Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

lõpetamise

teade

väljaandes

Ametlikud

Pankrotimenetluse kulude jaotus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MTÜ Fööniks esitas 12.06.2012 kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. 06.08.2012 aruandes ajutine pankrotihaldur asus seisukohale, et võlgnikul puudub vara võlgade tasumiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks 06.08.2012 korraldatud kohtuistungil jäi avaldaja pankrotiavalduse juurde ja seletas, et osaühing on püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes kajastatud seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, vara tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi ei ole ning võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur oli seisukohal, et kui võlgnik, võlausaldajad või mõni kolmas isik ei tasu pankrotimenetluse kulude ettemaksu kohtu deposiiti, tuleb pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 06.08.2012 kohtumäärusega kohus kutsus võlausaldajaid ja kolmandaid isikuid üles tasuma menetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude ettemaksu 2500 eurot 31.augustiks 2012. Vastav teade avaldati elektroonilises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 07.08.2012. Keegi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidisummat tasunud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära halduri ja võlgniku seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Seega on olemas pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa deposiiti. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 81 514,36 €, ainsaks varaks on 2 (4)

võlgnikul raha SEB Pangas asuval arveldusarvel 808,45 €. Tagasivõidetav või tagasinõutav vara puudub. Pankrotimenetluse läbiviimiseks vahendid puuduvad. Eeltoodut arvesse võttes kohus lõpetab MTÜ Fööniks pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Kohus avaldab pankrotimenetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning paneb PankrS § 29 lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuse ettevõte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 alusel kohus määrab MTÜ Fööniks dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Mare Aavamägi. Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 järgi mõistab kohus juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks). Ajutine haldur taotleb määrata ajutise halduri tasuks x € (lisandub sotsiaalmaks), pankroti raugemise korral palub ajutine haldur mõista ajutise halduri tasu x € ulatuses ja vajalikud kulud summas 60 € välja võlgnikult ning ajutise halduri tasu katteks mõista x € välja Eesti Vabariigi vahendite arvelt. Ajutise halduri tööaja arvestuse järgi on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks x tundi, tunnitasu x eurot, kokku x eurot. Ajutise halduri ülesannete täitmisel on halduril tekkinud kulutusi seose bürookuludega (sideteenus, paber, büroo rent) kokku summas 60 €, kulud on kandnud OÜ Pärnu Pinker Albert. Kohus leiab, et taotletud tasu suurus ja tunnitasu määr x eurot vastavad ajutise halduri kvalifikatsioonile; ajakulu on proportsioonis asja keerukuse, kohtule esitatud ajutise halduri aruande sisu ja mahuga. Kantud kulutused summas 60 € on mõistlikud ja vajalikud. Võlgniku juhatuse liige ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodu alusel ning lähtudes PankrS § 23 lg 1 ja lg 4 sätetest kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks x € ja kulude suuruseks 60 €, millest x € kohus mõistab välja võlgnikult ning x € makstakse välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja ajutise halduri taotluse alusel kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise OÜ-le Pärnu Pinker Albert, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur taotleb kohustada AS-i SEB Pank järgima PankrS § 29 lg 8 teises lauses sätestatut ja võimaldama võlgniku kontol olevate vahendite arvelt ajutisel halduril teha ülekanne kohtumääruses märgitud ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste katteks. Ajutine haldur märgib, et varasemalt on tal pankrotimenetlustes tekkinud probleeme võlgniku kontol olevate vahendite kasutamisega ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Nimelt on ASB Pank AS väitnud, et juriidilise isiku pankrotimenetluse raugemisel algava juriidilise isiku likvideerimismenetluse raames jätkub võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus ning seetõttu ei

3 (4)

ole võlgniku kontol olevate kohtutäituri arestide tõttu õigustatud ajutise halduri poolt ülekande tegemine kohtumäärusega väljamõistetud ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumiseks, vaid kontol olevad summad tuleb kanda täitemenetluse katteks. Kohus leiab, et AS SEB Pank väidetav seisukoht on ekslik. Ajutise halduri nimetamisel kohus PankrS § 17 lg 3 kohaselt peatas täitemenetluse ning keelas võlgnikul vara käsutamise ajutise halduri nõusolekuta. Täitemenetluse peatamine ja vara käsutuskeeld kehtivad kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Pankrotimenetluse lõpetamisel PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu otsustab kohus vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 ka juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise likvideerimismenetluseta ning registrist kustutamise. Võlgniku likvideerib ja korraldab selle registrist kustutamise ajutine haldur. Mittetulundusühingute seaduse § 45 lg 2 sätestab, et mittetulundusühingu likvideerimisel tegeleb võlgade sissenõudmisega ja võlausaldajate nõuete rahuldamisega likvideerija. Tulenevalt TsÜS § 41 lg-st 1 toimub pankrotimenetluses juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. Seega pankrotimenetluse raugemisel täitemenetlust jätkata ei ole võimalik, sest võlgniku vara käsutusõigus (s.h võlausaldajate nõuete rahuldamine) jääb kuni juriidilisest isikust võlgniku registrist kustutamiseni ajutise halduri pädevusse. PankrS § 29 lg 8 sätestab sõnaselgelt, et kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Eeltoodu alusel kohus leiab, et põhjendatud on ajutise halduri taotlus kohustada AS-i SEB Pank võimaldama ajutisel halduril teha võlgniku kontolt ülekandeid ajutise halduri tasu ja kulude katteks.

Heli Käpp Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.