Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 04.09.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number: 2-12-5477/11
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 04.09.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1748

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

PG Inkasso OÜ11100041(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-5477

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Heiki Kolk

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

04.septembril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus

Tsiviilasja number Tsiviilasja hind

2-12-5477 223, 28 eurot

Hagi ese

ITM Inkasso OÜ hagi K. U. vastu võlgnevuse nõudes

Pooled ja nende esindajad

Hageja ITM Inkasso OÜ, registrikood 11100041, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn, lepinguline esindaja Merike Lätt, postiaadress Jõe 3, 10151 Tallinn, e-post: [email protected]; kostja K. U. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx.

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada ITM Inkasso OÜ hagi K. U. vastu. 2.Välja mõista K. U. `elt ITM Inkasso OÜ kasuks 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 21 senti; millest põhinõue on 223, 28 eurot; intressid 36 eurot ja viivised 8, 93 eurot.

3.Välja mõista K. U. `elt ITM Inkasso OÜ kasuks alates 09.maist 2012 kuni põhinõude 223, 28 euro täieliku tasumiseni viivis 0,02% tasumata põhinõudelt päevas, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 8, 93 eurot) ei või ületada põhinõuet ( 223, 28 eurot). 4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus 5.Menetluskulud jätta K. U. kanda. 6 Välja mõista K. U. `elt ITM Inkasso OÜ kasuks menetluskulu 123 (ükssada kakskümmend kolm) eurot ja 91 senti. Edasikaebamise kord ITM Inkasso OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse

Sarnased lahendid

Võlaõigus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. K. U. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

kehtinud Laenu üldtingimustega. 21.09.2010 rahuldas Placet Group OÜ laenutaotluse ning laenusumma 2000 krooni kanti kostja pangakontole üle. Laenutoote 2000 krooni saamisel laenuperioodiga 180 päeva tuleb laenulepingu üldtingimuste p 5 kohaselt laenusumma 2000 krooni tagasi maksta koos intressidega 1600 krooni. Kostja ei tagastanud 19.03.2011 võetud laenu koos intressidega nõuetekohaselt. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles OÜ Placet Group laenulepingu üles ja loovutas 26.01.2011 laenulepingust tuleneva võlanõude OÜ-le ITM Inkasso. Kostja on teadlik, et hagejale on antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused. Uuele võlausaldajale tunnistas kostja võlgnevust summas 3 978, 62 krooni ehk 254, 28 eurot. 15.06.2011 sõlmisid pooled kompromissina võlgnetava kohustuse täitmiseks uue iseseisva lepingu, mille kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale maksegraafiku alusel igakuiselt (10 kuud-15.07.2011-10.04.2012) 30 eurot 9 kuu jooksul, va viimane 10.osamakse 10.04.2012 summas 26, 28 eurot. Kokku kohustus kostja maksegraafiku alusel tasuma 294, 28 eurot, sh põhivõlg 254, 28 eurot, intressid 40 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud, et juhul kui kostja ei täida käesolevat lepingut maksegraafiku alusel, on hagejal õigus lugeda graafik katkenuks ilma täiendava teatamiseta ning kogu võlgnevuse summa sisse nõuda. Kostja on tasunud maksegraafiku alusel kokku 35 eurot. Seega on hagiavalduse esitamise ajaks sisse sissenõutavaks muutunud võlgnevus kokku 259, 28 eurot, sh põhivõlg 223, 28 eurot ja intressid 36 eurot. Hageja on arvestanud viivist tasumata põhisummalt 0,02% päevas ajavahemiku 16.07.2011-08.05.2012 eest summas 8, 93 eurot. Neil asjaoludel nõuab ITM Inkasso OÜ hagis K. U. vastu VÕS §-de 8 lg 1, 2; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1;76 lg 1; 82 lg 1; 396 lg 1, 2 alusel põhivõlgnevuse 223, 28 euro, intressid 36 euro ja seisuga 08.05.2012 sissenõutavaks muutunud viiviste 8, 93 eurot põhinõudelt (223, 28 euro) tasumist ning alates 09.05.2012 viiviste 0,02% päevas tasumisele kuuluvast summast kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule ärakirjad SMS kiirlaenulepingu üldtingimustest, laenutaotlusest, teate laenulepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise kohta, ärakiri võla tasumise kokkuleppest, väljavõtte maksete kohta ning maksekorralduse laenu ülekande kohta (tl 21-32). VÕS § 164 lg 1, 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §-de 8 lg 1; 82 lg 7, 100; 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS §-le 397 lg 1 tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagi selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63, 91 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 173 eurot (tl 5-6,26). Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 63, 91 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist hagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 60 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 63, 91 eurot ja hageja esindaja kulu summas 60 eurot, kokku seega menetluskulu 123,91 eurot.