Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

tasutud 1 597,79 euro arvel, väljamaksmisega Urmas Tross ́i kontole Pangas.

Nordea

Pankrotihalduri aruande kohaselt: 16.03.2010 kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti. 01.04.2010 toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek. 28.12.2010 toimus nõuete kaitsmise koosolek. 28.09.2011 teavitas võlgnik, et ei ole võimeline kompromissi või muud lahendust pakkuma. 03.02.2012 teavitas võlausaldaja nõude vähenemisest. 20.02.2012 kinnitas Harju maakohus jaotusettepaneku.

2(10)

06.03.2012 esitas haldur teate Harju massikohustuste ja menetluskulude katteks.

Maakohtule

vara

puudumise

kohta

PankrS § 158 sätete kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pärast varade puudumise teadet kohtule teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt PankrS §-s 146 sätestatule. Haldur on kohustatud müümata pankrotivara müüma, välja arvatud juhul, kui vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. Massivõlausaldajatel ei ole PankrS §-s 149 nimetatud õigusi. Pärast nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. Pankrotimenetluses on küll vara, kuid vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi, samuti pole võimalik PankrS § 146 alusel väljamakseid teha. Menetlus tuleb lõpetada, menetluse lõpetamisel puudub alus taotleda võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuna võlgnik ei tööta, ei otsi tööd, võib varjata tulusid ega ole menetluse ajal pakkunud mõistlikku lahendust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankrotivara ei ole müüdud.

Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded - puuduvad; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – võlgnikul on õigus saada 290 eurot alampalka (TMS § 132), kuid võlgniku sissetulek pole teada. 3) massikohustused – pole tehtud; 4) pankrotimenetluse kulud – PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud alljärgnevad: 4.1 kohtukulud- puuduvad; 4.2 ajutise halduri tasu 1 594, 65 eurot (16.03.2010 HMK kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-69784) välja maksmata (võimalik osaline väljamaks kohtudeposiidi arvelt); 4.3 ajutise halduri kulud: 157,98 eurot (16.03.2010 HMK kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-69784) OÜ-le Konkurss välja maksmata (võimalik osaline väljamaks kohtudeposiidi arvelt);

Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa ja iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Võlausaldaja Tunnustatud Jaotis %, Välja- Rahuldamata nõue rahuldamisjärk maks nõude jääk 151,79 0,17 0,00 151,79 II järk 89 494, 57 99,83 0,00 89 494, 57 II järk Kokku 89 646,36 100% 89 646, 36

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Menetluses puudus panditud vara.

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta:

3(10)

Müümata pankrotivarana on käsitletav võlgniku osaühingu R (xxx) osad, nominaalis väärtusega summas 2 556,46 eurot (40 000 krooni). ARK 09.02.10 väljavõtte kohaselt on võlgniku nimele registreeritud haagis Tiki Treiler paadiveok esmase registreerimisaastaga 1998, registrimärgiga xxx, haagis Tiki Treiler madel esmase registreerimisaastaga 1996, registrimärgiga xxx. Teadaolevalt võõrandas võlgnik 12.12.2008 oma korteri asukohaga xxx, siis kui alustati panga poolt käendaja kohustuse sissenõudmist. Lepingu kohaselt on ostjaks KA (XXX), lepingu punkti 2.1 kohaselt on müügisumma 495 000 krooni tasutud sularahas enne lepingu sõlmimist. Nii võlgnik kui ka KA on kinnitanud raha tasumist. Kaudsed tõendid (võlgnike pole esitanud usutavaid dokumente raha saamise kohta, KA on laenanud oma tuttavalt raha ja maksnud, kuid pole esitanud dokumente) võimaldaksid esitada tagasivõtmishagi, kuid vaidluse alustamiseks puuduvad vahendid, kohtuvaidlus venib pikale ja pole teada, kuidas võib kujuneda lõpplahendus- kas kantavad kulud katavad saadava tulemi. Haldur ei poolda kogutud tõendite alusel kohtumenetluse algatamist, kuid on arvamusel, et tegemist on vara kavandatud tehinguga varjamiseks enne pankrotimenetluse alustamist. Arvestades eeltoodut on haldur seisukohal, et võlgniku vara müümine ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. Vara müügiväärtus ei kata müümiseks tehtavaid kulusid.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Menetluses on tunnustatud nõudeid kokku summas 89 646, 36 eurot. Aruande punktist 6 nähtuvalt on võlgnikul vara, kuid selle müümine pole võimalik olulise viivituseta ja müük toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. Vara müügiväärtus ei kata müümiseks tehtavaid kulusid.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses ei olnud hagimenetlusi ja haldur ei kavatse hagi esitada.

Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Vastavalt punkti 3 alapunktis 4 märgitule, on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 alusel: 1) ajutise halduri tasu - 1 594, 65 eurot (16.03.2010 HMK kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-69784) välja maksmata (võimalik osaline väljamaks kohtudeposiidi arvelt); 2) ajutise halduri kulu: 157,98 eurot (16.03.2010 HMK kohtumäärus tsiviilasjas nr 209-69784) OÜ-le Konkurss summas välja maksmata (võimalik väljamaks kohtudeposiidi arvelt).

võtnud kohustusi rohkem kui ta on suuteline kandma. Võlgnik pole olnud aktiivne oma maksejõuetuse küsimuse lahendamisel. Halduri hinnangul võib antud juhul võlgniku maksejõuetuse põhjusteks pidada vara (korter ) müümist 12.12.2008 ja OÜ-le R laenu andmise käendamist summas 1 500 000 krooni, so suuruses, mida ta isiklikult kanda ei jõua. Võlgnik on väitnud, et käendaja vastu esitatava nõude summa peaks olema eelduslikult väiksem või isegi puuduma. Halduri hinnangul on võlausaldaja nõude suurus muutuv ning võib edaspidi eelduslikult väheneda. Muutust mõjutab OÜ-gu R poolt laenu tasumine ja võlausaldaja võimalik kohtulahend endise abikaasa ÜM pankrotimenetluses. Makseraskuste peamiseks põhjuseks peab haldur kohustuse võtmist, mida võlgnik ei ole suuteline täitma käenduse kaudu ja menetluse ajal tegevusetust ning passiivsust olukorra lahendamiseks. Haldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse tulemusena võiks lahendust pakkuda isegi pankrotimenetluse väliselt või kompromissi pankrotimenetluses. Võlgnik mingit lahendust pankrotimenetluse ajal ei pakkunud. Võlgnik on teatanud haldurile, et tema majanduslikus olukorras pole muutusi toimunud, mis tähendab, et tal puudub sissetulek ja võimalus täita võlausaldajate nõudeid kas või osaliseltki. Halduri hinnangul on võlgnikul on olnud ca kahe aasta jooksul piisavalt aega oma olukorra parandamiseks, mida ta paraku teinud ei ole. Haldur leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata, kuna võlgnik ei täida kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldusi. Halduri hinnangul ei ole füüsilise isiku isikliku elu majanduspõhised tagasihoidlikud teadmised ja varaliste tehingute tegemine selle baasil, mille tagajärjeks on maksejõuetuks muutmine, käsitletav raske isikliku elu juhtimisveana ja samuti ei ole võlgniku enda elu raskemaks muutmine enne ja pärast pankroti välja kuulutamist kuriteo tunnustega tegu maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Omale kohustuste võtmine käenduslepingu alusel 2008 novembris ja vara müümine 2008 aasta detsembris on tehingud, mille tagajärjel ei ole võlausaldajate nõuete rahuldamine kas või osaliseltki võimalik ja on põhjuseks menetluse raugemiseks. Vara müümine on võlausaldajaid kahjustava sisuga, võlgniku tegevusetus pankrotimenetluse ajal on põhjused miks ei ole halduril alust toetada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust pärast pankrotimenetluse lõppemist. 10.2 Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: 10.2.1 Halduri tasu ja kulud: Menetluses puudub pankrotivara, mille alusel määrata haldurile tasu ja katta menetluskulusid. 10.2.2 Puudub alus ja põhjendus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks: PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Selleks peab võlgnik esitama kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks kohustustest vabastamise avalduse, milles peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 sätestatuna on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

5(10)

PankrS § 171 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Haldur on seisukohal, et võlgniku suhtes puudub alus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik võõrandas 12.12.2008 oma korteri XXX, kui alustati panga poolt käendaja kohustuse sissenõudmist. Lepingu kohaselt on ostjaks KA (XXX), lepingu punkti 2.1 kohaselt on müügisumma 495 000 krooni tasutud sularahas enne lepingu sõlmimist. Nii võlgnik kui ka KA on kinnitanud raha tasumist. Kaudsed tõendid (võlgnik pole esitanud usutavaid dokumente raha saamise kohta, KA on laenanud oma tuttavalt raha ja maksnud, kuid pole esitanud vastavaid dokumente) võimaldaksid esitada tagasivõtmishagi, kuid vaidluse alustamiseks puuduvad vahendid, kohtuvaidlus venib pikale ja pole teada, kuidas võib kujuneda lõpplahendus- kas kantavad kulud katavad saadava tulemi. Halduri arvates on tegemist tehinguga, mille käigus tasumine toimus mittetavapäraselt sularahas, mistõttu pole seda võimalik jälgida ja mis on seetõttu käsitletav eelduslikult vara varjamisena võlausaldaja eest. Võlgnik ei ole pankrotimenetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsinud. Võlgnik on ainult rääkinud kavatsusest pakkuda lahendusi, kuid pole seda kunagi reaalselt teinud. Samuti ei ole võlgnik teavitanud haldurit oma tuludest, kuigi töötas haldurile teadaolevalt (vähemalt 2011 suvel) müüjana Laagri kaubanduskeskuses. Võlgnik on vaid pidevalt vastanud, et tal puuduvad sissetulekud ja majandusseis on halb ning tema ei suuda lahendusi pakkuda. Taolises seisundis pole võimalik algatada kohustustest vabastamise menetlust, kuna on alus eeldada, et võlgnikul puuduvad sissetulekud (oma sissetulekuid ei näita või varjab neid) ning menetluse alustamine tähendab ainult seda, et ca kuue kuu pärast tuleb koostada taotlus selle lõpetamiseks. Halduri taotlus: Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes PankrS §§ 65, 65-1, 158, 162, 163, 169-176 palub haldur lõpetada HM ́i (kood XXX), pankrotimenetlus raugemisega, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; jätta pankrotihaldur Urmas Tross ́i , tasu ja kulud määramata; vabastada Urmas Tross HM ́i halduri kohustustest; jätta algatamata HM (kood XXX) kohustustest vabastamise menetlus, kui HM on Harju Maakohtule esitanud 6(10)

vastavasisulise taotluse, kuna võlgnik on teinud enne menetluse alustamist tehinguid, mille sisu võimaldab asuda seisukohale, et võlgnik on soovinud vara varjata võlausaldajate eest. Võlgnik ei ole pankrotimenetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsinud. Võlgnik ei ole teavitanud haldurile oma tuludest ja on teavitanud oma jätkuvast halvast majanduslikust seisundist. Taoline seisund ei võimalda täita võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluse ajal. Võlausaldaja vastuväide Võlgniku avaldusele pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamisele on PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaoludele tuginedes esitanud 14.03.2012 vastuväite võlausaldaja AS UniCredit Bank Eesti filiaal, kelle hinnangul tuleb jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlausaldaja nõustub pankrotihalduri aruandes toodud põhjendustega ning palub pankrotihalduri seisukohti käsitleda ka võlausaldaja vastuväite põhjendustena. Võlgnik on võõrandanud enne pankrotimenetlust talle kuulunud korteri, eesmärgiga takistada võlausaldajate nõuete rahuldamist. Samuti ei ole võlgnik teavitanud haldurit pankrotimenetluse jooksul asjaolust, et ta töötab, ega saadud tuludest, takistades selliselt võlausaldajate nõuete rahuldamist ja rikkudes pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Arvestades võlgniku tegevusetust pankrotimenetluse kestel on vastuväite esitaja hinnangul ühtlasi ebatõenäoline, et võlgnik suudab täita PankrS § 173 kohaseid võlgniku kohustusi menetluse kestel. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja AS UniCredit Bank Eesti filiaal jätta HM’i kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohtumääruse põhjendused Menetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 kohaselt, pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 157 punkti 2 kohaselt pankrotimenetluse raugemisega pankrotimenetlus lõpeb. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud halduri aruandega ja menetluses esitatud taotlustega leiab, et pankrotihalduri taotlus HM ́i pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 158 alusel raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, on põhjendatud. Aruandest nähtuvalt on küll võlgnikul vara, kuid selle müümine tooks halduri hinnangul kaasa ebamõistlikke kulutusi. PankrS § 158 lg 2 kohaselt võib haldur jätta pankrotivara müümata juhul, kui vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. Halduri hinnangul võimaldaksid kaudsed tõendid esitada XXX asuva korteriomandi tagasivõtmiseks hagi, kuid vaidluse alustamiseks puuduvad vahendid, kohtuvaidlus võib venida pikale ja pole teada, kuidas võib kujuneda lõpplahendus- kas kantavad kulud katavad saadava tulemi. 7(10)

PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 16.03.2012 määras kohus deposiidi suuruse ja tasumise tähtaja ning avaldas tasumise ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu määratud tähtajaks HM ́i pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha ei tasunud. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et HM ́i pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Aruandest nähtuvalt pole pankrotihaldur tuvastanud võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusena kuriteo tunnustega tegu, vaid on seisukohal, et võlgniku alalise maksejõuetuse põhjuseks on vara müümine 12.12.2008 ja OÜ R laenu käendamine suuruses, mida võlgnik isiklikult kanda ei jõua.. Kohus nõustub pankrotihalduri kui maksejõuetuse eksperdi seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. PankrS § 158 lg 4 järgi kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Vastavalt PankrS §-le 168 ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Pankrotihalduri tasu PankrS § 65 lg 1 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 järgi halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise kohus asjaolude kohaselt. Aruandest ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt on pankrotihaldur Urmas Tross teostanud pankrotimenetluses nõutavad toiminguid (mh viinud läbi võlausaldajate esimese üldkoosoleku, nõuete kaitsmise üldkoosoleku, vormistanud pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, koostanud ja esitanud kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku, jms), tagades seadusele vastava pankrotimenetluse. Rahaliste vahendite puudumise tõttu palub haldur jätta haldurile tasu ja kulude hüvitis määramata. Haldur on esitanud kohtule ka taotluse Harju Maakohtu 16.03.2010 kohtumäärusega ajutisele haldurile Urmas Trossile määratud ajutise halduri kulude hüvitisest 157,98 euro ja ajutise halduri tasust 1 439,81 euro (kokku 1 597,79 euro) hüvitamiseks võlausaldaja AS UniCredit Bank Eesti filiaali poolt 15.01.2010 ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti tasutud 1 597,79 euro arvel. 8(10)

Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb Harju Maakohtu 16.03.2010 kohtumäärusega määratud ajutise pankrotihalduri tasust 1 439,81 eurot ja ajutise halduri kuludest 157,98 eurot hüvitada võlausaldaja AS UniCredit Bank Eesti filiaal poolt 15.01.2010 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud 1 597,79 euro (25 000 krooni) arvel. Pankrotihalduri vabastamine PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Urmas Tross tuleb vabastada HM ́i pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 171 lg 3 kohaselt võib võlgnik esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Tutvunud tsiviilasja toimikus olevate materjalidega kohus tuvastas, et 01.04.2010 on HM ́i esitanud kohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Avaldus ei vasta avaldusele PankrS § 170 lg-s 2 kehtestatud nõuetele, kuivõrd puudub võlgniku kinnitus selle kohta, et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Aruandest nähtuvalt ei toeta pankrotihaldur võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub töö ja igakuine sissetulek, seega on täitmata PankrS § 173 kohane võlgniku kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik pole nimetatud kohustust täitnud menetluse ajal ca kahe aasta jooksul. Võlgnik ei ole teavitanud haldurit oma tuludest, kuid on teavitanud jätkuvalt halvast majanduslikust seisundist. Halduri hinnangul ei võimalda taoline seisund täita võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluse ajal. Lisaks on võlgnik teinud enne menetluse alustamist tehinguid, mille sisu võimaldab asuda seisukohale, et võlgnik on soovinud varjata võlausaldajate eest oma vara, kuivõrd tegemist oli kinnisvara võõrandamise tehinguga, mille puhul toimus tasumine mittetavapäraselt sularahas, mida pole võimalik jälgida ja mis on eelduslikult käsitletav vara varjamisena võlausaldaja eest. 9(10)

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele on esitanud vastuväite võlausaldaja AS UniCredit Bank Eesti filiaal (vastavalt PankrS § 171 lg-le 1), paludes käsitleda halduri seisukohti ka võlausaldaja vastuväite põhjendustena. Kohus, tutvunud võlgniku kohustustest vabastamise avaldusega ja võlausaldaja vastuväitega sellele, halduri aruandega ja tsiviilasja toimikus olevate materjalidega leiab, et võlausaldaja vastuväide on põhjendatud. Võlgnik HM ei ole pankrotimenetluse vältel täitnud PankrS § 170 lg-st 2 ja PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat võlgniku kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, mis on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise eelduseks. Võlgnik on rikkunud PankrS § 170 lg-st 2 ja PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat võlgniku kohustust mitte varjata saadud tulusid ning vara, kuivõrd aruandest nähtuvalt ning haldurile teadaolevalt on võlgnik töötanud Laagris asuvas kaubanduskeskuses müüjana, jättes halduri informeerimata oma töisest tegevusest ja tuludest. Halduri aruandest nähtuvalt on alust eeldada, et võlgnik on soovinud varjata oma vara võlausaldajate eest ka kinnisvara müügitehinguga, mille puhul toimus maksmine mittetavapäraselt sularahas, mida pole võimalik jälgida ja mistõttu on tehing käsitletav eelduslikult vara varjamisega võlausaldaja eest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et HM ́i avaldus füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna võlgniku avaldus ei vasta PankrS § 170 lg-s 2 sätestatud nõuetele, kuna võlgnik on kogu pankrotimenetluse vältel rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud võlgniku kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning PankrS § 171 lg 2 p-st 5 tulenevat kohustust esitada õigeid ja täielikke andmeid oma vara ja sissetulekute kohta ning taoline seisund ei võimalda täita võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses.

Maie Seppo kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.