AS Terrat hagi OÜ Trassid (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamsoni vastu nõude tunnustamiseks OÜ Trassid pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
26 556,80 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. septembri 2012.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Trassid (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamsoni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): OÜ Trassid (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamson, esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti Vastustaja (hageja): AS Terrat (RK: 10095208) esindaja vandeadvokaat Priit Manavald
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 12. septembri 2012.a otsus muutmata ja OÜ Trassid (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamsoni apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata OÜ Trassid (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamsoni taotlus võtta asja materjalide juurde täiendavad dokumentaalsed tõendid – OÜ Trassid (pankrotis) 08.11.2011.a ja 05.12.2011.a
nõuete kaitsmise protokollid vastavalt 5-l leheküljel ja 3-l leheküljel.
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Trassid (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamsoni kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS Terrat (hageja) esitas OÜ Trassid (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamsoni (kostja) vastu hagi nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Hageja palub tunnustada AS-i Terrat nõuet OÜ Trassid pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt vaidlustatud osas summas 74 822,51 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 15. aprillil 2010 töövõtuleping nr 508/15 ja 30. novembril 2010 töövõtulepingud nr 508/24, nr 508/25 ning nr 508/26. 17. jaanuaril 2011 teatas OÜ Trassid (pankrotis) esindaja, et OÜ Trassid on makseraskustes ja seetõttu ei ole võimalik täita lepingutest tulenevaid kohustusi. AS Terrat esitas 4. märtsil 2011 taganemisavalduse nr 4-1/6, ning sellega lõppes nimetatud alltöövõtulepingute kehtivus. Vastavalt töövõtulepingu nr 508/15 p-le 5.12 on alltöövõtja keeldumise korral lepingu täitmisest peatöövõtjal õigus nõuda alltöövõtjalt leppetrahvi 25% lepingu maksumusest. Lepingu maksumus oli 2 525 738,40 kr, seega on leppetrahvi summa 631 434,60 kr. Vastavalt töövõtulepingu nr 508/24 p-le 5.12 on alltöövõtja keeldumise korral lepingu täitmisest peatöövõtjal õigus nõuda alltöövõtjalt leppetrahvi 25% lepingu maksumusest. Lepingu maksumus oli 237 791,70 kr, seega leppetrahvi summa 59 447,93 kr. Vastavalt töövõtulepingu nr 508/25 p-le 5.12 on alltöövõtja keeldumise korral lepingu täitmisest peatöövõtjal õigus nõuda alltöövõtjalt leppetrahvi 25% lepingu maksumusest. Lepingu maksumus oli 3 512 612,40 kr, seega leppetrahvi summa 878 153,10 kr. Vastavalt töövõtulepingu nr 508/26 p-le 5.12 on alltöövõtja keeldumise korral lepingu täitmisest peatöövõtjal õigus nõuda alltöövõtjalt leppetrahvi 25% lepingu maksumusest. Lepingu maksumus oli 372 117,60 kr, seega leppetrahvi summa 93 029,40 kr. Kokku on leppetrahvide summa 1 662 065,03 kr ehk 106 225,18 eurot. AS Terrat esitas 4. märtsil 2011 vastavalt VÕS § 197 lg-le 1 tasaarvestuse avalduse nr 4-1/6. Pärast tasaarvestust pidi OÜ Trassid (pankrotis) tasuma leppetrahvi 74 822,51 eurot.
Tartu Maakohus kuulutas 13. juunil 2011 välja OÜ Trassid pankroti. Hageja esitas 4. augustil 2011 pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 466 997,51 eurot. 8. novembril 2011 toimus nõuete kaitsmise koosolek. Hageja poolt esitatud nõudele vaidles osaliselt (74 822,51 euro ulatuses) vastu pankrotihaldur.
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Haldur taotles hageja nõude tunnustamata jätmist summas 106 225,18 eurot või alternatiivselt summas 74 822,51 eurot. Tegelikkuses ei ole hagejal kunagi olnud leppetrahvinõuet OÜ Trassid (pankrotis) vastu, mistõttu on tasaarvestus olnud alusetu. Seega on OÜ-l Trassid (pankrotis) endiselt 31 402,67 euro ulatuses nõudeid hageja vastu, mistõttu tuleks hageja nõuet pankrotimenetluses vähendada kokku 106 225,18 euro ulatuses (74 822,51 + 31 402,67). VÕS § 200 lõike 4 kohaselt peab tasaarvestamiseks kasutatav nõue tasaarvestuse tegemisel olema selge. Antud kohtuasjas käib vaidlus hageja leppetrahvi nõude olemasolu üle, seega on tegu ebaselge nõudega ning selle tasaarvestust ei ole toimunud. Alltöövõtulepingutes leppetrahvi sätestavad tingimused on tühised ning hagejal ei ole seetõttu leppetrahvinõuet, mida tasaarvestada. Nähtuvalt koostöölepingu p-st 3.8 kasutasid hageja ja OÜ Trassid (pankrotis) alltöövõtulepingute sõlmimisel hageja tüüptingimusi. Pooled ei rääkinud neid eraldi läbi ning kostja ei olnud võimeline mõjutama tingimuste sisu. Hageja on kasutanud sarnast tüüplepingut ning tüüptingimusi kostja suhtes korduvalt. Alltöövõtulepingutes leppetrahvi tasumise kohustust ettenägevad sätted on VÕS § 42 lg 1 järgi tühised, kuna need ei vasta headele kommetele. Antud juhul olid hageja ja kostja sõlminud 25. mail 2009 koostöölepingu, et ühiselt osaleda riigihanke konkursil nr 112305. Koostöölepingu p-st 2 tulenevalt vastab see leping olemuselt seltsingulepingu tunnustele. Kahe seltsinglase vahel seltsingu huvides sõlmitud alltöövõtulepingutes teineteise suhtes leppetrahvi kohaldamise sätestamine on ilmses vastuolus seltsingulepingu olemusega. Antud juhul pidi OÜ Trassid (pankrotis) maksma ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Seega on tüüptingimus tühine ka VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 44 järgi. Alternatiivselt tuleb leppetrahvinõue jätta rahuldamata tulenevalt hea usu põhimõttest. Kaasseltsinglaselt seltsingu huvides võetud kohustuste täitmise ebaõnnestumisel leppetrahvi nõudmine on vastuolus seltsingulepingu olemuse ning ühtlasi ka hea usu põhimõttega. Alternatiivselt taotles haldur kohtult leppetrahvide vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel. Leppetrahvid, mis moodustavad 25% alltöövõtulepingute maksumusest, on ebamõistlikult suured. Mõistlikuks suuruseks oleks mitte rohkem kui kokku 10 000 eurot. Leppetrahvide vähendamine on põhjendatud ka OÜ Trassid (pankrotis) majanduslikku seisundit ning hageja õigustatud huvi arvestades. Täiendavalt vaidles haldur vastu hageja koostöölepingust tulenevale nõudele kogusummas 258 045,64 eurot. Hageja ei ole projekti tuludena arvestanud alltöövõtjatelt (sh OÜ Trassid) saadavaid leppetrahve. Juhul, kui kohtu hinnangul on leppetrahvinõue täies ulatuses põhjendatud, on hageja koostöölepingust tulenev nõue põhjendatud üksnes 204 933,04 euro ulatuses.
3.Oma täiendavates seisukohtades vaidles hageja kostjale vastu. Vaidlustada saab vaid nõuet, mis on pankrotimenetluses esitatud. Enne pankrotimenetlust teostatud tasaarvestust võlausaldajate koosolekul kaitsta ei saa ja tasaarvestatud summa vaidlustamiseks peaks haldur esitama tagasivõitmise hagi. Vaidlustatud nõude aluseks olevate alltöövõtulepingute tingimused ei ole mitte hageja tüüptingimused, vaid mõlema lepingupoole poolt ühiselt kasutusse võetud tüüptingimused. Kasutati küll AS Terrat lepingu teksti, kuid selle teksti olid pooled eraldi läbi arutanud ja
tunnistanud sobivaks seltsingu nimel lepingute sõlmimisel. Viide VÕS § 42 lg-le 3 ja §-le 44 ei ole kohane, sest see norm reguleerib vaid lepinguid, mille üheks pooleks on tarbija. Kuna osalemine riigihankel ja selle kasumlikkus või kahjumlikkus on seotud pakkumise summaga, oli mõlemal seltsinglasel kohustus tagada, et nende töölõikude hind, mille hinna nad olid kalkuleerinud, vastaks pakkumise eelarves turuhinnale. Selle tagamiseks, oli kokku lepitud, et kui ei leita pakutud hinnaga alltöövõtjat, peab see seltsinglane, kes hinna määras, töö ise ära tegema oma pakutud hinnaga. Tagamaks selle kohustuse täitmist, olid alltöövõtulepingutes ette nähtud leppetrahvid juhuks, kui alltöövõtja keeldub töö teostamisest. Seega ei riku leppetrahv seltsinglaste lojaalsuskohustust vaid vastupidi, sätestab sanktsiooni juhuks, kui üks seltsinglastest on lojaalsuskohustust rikkunud. Leppetrahvide suurus oli kokku lepitud arvestades seltsingule tekkivat võimalikku kahju.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 12. septembri 2012 otsusega hagi ja tunnustas AS-i Terrat nõuet OÜ Trassid (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt vaidlustatud osas summas 74 822,51 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt on tüüptingimustel järgmised tunnused: 1) tegemist on lepingu tingimusega; 2) eelnevalt on välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või muul põhjusel eelnevalt läbi rääkimata; 3) kasutamine teise poole suhtes; 4) sisu mõjutamise võimaluse puudumine. 25. mai 2009 koostöölepingu p 3.8 sätestab, et lepingu täitmiseks sõlmitavate alltöövõtulepingutena kasutatakse AS-i Terrat alltöövõtu tüüplepinguid ja lepingud sõlmitakse AS-i Terrat nimel. Kohus asus seisukohale, et tingimusi ei saa lugeda eraldi kokkulepituks, kui need on eelnevalt koostatud, eriti eelnevalt koostatud tüüplepingute puhul. Antud juhul on hageja ise viidanud, et koostöölepingu pooled kasutasid AS-i Terrat alltöövõtu tüüplepinguid. Kohtule on esitatud AS Terrat ja OÜ Nurme Teedeehitus vahel 25. märtsil 2011 sõlmitud töövõtuleping nr 508/9, mille punkt 5.10 on identne OÜ Trassid (pankrotis) suhtes kasutatud leppetrahvi 5.12. punktiga. Võimalus lepingutingimuste üle läbirääkimisi pidada ja nende sisu mõjutada peab olema kindlalt ja kahtlusteta tõendatud tingimuse kasutaja poolt. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud alltöövõtulepingute pooled pidasid p-i 5.12 üle eraldi läbirääkimisi ja kostjal oli võimalus mõjutada tingimuse sisu. Seega on alltöövõtu lepingute p. 5.12 tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõttes. Nimetatud tingimust oli korduvalt kasutatud ja väljatöötatud tüüplepingutes ning tingimuse üle ei toimunud eraldi läbirääkimisi ja kostjal ei olnud võimalik mõjutada selle sisu. VÕS § 44 laiendab tüüptingimuste regulatsiooni, nähes ette § 42 lg-s 3 toodud loetelu kohaldamist ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele. Erinevalt tarbijalepingutest ainult eeldatakse VÕS § 43 lg-s 3 antud loetelus sisalduvate tüüptingimuste ebamõistlikult kahjustavat sisu. Antud leppetrahvi tingimus ei eksi heade kommete regulatsiooni vastu arvestades koostöölepingu olemust, eesmärki ning leppetrahvi eesmärki. Kohustus käituda heas usus tähendab lähtuda eelkõige nendest reeglitest, mis on seaduses sätestatud ja mille alusel saab poolte käitumisele hinnangut anda. Seadus näeb ette leppetrahvi kohaldamist lepingupoole suhtes, kes ei ole lepinguga võetud kohustusi täitnud või on neid rikkunud. Seega leppetrahvi kohaldamine koostööpartneri suhtes, kes ei täida lepingut, ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Nimetatud lepingute p 5.12. sätestab, et alltööettevõtja keeldumisel lepingu täitmisest, samuti lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel lepingu punktis 8.4.3. või 8.4.4. sätestatud alustel, on peatööettevõtjal õigus nõuda alltöövõtjalt leppetrahvi tasumist 25% lepingu maksumusest. Koostöölepingupartnerite huvid kokkulepitud eesmärgi saavutamisel ei saa olla vastandlikud,
mis ei välista aga lepingupartneritel teineteise suhtes lepingu täitmisega seotud nõuete olemasolu. Leppetrahvi nõue koostöölepingus, mis on seotud lepingu täitmisega, ei ole vastuolus koostöölepingu eesmärgiga. Vastastikused lepingu täitmise tagatised on lubatud ega ole vastuolus koostöölepingu olemuse ja eesmärgiga. Seega ei ole nimetatud leppetrahvi kokkulepe vastuolus heade kommetega. Ka leppetrahv 25% lepingu maksumusest ei ole ebamõistlikult suur. Kui sarnane tingimus on korduvalt pooltevahelises lepingus esinenud, ei tohiks seda tingimust ebamõistlikuks lugeda. Samuti tuleb majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutes lähtuda väljakujunenud praktikast ja tavast. Toimiku materjalidest nähtub, et AS Terrat ja OÜ Trassid (pankrotis) on sõlminud neli alltöövõtulepingut sellise leppetrahvi suurusega, millest oldi teadlikud, samuti on AS Terrat sõlminud samal tingimusel lepingu OÜ-ga Nurme Teedeehitus. Seadus ei sätesta leppetrahvi suuruse kokkuleppele piiranguid. Seega ainuüksi leppetrahvi suurusest lähtuvalt ei saa leppetrahvi kokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et leppetrahv on ebaproportsionaalne, seega tuleks leppetrahvi vähendamise taotlus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-66-05 p-s 19 tuginedes jätta rahuldamata. Hageja poolt on tõendatud AS Terrat ja OÜ Nurme Teedeehitus vahel sõlmitud töövõtulepinguga nr 508/29 ja OÜ Viamer Grupp arvetega nr 11-0613, nr 11-0907 ja nr 11-100 ja nende aluseks olevate aktidega, et leppetrahvi määr on suurusjärgus keskmise kahjuga. Kuna hageja on esitanud nõude tunnustamaks OÜ Trassid pankrotimenetluses leppetrahvide nõuet summas 74 822,51 eurot, siis ei analüüsinud kohus antud menetluses hageja poolt pankrotimenetluses tunnustamiseks esitatud koostöölepingust tulenevat nõuet.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Trassid (pankrotis) pankrotihaldur Ü. Adamson esitas Tartu Maakohtu 12. septembri 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tunnustada AS Terrat nõuet OÜ Trassid pankrotimenetluses osaliselt summas 27 708,91 eurot või alternatiivselt summas 40 415,54 eurot. Menetluskulud palus apellant jagada selliselt, et menetluskulud maakohtus jagada poolte vahel võrdeliselt nõude tunnustamise ulatusega ringkonnakohtus ning ringkonnakohtu menetluskulud panna täielikult vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus käsitlenud üksnes hageja leppetrahvinõuet võlgniku vastu. Kohus ei ole analüüsinud halduri alternatiivseid põhjendusi, mille kohaselt juhul, kui hagejal on võlgniku vastu leppetrahvinõue, siis selle nõude olemasolu (ja varasem osaline tasaarvestamine hageja poolt) vähendab omakorda hageja koostöölepingust tulenevat nõuet, mistõttu hageja kogunõue tuleb jätta tunnustamata summas 53 113,60 eurot. Hageja ei ole esitanud tunnustamise nõuet ainult leppetrahve puudutava nõude osa suhtes, vaid on palunud oma pankrotimenetluses esitatud nõude (s.o. 466 997,51 eurot) tunnustamist pankrotihalduri poolt vaidlustatud osas summas 74 822,51 eurot. Ka maakohus ise ei ole otsuse resolutsioonis eristanud hageja nõude leppetrahvi osa nõude teistest osadest; 2) ei ole kohus analüüsinud küsimust, kas taoliselt leppetrahvinõude eraldiseisvalt tunnustamise nõudmine oleks üldse võimalik olnud, arvestades asjaolu, et hageja kogunõude üksikud osad on omavahel sõltuvuses ning leppetrahvinõue vähendab koostöölepingust tulenevat nõuet. Kuna hagejal on olnud (tänaseks tasaarvestatud osas) või on endiselt (pankrotimenetluses esitatud osas) kostja vastu leppetrahvinõue kogusummas 106 225,18 eurot, tuleb hageja pankrotimenetluses esitatud nõue jätta 53 113,60 euro ulatuses tunnustamata;
3) tuleb leppetrahve tuleb käsitleda lepinguga seotud tuludena. Seetõttu on projekti tulude kogusumma hageja poolt nõutust suurem, s.o. 4 378 156,09 eurot (4 271 930,91 + 106 225,18 = 4 378 156,09 eurot). Koostöölepingu p 3.2 kohaselt arvutatud kahjumi suuruseks on sel juhul 409 866,09 eurot (kulud 4 788 022,18 – tulud 4 378 156,09), millest kostjale vastav osa on 204 933,04 eurot. Nimetatud summat ületavas osas, s.o. summas 53 113,60 eurot (258 045,64 – 204 933,04 = 53 113,60 eurot) on hageja nõude koostöölepingust tulev osa alusetu ning selles osas tuleks jätta hageja nõue pankrotimenetluses tunnustamata. Seetõttu saab hageja nõude rahuldada maksimaalselt 21 708,91 euro ulatuses (74 822,51 – 53 113,60 = 21 708,91); 4) kui kohus peaks leidma, et hageja leppetrahvinõue ei ole seltsingu tuluna käsitletav täies ulatuses, kuna nõue võib pankrotimenetluses jääda osaliselt rahuldamata, tuleks leppetrahvidest saadava seltsingu tuluna käsitleda summat 69 225,18 eurot. Sel juhul tuleks hageja nõue jätta Trasside pankrotimenetluses tunnustamata 34 406,97 euro ulatuses; 5) kui kohus peaks leidma, et leppetrahvinõuet summas 74 822,51 eurot ei saa seltsingu tuluna käsitleda täies ulatuses, on apellant seisukohal, et nõude rahuldamise tõenäoliseks ulatuseks tuleks Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-120-09 ja nr 3-2-1-21-10 tulenevalt hinnata 50%, s.o. 37 411,26 eurot. Sel juhul on leppetrahvidest saadav seltsingu tulu kokku 68 813,93 eurot (tasaarvestatud 31 402,67 eurot + pankrotimenetluses esitatud 37 411,26 eurot), projekti tulude kogusumma 4 340 744,84 eurot (4 271 930,91 + 68 813,93 = 4 340 744,84 eurot), projekti kahjumi suurus 447 277,34 eurot (kulud 4 788 022,18 eurot – tulud 4 340 744,84 eurot), millest Trassidele vastav osa (st 50%) on 223 638,67 eurot. Nimetatud summat ületavas osas (258 045,64 – 223 638,67 = 34 406,97 eurot) on hageja nõude koostöölepingust tulenev osa alusetu ning selles osas tuleks jätta hageja nõue tunnustamata. Seega saaks hageja nõuet käimasolevas hagimenetluses tunnustada maksimaalselt 40 415,54 euro ulatuses (74 822,51 – 34 406,97 = 40 415,54).
5.AS Terrat vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) oleks apellandi seisukoht, et mitmest komponendist koosnevate nõuete vaidlustamisel tuleb lähtuda lihtsalt vaidlustuse summast, vastuolus pankrotiseaduse mõttega. Selline tõlgendus võimaldaks nõude erinevate osade vaidlustamisel lähtuda ka erinevatest alustest. PankrS § 107 kohaselt võib võlausaldaja nõude tunnustamist kohtus taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Nii koosolekul kui ka hilisemas menetluses on haldur korduvalt rõhutanud, et ta vaidlustab leppetrahvidest tuleneva nõude. Konsortsiumi tulude/kulude jaotusest tulenevat nõuet koosolekul ei vaidlustatud ja seda ei saadudki teha, sest vastavalt koostöölepingu p-le 4.6 selgub konsortsiumi tulude jaotus pärast tulude laekumist. Haldur ei saanud korraga tasaarvestust mitte tunnustada ja ikkagi arvesse võtta tasaarvestusest tekkivat konsortsiumi tulu. Samast põhimõttest lähtuvalt esitas vastustaja kohtule nõude tunnustamise hagi vaid selles summas, mida haldur leppetrahvidena vaidlustada sai (74 822, 51 eurot). Samuti oli leppetrahvide nõue halduri poolt vaidlustatud suuremas summas, kui see tegelikult pankrotimenetluses esitati; 2) arvestades seda, et tegemist on leppetrahvi nõudega maksejõuetu võlgniku vastu, on tasaarvestamata leppetrahvi tegelik laekumine täies summas ebatõenäoline ning selle arvestamine konsortsiumi tuluna ei ole ülalnimetatud kassapõhise arvestuse põhimõtte tõttu võimalik;
3) väidab haldur ekslikult, et kuna tasaarvestus ei ole võlgniku poolt tehtud tehing siis seda tagasi võita ei saagi. PankrS § 109 lg 1 sätestab erandina võimaluse ka tasaarvestuse tagasivõitmiseks; 4) ei saa nõustuda apellandi seisukohaga, et hagejal on olnud (tänaseks tasaarvestatud osas) või on endiselt (pankrotimenetluses esitatud osas) kostja vastu leppetrahvinõue kogusummas 106 225,18 eurot, mistõttu tuleb hageja pankrotimenetluses esitatud nõue jätta 53 113,60 euro ulatuses tunnustamata. Pankrotimenetluses saab vaidlustada vaid nõuet, mis on pankrotimenetluses esitatud. Antud juhul oli AS Terrat poolt esitatud leppetrahvide nõue summas 74 822,51 eurot. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollis on märgitud vaidlustatud nõude summaks 106 225,18 eurot. Kuna haldur oma vastuses hagile, kinnitab ka ise, et ta vaidlustab vaid leppetrahvide nõuet, on tema vaidlustus sisult vastuoluline; 5) ei ole asjakohased apellandi viited Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-120-09 ja nr 3-2-1-2110, kuna need puudutavad hagihinna määramist olukorras, kus puuduvad andmed nõuete rahuldamise tõenäolise määra osas. Neid ei saa kasutada kohtulahendi sisulisel põhjendamisel; 6) vaidleb vastustaja vastu halduri taotlusele võtta täiendavate tõenditena nõuete kaitsmise protokollid asja juurde. Koosolekute protokollide kontrollimise ja allkirjastamise korda PankrS ei reguleeri ning kuna neid võlausaldajatele varasemas menetluses esitatud ei ole, ei olnud vastustajal olnud võimalust nende dokumentide sisuliseks kontrollimiseks ja vaidlustamiseks. Seega on tegemist kohtumenetluse ühe poole poolt koostatud dokumendiga, mille tõenduslik väärtus on küsitav. Apellatsioonkaebuses ei sisaldu konkreetseid viiteid nendele protokollidele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant ei ole vaidlustanud maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei olnud põhjendatud kostja (pankrotihalduri) vastuväited hageja AS Terrat poolt esitatud leppetrahvinõudele. Seega puudub käesolevas menetlusstaadiumis vaidlus, et AS-l Terrat oli OÜ-ga Trassid sõlmitud lepingutest taganemisel (04.03.2011.a taganemisavaldusega) õigus nõuda OÜ-lt Trassid leppetrahvi summas 106 225,32 (pärast nõude tasaarvestamist 74 822,51) eurot. Seega ei kontrolli ringkonnakohus leppetrahvi kohaldamise eeldusi ega selle arvestuse seaduslikkust ega põhjendatust.
7.Apellatsioonimenetluses on vaidlus selles, kas AS Terrat õigus nõuda OÜ-lt Trassid (pankrotis) leppetrahvi summas 106 225,32 eurot mõjutas AS Terrat nõudeõigust OÜ Trassid (pankrotis) vastu pooltevahelise koostöölepingu mittetäitmisest tuleneva hüvitise saamiseks summas 258 045,64 eurot. Kostja OÜ Trassid (pankrotis) pankrotihaldur ei ole iseenesest vastu vaielnud nõudesumma 258 045,64 eurot kujunemise ja arvestamise alustele, millised on toodud AS Terrat poolt võlausaldajana OÜ Trassid pankrotimenetluses esitatud 04.08.2011.a nõudeavalduses (t lk 4144). Kostja ei ole vaidlustanud, et OÜ-l Trassid (pankrotis) tuli hüvitada AS-le Terrat 50 % kahjust, mis tekkis seoses pooltevahelise 25.05.2009.a koostöölepingu mittetäitmise
tulemusena. Vaidlustamata asjaolude kohaselt tekkis seltsingul kahju summas 8 075 073,79 krooni, millest OÜ Trassid (pankrotis) peab AS-le Terrat hüvitama 50 %, s.o 4 037 536,79 krooni ehk 258 045,64 €. Ringkonnakohus rõhutab, et kostja ei ole vaidlustanud eelnimetatud nõude kujunemise ja arvestamise muid aluseid peale selle, kas kõnealuse nõude suurust ja sissenõutavust mõjutas ka hageja õigus saada OÜ-lt Trassid (pankrotis) leppetrahvi.
8.Ringkonnakohus peab vajalikuks analüüsida küsimust, missugust tähendust omab pankrotimenetluses nõuetele vastuväidete esitamisel nõude vaidlustamise summaline ulatus. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 04.08.2011.a nõudeavalduses (t lk 41-44) oma nõuded 5 erinevatest õiguslikest alustest (lepingutest) tuleneva nõudena. Neist koostöölepingust tuleneva nõude suuruseks märkis hageja 258 045,64 € ja alltöövõtulepingute mittetäitmisest tuleneva leppetrahvinõude suuruseks 74 822,51 € (ülejäänud 3 nõude osas vastuväiteid esitatud ei ole). Pankrotihaldur esitas AS Terrat nõudele vastuväite summas 106 225,18 eurot (OÜ Trassid (pankrotis) 08.11.2011.a nõuete kaitsmise koosoleku protokoll t lk 5), mis vastab AS Terrat leppetrahvinõude suurusele, ehkki võlausaldaja oli selle nõude juba nõude esitamisel 04.03.2011.a avaldusega 31 402,81 euro ulatuses tasaarvestanud, mille tulemusena jäi hageja leppetrahvinõude suuruseks 74 822,51 eurot. Vaidlustatud ei ole iseenesest AS-i Terrat nõudeõigust summas 31 402,81 eurot, millega hageja tasaarvestuse teostas (vrd 04.03.2011.a lepingutest taganemise ja tasaarvestuse avaldus nr 4-1/6 t lk 24-25). Eeltoodust tuleneb ringkonnakohtu arvates, et haldur pidas silmas AS Terrat esitatud leppetrahvinõude vaidlustamist tervikuna, sh ka AS Terrat poolt teostatud tasaarvestusega kaetud ulatuses, kuna tema arvates puudus AS-l Terrat õiguslik alus nõuda leppetrahvi tasumist.
9.Vaidlust ei ole selles, et OÜ Trassid (pankrotis) sai hageja 04.03.2011.a lepingutest taganemise ja tasaarvestuse avalduse nr 4-1/6 kätte. VÕS § 198 kohaselt toimub nõuete tasaarvestamine avalduse tegemisega teisele poolele. Avaldus muutub TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kehtivaks selle kättesaamisega teise poole poolt. Tasaarvestamise tagajärjeks on VÕS § 186 p 2 ja § 197 lg 2 kohaselt võlasuhte lõppemine vastavas ulatuses. Tasaarvestuse teostamise eelduseks ei ole teise poole nõusolek. Kui võlasuhte teine pool (OÜ Trassid) leidis, et tasaarvestaval poolel (AS-l Terrat) ei olnud tema vastu tasaarvestatavat leppetrahvinõuet, siis tulnuks tal tasaarvestuse teostamine vaidlustada eelkõige hagi esitamise teel oma väidetavalt tasaarvestuse tõttu lõppenud nõude sissenõudmiseks (vrd Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-00). Käesoleval juhul ei ole OÜ Trassid (pankrotis) vaidlustanud AS Terrat poolt teostatud tasaarvestust viisil, mis võimaldaks lugeda tasaarvestuse mittetoimunuks. Ringkonnakohus nõustub vastustaja (hageja) seisukohaga, et kui haldur soovis pankrotimenetluses vaidlustada hageja leppetrahvinõude täies (sh tasaarvestusega kaetud) ulatuses, siis tulnuks seda vastavas ulatuses teha tagasivõitmise korras. PankrS § 109 ja § 113 annavad võimaluse kohaldada tagasivõitmist ka võlausaldaja avalduse alusel toimunud tasaarvestuse puhul, kuivõrd tasaarvestuse kehtivuse korral loetakse võlausaldaja nõue vastavas ulatuses täidetuks ning samas ulatuses lõpevad võlgniku nõuded võlausaldaja vastu. Seega on tasaarvestust võimalik käsitada sarnaselt rahalise kohustuse täitmisega. Eeltoodust lähtudes nõustub ringkonnakohus hageja (vastustaja) seisukohaga, et pankrotihaldur ei saanud nõuete kaitsmise raames vaidlustada seda osa hageja/võlausaldaja leppetrahvi nõudest, mille võlausaldaja oli oma 04.03.2011.a avaldusega tasaarvestanud. Samale seisukohale jõudis oma otsuse põhjendavas osas ka maakohus.
10.Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu pankrotihalduri poolt hageja nõudele esitatud vastuväidete õiguslikke põhjendusi. Pankrotiseadus ei nõua sõnaselgelt esitatavate
vastuväidete õiguslikku põhjendamist ega vastuväidetena esiletoodavate asjaolude tõendamist. PankrS § 103 lg 6 kohaselt protokollitakse nõuete läbivaatamisel üksnes nõudele vastuväite esitamise fakt ja vastuväite esitaja isik, kuid mitte asjaolud ega põhjendused, millega seoses vastuväited esitati. Ringkonnakohus leiab, et arvestades PankrS §-s 107 sätestatut peab võlausaldaja jaoks sõltuvalt nõude olemusest siiski olema arusaadav, missugusel alusel või missugusele osale nõudest on vastuväited esitatud, kuna vastasel korral ei ole võlausaldajal võimalik oma nõuete tunnustamiseks vajalikus ulatuses kohtusse pöörduda. Erilist tähtsust omab see juhul, kui võlausaldajal on pankrotivõlgniku vastu mitmeid erinevatel alustel põhinevaid või ka üksteise suurust mõjutada võivaid (alternatiivseid) nõudeid. Ehkki ühel võlausaldajal võib olla võlgniku vastu mitu erinevatel õiguslikel alustel põhinevat nõuet, käsitatakse pankrotiseaduse mõttes ühele võlausaldajale kuuluvaid samajärgulisi nõudeid ühe terviksummana, kuivõrd võlausaldaja tunnustatud nõude kogusummast lähtudes määratakse pankrotimenetluses kindlaks jaotised (PankrS § 154 lg 1). See ei tähenda iseenesest, et ühe nõude osa kohta esitatud vastuväited laieneksid ka võlausaldaja nõude ülejäänud osadele ning võlausaldaja peaks taotlema kohtus oma nõude tunnustamist ka vaidlustamata osas. Halduri poolt AS Terrat nõude vaidlustamisest summas 106 225,18 € ei tulene seega automaatselt, et haldur oleks vaidlustanud ka AS Terrat poolt esitatud koostöölepingust tuleneva nõude summas 258 045,64 €.
11.Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kui haldur vaidles vastu hageja leppetrahvinõudele kogu ulatuses, siis ei tulenenud sellest halduri alternatiivset seisukohta, et kui leppetrahvinõuet siiski tunnustatakse, tuleks kontrollida hageja nõude põhjendatust hüvitise saamiseks koostöölepingu alusel. Samuti ei tulnud halduri vastuväiteid hageja nõudele 74 822,51 eurot ületavas osas, s.o summas 31 402,81 eurot, lugeda automaatselt vastuväideteks hageja nõude ülejäänud osale, kuivõrd tasaarvestuse vaidlustamata jätmise tõttu ei mõjutanud need vastuväited enam vastavas ulatuses hageja leppetrahvinõuet. Kolleegium asub seisukohale, et võlausaldaja nõudele vastuväidete esitamisel ei oma määravat tähendust vastuväidete summaline ulatus vaid vastuväidete sisu. Vastuväidete põhjal peab võlausaldaja jaoks olema arusaadav, missugune osa tema nõudest on jäänud nõuete kaitsmise käigus tunnustamata ja millises ulatuses ja alusel tuleb tal esitada PankrS § 107 alusel kohtusse hagi nõude tunnustamiseks.
12.Maakohus asus asja lahendamisel seisukohale, et kohtul ei tulnud analüüsida hageja poolt pankrotimenetluses tunnustamiseks esitatud koostöölepingust tulenevat nõuet, kuna hageja on esitanud nõude tunnustamaks OÜ Trassid (pankrotis) pankrotimenetluses leppetrahvide nõuet summas 74 822,51 € ning seetõttu ei lugenud kohus põhjendatuks kostja taotlust jätta hageja nõue 53 113,60 € ulatuses tunnustamata koostöölepingu p-st 4.6 tuleneva nõude arvel. Apellant (kostja) leiab, et kostja poolt hagejale võlgnetavaid leppetrahve tuleb käsitada pooltevahelise koostöölepinguga seotud tuludena, mistõttu tulnuks lugeda, et projekti tulude kogusumma on hageja poolt esiletooduga võrreldes 106 225,18 € võrra suurem. Seega on kostja (apellant) maakohtu menetluses selles osas sisuliselt vaidlustanud ka hageja poolt koostöölepingu alusel esitatud nõude arvestuse, ehkki 08.11.2011.a nõuete kaitsmise koosoleku protokollist ei nähtu, et haldur oleks koostöölepingust tulenevale nõudele vastuväiteid esitanud.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et ka juhul, kui lugeda, et pankrotihaldur esitas nõuete kaitsmise käigus vastuväited nii AS Terrat leppetrahvinõudele kui ka alternatiivselt koostöölepingust tulenevale hüvitisnõudele, puudub alus asuda seisukohale, et hageja nõuded on leidnud tunnustamist ebaõiges ulatuses.
Pooltevahelise koostöölepingu p 4.5 kohaselt olid pooled kokku leppinud selles, et lepinguga seotud tuludeks loetakse peatöövõtulepingu järgi tellijalt saadav tasu, samuti muud saadaolevad maksed, mis on otseselt ette nähtud peatöövõtulepingus ja sellega seonduvalt tellijaga sõlmitud teistes kokkulepetes või täiendavad tulud, mis tekkisid seoses alltöövõtulepingute täitmisega. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et lepingut rikkunud poole poolt tasumisele kuuluvat leppetrahvi ei ole käesoleval juhul alust lugeda lepinguga seotud tuluks koostöölepingu p 4.5 mõttes.
14.Leppetrahvi näol on VÕS § 158 jj kohaselt tegemist õiguskaitsevahendiga lepingu rikkumise puhuks. Selle üheks peamiseks funktsiooniks on kompenseerida lepingu rikkumisega tekitatud kahju eelnevalt kokkulepitud suuruses ning sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest lihtsustada kahju hüvitamise nõude realiseerimist. Kui kahjustatud lepingupoolel on õigus nõuda lisaks leppetrahvile ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb VÕS § 161 lg 2 kohaselt kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Eeltoodust tuleneb kolleegiumi arvates, et leppetrahvi tasumise kohustust ei ole alust lugeda lepingu täitmise tulemusena tekkivaks nn lisandväärtuseks, mis kuulunuks koostöölepingu p 3.2 kohaselt lepingupoolte vahel võrdsetes osades jaotamisele, vaid selle olemuseks on katta kahjustatud poolel tekkinud kahju. Samuti ei nähtu koostöölepingu p-dest 4.5 ja 4.6, et pooled oleksid pidanud lepinguga seotud tulude ja kulude arvestamisel silmas neid sooritusi, mida neil tuli lepingu täitmisega seoses üksteisele teha. Seda seisukohta kinnitab ringkonnakohtu arvates ka asjaolu, et osaliselt (s.o summas 31 402,81 €, millises ulatuses on AS Terrat leppetrahvinõude osaliselt tasaarvestanud OÜ-l Trassid tema vastu olnud nõudega) ei ole leppetrahvina saadaolevat summat arvestatud n-ö seltsingu (konsortsiumi) tuluks, vaid see on omistatud vahetult AS-le Terrat (s.o selle arvel on AS Terrat vabanenud oma kohustusest OÜ Trassid ees). Seega on leppetrahvisumma käsutamise üle otsustanud võlausaldaja AS Terrat.
15.Kolleegium nõustub vastustaja seisukohaga, mille kohaselt koostöölepingu p 4.6 kohaselt pidi lõplik kulude ja tulude arvestamine ja kasumi jaotamine toimuma pärast tulude tegelikku laekumist ja põhjendatud ei ole lugeda lepinguga seotud tuluks leppetrahvinõuet maksejõuetu võlgniku vastu, mille laekumine on ebatõenäoline. Asjakohane ei ole apellatsioonkaebuses esitatud paralleel Riigikohtu lahenditega tsiviilasjades nr 3-2-1-120-09 ja 3-2-1-21-10, kus Riigikohus on tsiviilasja hinna määramise kontekstis leidnud, et nõude rahuldamise tõenäoliseks ulatuseks tuleks täpsemate andmete puudumise korral hinnata üldjuhul eelduslikult 50 %. Käesoleval juhul on tegemist nõuete sisulise põhjendatuse hindamisega. Vaidluses nõuete tunnustamise üle PankrS § 107 alusel tuleb võlausaldaja nõude olemasolu välja selgitada samasuguse selgusega nagu oleks vajalik nõude rahuldamiseks ja võlgnevuse kostjalt väljamõistmiseks väljaspool pankrotimenetlust esitatud hagi alusel.
16.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 alusel ei kuulu rahuldamisele apellandi taotlus võtta asja materjalide juurde täiendavad materjalid – 08.11.2011.a nõuete kaitsmise koosoleku protokoll ja 05.12.2011.a nõuete kaitsmise koosoleku protokoll. Apellant ei ole põhistanud, nagu ei oleks tema poolt esitatud protokolle saanud menetluses terviklikul kujul varem esitada või oli nende esitamata jätmiseks maakohtus muu mõjuv põhjus. Kolleegiumi arvates ei ole juurdelisatud protokollid ka asja õigemaks lahendamiseks ilmselgelt vajalikud, kuna neist ei selgu võrreldes asja materjalide hulgas juba olemasolevate dokumentidega midagi uut. Apellant möönab ka ise, et tegemist ei ole uute tõenditega, mida maakohtus ei
oleks esitatud, kuid hageja ei ole esitanud protokolle terviklikul kujul. Toimikus lk 5 asub tabel 08.11.2011.a nõuete kaitsmise koosoleku tulemuste kohta, millest nähtuvalt haldur vaidlustas hageja nõude 106 225,18 € ulatuses.
17.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus märgib, et ehkki PankrS § 106 lg 1 kohaselt on nõude tunnustamise üle peetavas vaidluses kostjaks haldur, tuleb kulude kandjaks PankrS § 541 lg 1 alusel lugeda pankrotivõlgnik, s.o OÜ Trassid (pankrotis).
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.