Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (5)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ITM Inkasso OÜ esitas 20.02.2012.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mxxxxx Kxxx vastu võlgnevuse200 eurot ja intresside 35 eurot tasumiseks. Kohus tegi võlgnikule 09.03.2012.a makseettepaneku, millele kostja esitas 23.03.2012 vastuväite. 13.04.2012.a määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. ITM Inkasso OÜ esitas 30.05.2012.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Mxxxxx Kxxx vastu võlgnevuse 200 eurot, intressi 35 eurot, viivise ja menetluskulude hüvitamise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega tema teadaolevasse elukohta, vastavalt TsMS §-le 394, ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määruse ja hagimaterjalid on kostja isiklikult vastu võtnud 25.07.2012.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt ja ei ilmu kohtuistungile. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja esitanud vastuväite (tl.10-11) selle kohta, et laenulepingu sõlmisid temale võõrad inimesed, kasutades kostja ID kaarti. Kostja on psüühikahäirega töövõimetuspensionär, ta ei oska arvutit kasutada ega pole aastaid tööl käinud. Võõrad inimesed käskisid kostjal endaga pangakontorisse kaasa tulla ja raha võtta. Kostja võttis raha välja ja andis neile võõrastele. Ise kostja laenu saanud ei ole ja tal ei ole ka millestki tagasi maksta.

2 (5)

Kohus kontrollis kohtu käsutuses oleva infosüsteemi KIS vahendusel ja veendus, et kostja Mxxxxx Kxxx ei ole eestkostealune ehk piiratud teovõimega, tema üle ei ole seatud eestkostet. Kohus on menetlenud tsiviilasju, milles Mxxxxx Kxxx on olnud menetlusosaline ja kohtul ei ole tekkinud kahtlust Mxxxxx Kxxxx tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolus ja arusaamisvõimes. See tähendab, et ei ole alust lugeda, et kostja on piiratud teovõimega, määrata sel alusel ekspertiisi kostjale TsMS § 204 lg.2 alusel või esindajat lg.3 alusel. Kohus päris Politsei- ja Piirivalveametilt järele , kas Mxxxxx Kxxx on esitanud avalduse politseile tema kirjeldatud asjaolude alusel kriminaalmenetluse alustamiseks. Politsei- ja Piirivalveameti teatel ei ole sellesisulist kriminaalmenetlust alustatud. Asjas saab teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg.1 alusel. Kohtu hinnangul on hagi osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tuleb seega osaliselt rahuldada. On olemas tõendid selle kohta, et kostja sõlmis 14.09.2011 kiirlaenulepingu Placet Group OÜ-ga 200 euro saamiseks (laenutaotlus tl.25-26) ja 200 eurot kanti kostja pangakontole üle 14.09.2011 (tl.27). Laenu tagastamise tähtaeg oli 14.10.2011. Kostja on laenu taotlenud ja saanud ühel korral, laenu saamiseks pidi ta tegema internetikeskkonnas www.smsraha.ee laenutaotluse, logides sisse oma kasutaja ID nr . 31197. Kostja laenu ei tagastanud ega reageerinud laenuandja meeldetuletustele. Laenuandja Placet Group OÜ ütles 15.11.2011 laenulepingu üles (tl.28) ja loovutas võlanõude OÜ-le ITM Inkasso (tl.29). Hagimaterjalide põhjal on pooled sõlminud 14.09.2011. a tarbijakrediidilepingu (tl 20-25), mille alusel on Placet Group OÜ andnud kostjale laenu 200 eurot intressimääraga (30 päeva eest 35 eurot) 211,7 % aastas. Asjaolu, et sõlmitud pooltevaheline leping on nimetatud laenulepinguks ja väljaantud summat nimetatakse laenuks, omab formaalset tähendust ega muuda pooltevahelise suhte olemust, mis kõigis aspektides vastab tarbijakrediidilepingu tingimustele. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes kohus otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei ole oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kohus leiab, et kostja ja laenuandja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingus on kokkulepitud intressimäär vastuolus heade kommetega ja seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, kui:

3 (5)

1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 2 2. lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja ei ole märkinud lepingus krediidikulukuse määra, ehkki lepingu üldtingimused (tl.20 p.1.3) selle ette näevad. Eesti Panga poolt septembris 2011 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 29,90 %. Võttes aluseks rakendatud intressimäära- 30 päeva eest 35 eurot ehk 211,7 % aastas, ületab poolte vahelise lepingu järgi kostja poolt tasutav krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on kostja kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja tarbijakrediidilepingu sellekohane säte TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. TsÜS § 86 lg 4 näeb ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli enne 01.07.2011. a 1,25 %. Hageja nõuab intressi 30 päeva eest. Kuna vastavalt lepingule tuleb intressi arvestada 30 päeva eest, kuulub intressina tasumisele ja ühtlasi ka kostjalt väljamõistmisele 0,20 eurot (Intress 1,25% aastas tähendab 0,0034% päevas. 200 eurot x 0,0034% x 30 päeva= 0,20). Kohus leiab, et põhjendatud on hageja taotletud viivisenõue seaduses ettenähtud määras laenusumma tagastamisega viivitamise eest alates lepingu lõppemisest 15.10.2011. a kuni hagi esitamiseni s.o kuni 30.05.2012. a. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja on viivitanud krediidisumma tagastamisega hagejale 229 päeva. Sellise perioodi eest kujuneb viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras 9,16 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 alusel kuulub viivis väljamõistmisele hagi esitamise ajast kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus

4 (5)

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg.1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt (86% ulatuses), tuleb riigilõiv kui menetluskulu jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 14% ulatuses hageja ja 86% ulatuses kostja kanda. Hageja kanda jääb seega 14% tasutud riigilõivust ehk 8.95 eurot ja kostja kanda 86% tasutud riigilõivust ehk 54,96 eurot. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagis menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena 207,91 eurot menetluses tasutud riigilõivu eest (sh 47,93 eurot maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv, 15,98 eurot hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv) ja 144 eurot õigusabikulude eest. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu väljamõistmine summas 144 eurot ei ole põhjendatud. Taotletud tasu jääb küll iseenesest Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalselt lubatava kulu piiresse, kuid käsitletavas tsiviilasjas ei ole sellises ulatuses tasu määramine põhjendatud. Tegemist on tüüpnõudega, mida võlanõuete menetlemisele ja sissenõudmisele spetsialiseerunud õigusbüroo lahendab massiliselt. Asjas ei esine erilist keerukust või töömahtu lisavaid asjaolusid. Kohtus on asja menetletud kirjalikus menetluses ja selle raames ei ole hagejal tulnud teha midagi rohkemat kui esitada hagiavaldus koos lisadega kohtule. Tegemist on n.ö miinimumkoosseisu hagiga. Sellise hagi menetlemisel ei ole põhjendatud ega vajalik kanda õigusabikulusid protsendina nii suures ulatuses (72 %) põhinõudest. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja õigusabikulud 37% ulatuses põhinõudest ehk summas 74 eurot. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.

Kohtunik Ü. Raag

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.