus, mis on seotud lepingu täitmisega ei ole vastuolus koostöölepingu eesmärgiga. Tulenevalt VÕS § 58 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus on seisukohal, et vastastikused lepingu täitmise tagatised on lubatud ja need ei ole vastuolus koostöölepingu olemuse ja eesmärgiga ning seega ei ole nimetatud leppetrahvi kokkulepe vastuolus heade kommetega. Samuti leiab kohus, et leppetrahv 25% lepingu maksumusest ei ole ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et kui sarnane tingimus on korduvalt pooltevahelises lepingus esinenud, ei tohiks seda tingimust ebamõistlikuks lugeda. Samuti tuleb majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutes lähtuda väljakujunenud praktikast ja tavast. Toimiku materjalidest nähtub, et AS Terrat ja OÜ Trassid (pankrotis) on sõlminud neli alltöövõtulepingut sellise leppetrahvi suurusega, millest oldi teadlikud, samuti on AS Terrat sõlminud samal tingimusel lepingu OÜga Nurme Teedeehitus. Seadus ei sätesta leppetrahvi suuruse kokkuleppele piiranguid. Seega ainuüksi leppetrahvi suurusest lähtuvalt ei saa leppetrahvi kokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Nende asjaolude alusel asub kohus seisukohale, et majandustegevuses kahe

äriühingu vahel selliste töövõtulepingutele kohaldatav leppetrahvi määr 25% lepingu maksumusest ei ole ebamõistlikult suur. IV. Kohtu seisukoht selles osas, kas leppetrahvi kohaldamine on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus on seisukohal, et kohustust käituda heas usus tähendab lähtuda eelkõige nendest reeglitest, mis on seaduses sätestatud ja mille alusel saab poolte käitumisele hinnangut anda. Seadus näeb ette leppetrahvi kohaldamist lepingupoole suhtes, kes ei ole lepinguga võetud kohustusi täitnud või on neid rikkunud. VÕS § 76 lg 2 järgi tuleb kohustus täita hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes, mis tähendab eelkõige niisuguste objektiivsete asjaolude arvestamist nagu võlasuhte olemus, tehingu eesmärk, vastava tegevuse- või kutseala tavad ja praktika. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi kohaldamine koostööpartneri suhtes, kes ei täida lepingut ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. V. Kohtu seisukoht kostja taotluse osas leppetrahvi vähendamiseks. Kostja on seisukohal, et leppetrahvid, mis moodustavad 25% alltöövõtulepingute maksumusest, on ebamõistlikult suured. Leppetrahvide vähendamine on põhjendatud ka OÜ Trassid majanduslikku seisundit arvestades ja hageja õigustatud huvi arvestades. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et kostjal on kohustus tõendada, et leppetrahv on ebaproportsionaalne. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-66-05 p-s 19 asunud seisukohale, et kui kostja ei suuda tõendada, et leppetrahv on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb leppetrahvi alandamise taotlus jätta rahuldamata. Vastasel juhul kaotaks leppetrahv oma eelnevalt kokku lepitud kahju hüvitise tähenduse. Poolte majanduslik olukord on asjaolu, mida peaks arvestama alles pärast seda, kui on kaalutud leppetrahvi eesmärki ja võlausaldaja õigustatud huve. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et leppetrahv on ebaproportsionaalne. Kostja on üksnes märkinud, et leppetrahv 25% alltöövõtulepingute maksumusest on ebamõistlikult suur ning seda tuleb vähendada mõistliku suuruseni, mis oleks kostja arvates mitte rohkem kui kokku 10 000 eurot. Muuhulgas märgib kohus, et hageja poolt on tõendatud AS Terrat ja OÜ Nurme Teedeehitus vahel sõlmitud töövõtulepinguga nr 508/29 ja OÜ Viamer Grupp arvetega nr 11-0613, nr 11-0907 ja nr 11-100 ja nende aluseks olevate aktidega, et leppetrahvi määr on suurusjärgus keskmise kahjuga. Hageja on välja toonud, et töövõtulepinguga nr 508/25 ette nähtud töö teostasid alltöövõtjad OÜ Nurme Teedeehitus (torustiku paigaldus) ja OÜ Viamer Grupp (asfaltkatete taastamine), ning selle hinnaks kujunes planeeritud 187 080,71 euro asemel 351.209,99 eurot. Seega ületab juba ühe lepingu summa suurenemine kõigi leppetrahvide summat. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit ega põhjendanud, et leppetrahvi nõue on ebaproportsionaalselt suur hageja kahjuga, siis jätab kohus kostja nõude leppetrahvi vähendamiseks rahuldamata. VI. Kohtu seisukoht kostja taotlusele jätta tunnustamata hageja nõue 52 113.60 euro ulatuses koostöölepingu p-st 4.6 tuleneva nõude arvelt.