Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-10-46823 kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud, kostja vastuväited ja menetluse käik Kohus menetleb antud asja lihtmenetluses ja 18.06.2012.a. lihtmenetluses tehtud resolutsioonotsusega rahuldas kohus hagi osaliselt. 03.07.2012.a. teatas kostja soovist esitada apellatsioonkaebus. Käesolevaga täiendab kohus vastavalt TsMS § 448 lg.-le 4.1 18.06.2012.a. otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Antud täiendav otsus on täiendatava 18.06.2012.a. otsuse osa. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 30.03.2010.a. võla tasumise kokkuleppe, mille alusel kostja tunnistas oma võlgnevust OÜ Krediidikaitse Grupp ees summas 12 996 krooni s. 830.59 eurot. Kokkuleppe põhitingimuste järgi kohustus kostja tasuma alates 16.04.2010.a. kuueteistkümne kuu jooksul iga kuu 16 kuupäevaks 867 krooni, mis sisaldas 250 krooni intresse. Viimane osamakse tähtaeg 16.07.2011.a. Kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamisel on hagejal õigus sisse nõuda kogu võlgnevuste summa 12 996 krooni ning õigus nõuda viivist 1% päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on kostja tasunud hagejale vaid 867 krooni. Seega pöördub hageja kohtusse võlgnevuse sissenõudmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 830.59 eurot ja viivis 830,59 eurot. Kuigi hagejal on õigus nõuda viivist 245 päeva eest , 8,3 eurot päevas, kokku 2033.50 eurot, on viivis ületanud põhivõlgnevuse summa ja hageja nõuab viivist 830.59 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vastuses hagile tunnistab hagi, kuid palub kõrvalnõuete vähendamist ja maksegraafiku sõlmimist tulenevalt kostja majanduslikest raskustest. Kostja igakuine sissetulek on 334.50 eurot kuus , millest tuleb tasuda eluasemelaen 205 eurot kuus ja teised kommunaalkulud. Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leiab, et ta on juba viivist vähendanud. Tal on õigus nõuda viivist 2033.50 eurot, kuid nõue on esitatud summas 830.59 eurot. Hageja jääb oma hagi juurde. Kohus 08.06.2011.a. eelistungil kuulas kostja ära. Kostja seletas, et laenas 5000 krooni. Abikaasa jäi haigeks ja ta helistas ja küsis , et mida teha , kuna pole võimalik laenu tagasi tasuda. Paluti teha laenu pikenduse taotlus , mis oleks maksma läinud 1000 krooni ja seda

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-10-46823 raha tal ka ei olnud. Siis pakuti maksegraafikut ja ta oli nõus tagasi maksma 9863 krooni igakuiste maksetena 867 krooni ning ta allkirjastas võlatunnistuse . Esimese osamakse 867 krooni ta tasus ja tunnistab võlga summas 9863 krooni. Hageja kirjalikes täiendustes 18.06.2011.a., 01.11.2011.a. märkis, et hageja omandas nõude OÜ-lt Credit Invest ja omandatud nõudele on lisandunud hagejapoolsed inkasso ja kohtumenetlusega seotud kulud. Võlgnevuse likvideerimiseks tuli hageja kostjale vastu ja sõlmis kostjaga võlatunnistuse , mis sisaldab võlgnevuse likvideerimiseks maksegraafikut, mis ongi põhinõude aluseks. Hageja leiab, et tegemist on abstraktse e. konstitutiivse võlatunnistusega. Kostjale väljastati võlatunnistus allkirjastamiseks 30.03.2011.a. ja allkirjastatud võlatunnistuse tagastas kostja 12.04.2011.a. ning kostja asus ka kohustusi täitma tasudes esimese osamakse. Hageja poolt oli tahtseavaldus sõlmida konstitutiivne võlatunnistus ja see muutus kehtivaks kostja poolt võlatunnistuse allkirjastamisega. Riigikohtu praktika kohaselt on abstraktsel võlatunnistusel võlga tugevdav funktsioon, võlatunnistuse tähendus avaldub eelkõige menetluslikult nõude maksmapaneku lihtsustamise kaudu. Kostja ei ole võlatunnistust vaidlustanud ega tahteavaldust tagasivõtvat tahteavaldust esitanud. Esialgses vastuses hagile võttis kostja hagi õigeks ja palus kõrvalnõuete vähendamist. Seega kui kostja võtab hagi õigeks tuleb hagi TsMS § 440 lg.1 tulenevalt rahuldada. Vaidlusaluses võlatunnistuses heade kommetega vastuolu ei esine. Kostjal oli kohustus tasuda võla maksmisega viivitamise korral viivist 1% tasumata põhivõlalt päevas. Tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga , kuna hageja ei ole oma majandus v. kutsetegevuses tegutsev krediidiandja , milline annaks v. kohustuks andma tarbijale krediiti. Hagis nõutav põhivõlg summas 830.59 eurot koosneb R.S.`iga sõlmitud võlatunnistusest /võla tasumise kokkuleppest, mille kohaselt võlatunnistuse kokkuleppest mittekinnipidamisel tekkis OÜ Krediidikaitse Grupp õigus sisse nõuda kogu võlgnevus. Kostja on palunud kõrvalnõuete vähendamist, aga ei ole tõendanud oma rasket majandusliku olukorda. 2 kuu laekumiste teatisega ei ole tõendatud kostja raske majanduslik olukord. Hagejale teadaolevalt on kostja registreeritud ettevõtjana ja osutab taksoteenust ning omab kinnisvarana korterit xxxxxx, xxxxx xx-xx ja kinnistut xxxxxxxxx, xxxxx xxxxx, xxxxxxxx xxxxx. Hageja palub hagi rahuldada. Kostja täiendavas vastuses 18.11.2011.a. jääb oma varasemate vastuväidete juurde ja palub kõrvalnõudeid vähendada. Kostja igakuine sissetulek koosneb xxxxx xxxxxx saadud töötasust 298 eurot kuus ja ta peab maksma eluasemelaenu 200 eurot kuus. Lisaks peab kostja tasuma igakuiselt 60 eurot neljale võlausaldajale., kellega on sõlmitud kompromiss. Kohustuste täitmisel on abiks kostja abikaasa. Kinnisasjad on koormatud hüpoteekidega. Kostja ei osuta taksoteenust peale xxxxx xxxx tööle asumist. Hageja 29.05.2012.a. täienduses jäi oma hagi juurde. Viivist nõudis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 830.59 eurot. Kohus menetles asja lihtmenetluses , andis tähtaja kõikide täienduste esitamiseks kuni 31.05.2012.a.ja määras kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks 18.06.2012.a. Antud otsusega kohus täiendab 18.06.2012.a. otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Kohtu seisukoht 30.03.2010.a. hageja ja kostja on allkirjastanud dokumendi pealkirjaga võlatunnistus/võla tasumise kokkulepe nr.MG-17167. Antud dokumendis on kostja R.S. tunnistanud oma võlgnevust Krediidikaitse Grupp OÜ ees summas 9863 krooni. R.S. garanteerib , et

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-10-46823 võlgnevus tasutakse maksegraafiku alusel ja tasumine toimub alates 16.04.2010.a. kuni 16.07.2011.a. tasudes 16 osamaksega igakuuliselt 867 krooni, millest 250 krooni on intress. Samuti on pooled kokku leppinud, et kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamisel on Krediidikaitse Grupp OÜ õigus sisse nõuda kogu võlgnevus summas 13 863 krooni ning õigus nõuda viivist 1% päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. 13 863 krooni koosneb kostja poolt tunnistatud võlast 9863 krooni + intressid 4000 krooni. Hageja Krediidikaitse Grupp OÜ on antud nõude omandanud Credit Invest OÜ-lt. Nõude loovutamise lepingu 17.03.2010.a. kohaselt Credit Invest OÜ loovutas hagejale nõude R.S.`i vastu , mis tuleneb nõudeloovutaja ja võlgniku vahel 14.01.2010.a. sõlmitud laenulepingust nr.2100177626. R.S. võlgneb nõudeloovutajale 5000 krooni, millele lisanduvad intress, tasumata arvelt viivis, nõudekirjad, nõude loovutamisega seotud kulud jne. Kokku summas 8219 krooni. Vastavalt nõude loovutamise lepingu p.-le 2.1 nõue on loovutatud koos kõigi võimalike kõrvalnõuetega ning samuti õigusega nõuda tekitatud kahju hüvitamist nõude omandajale. Kostja on selgitanud kohtule, et on saanud laenu 5000 krooni ja on tagasi maksnud 867 krooni. Samuti on kostja kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud ja taotlenud kõrvalnõuete vähendamist. Seega vastavalt TsMS § 440 lg.1 kohus rahuldab hagi võlanõude 590.93 eurot ja intresside 239.66 eurot osas (13 863 krooni s.o. 886.01 eurot – tasutud 867 krooni e. 55.41 eurot). Võla ajatamisega intresside tasumise kohustus tuleneb võla tasumise kokkuleppest. Hageja on nõudnud viivist summas 830.59 eurot. Hageja nõuab viivist ka intresside tasumisega viivitamise eest. VÕS § 113 lg.6 järgi viivist ei ole lubatud nõuda intresside tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kasuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega viivise tasumise kokkulepe intressidelt on tühine. Hageja nõuab viivist 1% tasumata võlalt päevas. Tasumata võlg 590.93 eurot juba koosneb põhivõlast, intressist , viivisest ja võla sissenõude kuludest. Vaatamata kohtu nõudele ei esitanud hageja arvestust ja tõendeid millistest summadest tasumata võlg 590.93 eurot koosneb ja kui suure osa sellest moodustab viivis. See, et võlgnevus sisaldab viivist nähtub ka nõude loovutamise lepingu p.-st 1.1. Kostja istungil 08.06.2011.a.seletas, et ei suutnud võlga tasuda, kuna oli makseraskustes ja pöördus hageja poole telefoni teel. Paluti teha pikenduse taotlus, kuid see oleks maksma läinud 1000 krooni ja seda raha kostjal ei olnud. Siis pakuti võimalust tasuda summa tagasi maksegraafiku alusel ja ta oli nõus maksma 9863 krooni. Kõigepealt maksis lepingutasu 350 krooni ja oli nõus tasuma igakuuliselt 867 krooni. Selle kohta allkirjastas võlatunnistuse. Hageja selgitas haginõude täienduses 01.11.2011.a. , et kostjale väljastati võlatunnistus allkirjastamiseks 30.03.2011.a. ja kostja tagastas selle allkirjastatult 12.04.2011.a. Kuna eraldi läbirääkimisi viivisemäära osas ei toimunud ja kostja allkirjastas talle hageja poolt väljastatud võla tasumise kokkuleppe leiab kohus , et antud viivisemäär on kokku lepitud tüüptingimustes. Viivis 1% päevas e. 365% aastas on kohtu arvates ebaproportsionaalselt suur ning kuna see on kokku lepitud tüüptingimustes , on viivise kokkulepe vastavalt VÕS § 42 lg.1 , tühine. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-66-05 p.24. Kostja sai laenu summas 319.56 eurot ja tagasinõue on summas 1661.18 eurot s.o. viiekordses laenusumma ulatuses. Seega on hagejal õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. VÕS § 94 sätestatud intressimäär 31.12.2009- 31.12.2010 1% ja alates 01.07.2011.a. 1,25% ja alates 02.01.2012.a. 1%. Seega viivis aastas 8% ja 8,25 % ning 0.02% päevas.

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-10-46823

Kohus leiab, et antud võlatunnistuse näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust , vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. See nähtub juba pealkirjast „võlatunnistus/võla tasumise kokkulepe. Kostja on kohtuistungil selgitanud, et laenas 5000 krooni, kuid ei suutnud võlga tasuda ja pakuti võimalust tasuda summa tagasi maksegraafiku alusel ning ta allkirjastas maksegraafiku. Kostja tahe oli tunnistada olemasolevat võlga ja tasuda see maksegraafiku alusel. Antud võlatunnistuse näol on tegemist poolte kokkuleppega olemasoleva võla ajatamiseks. Seega kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist põhivõla s.o. saadud laenu 319.56 eurot maksmisega viivitamise eest perioodil17.05.2010 -18.06.2012 (lihtmenetluse otsuse tegemise kuupäev) kokku summas 45.72 eurot. Viivis 0.02% päevas s.o. 0,06 eurot päevas 762 päeva eest kokku summas 45,72 eurot. Suuremas summas viivise väljamõistmist ei pea kohus võimalikuks, kuna võlgnevus 590,53 eurot sisaldab nii viivist kui ka intresse. VÕS § 162 lg.1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur , võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt , teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Nimetatu kehtib ka viivise vähendamiseleVÕS §113 lg.8. Kostja on nõudnud viivise vähendamist ja kuna hageja pole esitanud andmeid tasutud viivise suuruse kohta leiab kohus , et viivise väljamõistmine suuremas ulatuses ei ole põhjendatud. Menetluskulud Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt siis vastavalt TsMS § 163 lg.1 tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Ivika Sillaots Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.