31. august 2012. a Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-11-7049
Tsiviilasi
H. O. AS Võru Teataja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 1595 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: H. O. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxx -post: Lepinguline esindaja: advokaat Kalju Kutsar – Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakond, asukoht Riia 14 Valga 68203 E-post:[email protected] Kostja: AS Võru Teataja, registrikood 10298868, asukoht Oja tn 1 Võru 65609 Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Dmitri Teplõhh, Advokaadibüroo VARUL, Ahtri 6a, Tallinn E-post:[email protected] 03. august 2012
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada. 2.Välja mõista AS-lt Võru Teataja H. O. hüvitis tegelikkusele mittevastavate asjaolude õigusvastase avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju katteks 650 (kuussada viiskümmend) eurot. 3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused
Hagiavalduse kohaselt annab kostja - AS Võru Teataja välja ajalehte Võrumaa Teataja.
06.11.2010, 09.11.2010, 11.11.2010 ja 13.11.2010 kajastas kostja poolt väljaantav ajaleht Tartu Maakohtu Võru kohtumajas toimunud kriminaalasja kohtulikku arutelu. 09.11.2010, 11.11.2010 ja 13.11.2010 ilmunud ajakirjanik I. T. kirjutatud artiklites oli kriminaalasjaga seostatud hageja H. O. - kirja oli pandud, et H. O. tunnistaja R. P. endine abikaasa ning laste ema. Tegemist on hageja eraelu kohta avaldatud valeväitega. Hagejal on abielust V. O. üks laps, varasemalt ei ole H. O. olnud. R. P. elanud H. O. samas külas arvatavasti aastatel 1977 kuni 1979.Nimetatud asjaolusid oleks saanud kontrollida. Artiklites on viidatud ka asjaolule, et kriminaalasja kohtunikuna arutanud hageja abikaasa V. O. hästi tunnistaja R. P. ja on kriminaalasja lahendamisel liigselt lähtunud tema seletustest. Tegelikkuses arutas kriminaalasja ning tegi J. M. suhtes süüdimõistva otsuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtunik Ene Muts.
2.Pärast 09.11.2010 Võrumaa Teatajas artikli ilmumist pöördus hageja Võrumaa Teataja peatoimetaja Kalev Annomi poole palvega lõpetada tema hea nime teotamine ning tema isiku seostamine J. M. kriminaalasjaga. Hageja selgitas, et R. P. ole tema tuttav, ning V. O. ole teinud antud kriminaalasjas otsust, seega Võrumaa Teataja artiklites on avaldatud ebaõigeid andmeid. Ebaõigete andmete avaldamine on H. O. solvav ning rikub tema eraelu puutumatust. Peatoimetaja kinnitas hagejale, et kõik avaldatud andmed on kontrollitud ning artiklite avaldamist jätkati. Seejärel koostas hageja kirjaliku vastulause ja palus selle avaldada 13.11.2010 ajalehes koos viimase artikliga J. M. kriminaalasjast. K.Annom ei pidanud seda võimalikuks, vastulause avaldati järgmises ajalehenumbris kirjade rubriigis, mis polnud internetis nähtav, kuigi avaldatud artiklid olid loetavad nii ajalehe paber- kui internetiväljaandes.
3.Seejärel pöördus hageja kaebusega Pressinõukogu poole. 09.12.2010 Pressinõukogu otsusega on tuvastatud, et ajalehes Võrumaa Teataja on avaldatud ebatäpsest, moonutatud ja eksitavat infot, avaldaja on jätnud kontrollimata avaldatava materjali usaldusväärsuse, rikkunud põhjendamatult eraelu puutumatust ning jätnud õigeaegselt avaldamata vastulause. Taoline tegevus on Pressinõukogu hinnangul vastuolus ajakirjanduseetika koodeksi punktidega 1.4, 3.5, 4.9 ja 5.2. Võrumaa Teataja avaldas Pressinõukogu otsuse alles pärast seda kui see oli avaldatud ajalehes Postimees. 03.02.2011 avaldati Võrumaa Teatajas uus artikkel, kus kajastati J. M. kriminaalasja arutelu Tartu Ringkonnakohtus. Vaatamata sellele, et Pressinõukogu oli tauninud ajalehe varasemat tegevust hageja isiku seostamisel nimetatud kriminaalasjaga ning poolte vahel toimusid läbirääkimised vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, pidas ajakirjanik I. T. viidata R. P. ja H. O. sidemetele ka selles artiklis. Sellega jätkas ajaleht hageja kohta ebaõigete andmete avaldamist ning jätkus tema au teotamine.
4.Raske isikuvastase kuriteo asjaolude avaldamine ajalehes Võrumaa Teataja äratas lugejates tähelepanu, eriti huvipakkuvaks muutis artiklid ajakirjaniku poolt J. M. süüdimõistmise
õiguspärasuse kahtluse alla seadmine asja arutava kohtuniku ja tunnistaja isikliku seotuse tõttu. Artiklis avaldatu põhjal levisid hagejat halvustavad ja tema eraelu puutumatust rikkuvad andmed mille tagajärjel tekkis hagejale mittevaraline kahju.Kahju seisnes vajaduses anda selgitusi tuttavatele, hingelises valus ning üleelamistes. Kostja poolt avaldatud artiklites on ajakirjanik püüdnud seada kahtluse alla tunnistaja R. P. usaldusväärsust ning seeläbi ka kohtulahendi, mis tugineb nimetatud tunnistaja ütlustele, põhjendatust. Sama eesmärki oleks võimalik saavutada ka teiste vahenditega, kahjustamata kõrvalise isiku – hageja õigust eraelu puutumatusele ning heale nimele. Kuna ajakirjanik kahtles R. P. seletustes, oleks kostja pidanud eriti põhjalikult kontrollima neid R. P. väiteid, mis puudutasid hageja eraelu. Kostja jättis vastava kohustuse täitmata, mistõttu vastutab ta sellega hagejale põhjustatud tagajärgede eest.
5.Kuna kostja on süstemaatiliselt ja õigusvastaselt kahjustanud hageja isiklikke õigusi ning ei ole nõustunud kohtuväliselt kahju hüvitama, taotleb hageja, toetudes Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 17, Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 1043, 1046, 134 lg 2 ning 127 lg 6 kohtul välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglane hüvitis. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt hagile (tl.57-58) oli informatsioon mõrvaprotsessi arutamist alustanud kohtunik V. O. abikaasa ja Võru kohtumaja kinnistusosakonna ametniku H. O. suhete kohta mõrvaprotsessi peatunnistaja R. P. enne avaldamist kontrollitud. Andmed pärinesid J. M. ning enne artiklite avaldamist kontrollis ajakirjanik väidete tõelevastavust R. P. . Viimane kinnitas sõnaselgelt, et on H. O. eksabikaasa ja laste isa ning ajalehel ei olnud mingit põhjust kahelda R. P. väidete usaldusväärsuses, arvestades sealjuures asjaolu, et nimetatud isiku usaldusväärsuses ei kahelnud ei mõrvaprotsessil süüdistajana esinenud prokurör ega kohtunikud. Kostja peab kahetsusväärseks, kui R. P. väited suhete kohta hagejaga ei vasta tõele ning ajaleht Võrumaa Teataja on avaldanud H. O. ees vabanduse talle tahtmatult põhjustatud kannatuste eest. Hagejale oli antud võimalus samas leheloos, kus ilmusid R. P. väited tema kohta ning ka hiljem, kui ta selleks soovi avaldas, esitada oma seisukoht avaldatu suhtes. Ajaleht on avaldanud tema vastulause – H. O. poolt soovitud lehenumbris ei olnud seda võimalik avaldada, sest ajaleht oli juba trükki läinud.
7.Huvi H. O. isiku vastu oli põhjendatud, sest ajalehes käsitletava mõrvaprotsessi arutamist alustas tema abikaasa, Võru kohtumaja endine juht V.O. , kes 2010.a. maikuus oli vahi alla võetud. V. O. jäänud vahele pistisevõtmisega ja avalikkusel oli kõigi temaga seotud kriminaasjade vastu kõrgendatud huvi. Selleks ajaks oli mõrvaprotsessis jõutud läbi viia olulisemad menetlustoimingud, sealhulgas teostatud R. P. suhtes kohtupsühhiaatriline ekpsertiis. Mõrvaprotsessi peatunnistaja väidet, et ta on kohtuniku abikaasa eksabikaasa ja laste isa ei saanud ajaleht jätta tähelepanuta. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
8.Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning seetõttu kuulub hagi rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjale kuuluvas väljaandes (ajalehes) Võrumaa Teataja 9.11.2010, 11.11.2010; 13.11.2010 ja 03.02.2011 avaldatud artiklites „Intervjuu tapmises süüdimõistetuga 2 ja 3“ (tl.7-10, 11-14), „Mõrvaprotsessi põhitunnistaja R. P. : „Ma
ei saa valetada!“ (tl.15-18) ja „Võru jõhkra mõrva uuel arutelul oli tulipunktis intervjuu P. “ (tl.19-22) on korduvalt mainitud hageja H. O. . Esimesena viidatud artiklis on märgitud, et tapmises süüdimõistetu paljastas fakti, et „tema üle õigust mõistnud kohtunik V. O. on isiklikult seotud protsessi põhitunnistaja R. P. – P. on O. abikaasa Hele eksmees ja laste isa“ (tl.7). Süüdimõistetu J. M. sõnu tsiteerides on samas artiklis H. O. ja R. P. seost rõhutatud korduvalt : „P. ütles, et O. lapsed on tema omad, et O. on H. kaks last ja mõlemad on tema omad“ (tl.9). Samas artiklis on ka ära toodud H. O. alljärgnevalt: „H. O. . , kes töötab xxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx, kommenteeris oma seotust R. P. järgmiselt:“Appikene ! Te panete mind minestama! See on lihtsalt müstika, mida ta väidab!“ “(tl.9). Järgmises lehes, 11.11.2010 ilmunud artiklis on artikli autor I. T. veelgi enam H. O. R. P. suhtele – artikli sissejuhatuses osundatakse, et seekordses osas paljastab J. M. , kuidas reageerisid tema märkusele R. P. ja H. O. kohta prokurör Terje Aleksašin ja kohtunik V. O. . „Terje Aleksašin teadis, et P. oli H. O. . suhe“, rääkis M. . Artikli lõpus on alapealkirjaga eraldatud osa – vastukaja H. O. . , milles on veelkord tsiteeritud H. O. varasemat kommentaari ning märgitud, et ajakirjanikul ei õnnestunud rohkem H. O. telefoni teel vestelda, kuna H. O. ei soovinud seda (tl.13-14). 13.11.2010 ilmunud artiklis keskendub ajakirjanik R. P. tehtud intervjuule. R. P. öelnud Võrumaa Teatajale, et on olnud muuhulgas „Brežnevi autojuht, Brežnevi tütre elukaaslane, Viru hotelli peakokk, Moskva meditsiiniinstituudis õppinud naistearst ning kohtunik V. O. naise eksabikaasa ja laste isa“. Artikli kohaselt ei ole Võrumaa Teatajal põhjust P. sõnades kahelda, sest nii prokurör Terje Aleksašin kui kohtunik Ene Muts on jõudnud veendumusele, et tegemist on usaldusväärse inimesega, kelle sõnu võib uskuda (tl.15). Ka selle artikli lõpus on märge, et H. O. . ei olnud võimalik P. väidete kohta selget kommentaari saada, kuna esimesel korral ütles ta, et P. jutt on „müstika“, täpsustamata, mis on müstika ja mis mitte, teisel korral keeldus ta Võrumaa Teatajaga suhtlemast (tl.18). Pärast eespoolviidatud kriminaalasja kohtulikku arutamist Tartu Ringkonnakohtus on Võrumaa Teatajas 03.02.2011 avaldatud järjekordne artikkel sellel teemal, kus on veelkord puudutatud ka tunnistaja R. P. väidetavat suhet H. O. . , seekord küll läbi süüdistatava kaitsja N.Lausmaa sõnade :“...muuhulgas väidab P. , et oli lähedastes suhetes M. üle õigust mõistnud kohtunik V. O. naise H. . Kui inimene peab võimalikuks sellist juttu rääkida, siis ta ei ole psühholoogiliselt adekvaatne“ (tl.20).
9.09.11. ja 11.11.2010 artiklite ilmumise järgselt koostas hageja vastuväite valeväidete kohta, taotledes selle avaldamist 13.11.2010.a. Võrumaa Teatajas (tl.24). Vastuväites on märgitud, et hageja isikut puudutav osa on kõne all olevates artiklites täies ulatuses vale – H. O. puudub igasugune side nii artiklites märgitud kohtuprotsessiga kui ka R. P. . Vastulausel on käsikirjaline resolutsioon, dateeritud 12.11.2010 kell15.15, avaldada vastulause 16.nov. lehes, kuna laupäevane leht on jõudnud juba trükikotta (tl.24). Pooled ei vaidle selle üle, et vastulause ilmus 16.11.2010.a. ajalehe paberväljaandes. Asjaolu kohta, et hageja H. O. . puudub sugulussuhe R. P. on hageja esitanud sugulussuhete päringu väljatrüki, milliselt on näha, et tal on üks laps – E. O. . ja abikaasa V. O. (tl.23). Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusest kriminaalasjas nr. 1-07-10462 J. M. süüdistuses KarS § 114 p 1 järgi ning V. T. süüdistuses KarS § 114 p 1 järgi (tl.86-98) nähtub, et antud kriminaalasjas on tõendina kasutatud tunnistaja R. P. ütlusi. Kohtuotsuse lk.21-22 (tl.96) on
antud hinnang tunnistaja ütluste usaldusväärsusele selles kriminaalasjas, muuhulgas on käsitletud ka ringkonnakohtule esitatud taotlust määrata R. P. uus kohtupsühhiaatriline ekspertiis seonduvalt tema poolt ajalehele Võrumaa Teataja avaldatuga. Hageja on 17.11.2010.a. esitanud kaebuse Eesti Ajalehtede Liidu Pressinõukogule, milles ta toob esile ajalehes Võrumaa Teataja tema kohta esitatud valeväited ning ajakirjanik I. T. peatoimetaja Kalev Annomiga suhtlemise asjaolud seoses tema kohta valeväidete avaldamisega (tl.25-29). Hageja märgib kaebuses, et tema vastulause avaldamisega 16.11.2010 Võrumaa Teataja lugeja kirjade rubriigis ei ole saavutatud vastulause eesmärk, kuna teda puudutavad artiklid ilmusid ka väljaande elektroonilises vormis. Tl.30-31 on Pressinõukogu 09.12.2010.a.otsus kaebuse nr.317 kohta, mille kohaselt on Võrumaa Teataja rikkunud 9.,11. ja 13.novembril 2010 ilmunud kohtuprotsessi kajastavates artiklites head ajakirjandustava. Võrumaa Teataja rikkus ka ajakirjanduseetika koodeksi p.3.5., mis näeb ette eelkõige kriitilise materjali korral toimetuse kohustuse kontrollida info tõesust ja allikate usaldusväärsust. Samuti on Võrumaa Teataja rikkunud eetikakoodeksi p 4.9, mis näeb ette, et inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. Pressinõukogu vastusest H. O. (tl.77-78) nähtub, et Võrumaa Teataja on avaldanud H. O. kaebuse nr.317 kohta 9.12.2010 tehtud tauniva otsuse hilinemisega 30.12.2010.a. H. O. teises kaebuses (nr.339) tehtud tauniv otsus 12.05.2011 on vaatamata korduvatele meeldetuletustele Võrumaa Teatajas avaldamata.
10.Kohus on kohtuistungil ära kuulanud tunnistaja I. T. (tl.101 pöördel -102 pöördel). Tunnistaja on kinnitanud, et kajastas AS Võru Teataja ajakirjanikuna ajalehes Võrumaa Teataja 2010 ja 2011.a. nn. mõrvaprotsessi, kuna tegemist oli avalikkust huvitava protsessiga. Selle käigus sai ta teada algselt protsessi juhtinud kohtunik V. O. ja peamise tunnistaja R. P. väidetavast seotusest seeläbi, et kohtuniku abikaasal H. O. . on varasemast kooselust R. P. lapsed. Intervjuu käigus kinnitas R. P. seda asjaolu ning I. T. tundus tema jutt usaldusväärne. I. T. rõhutas, et tal ei olnud alust kahelda R. P. usaldusväärsuses, kuivõrd seda isikut uskusid kohtumenetluses nii prokurör kui ka kohus. Tunnistaja pidas vajalikuks temale teatavaks saanud asjaolusid avaldada, kuivõrd need viitasid algselt menetlust juhtinud kohtuniku V. O. ning kuna nimetatud kohtunik oli artiklite ilmumise ajal vahistatud, oli avalikkusel huvi ka temaga seotud protsesside vastu. I. T. soovis rääkida R. P. poolt avaldatud asjaoludest ka H. O. . , kuid viimase reaktsioonist vastavale telefoni teel esitatud küsimusele järeldas ajakirjanik, et H. O. oli pahane, et asi avalikuks tuli. Hiljem ei soovinud H. O. enam ajakirjanikuga rääkida. Muudest allikatest ei olnud võimalik tunnistajal R. P. ütluste tõepärasust kontrollida, kuna tal puudub juurdepääs teiste isikute isikuandmetele. Tunnistaja ei pidanud täiendavat kontrolli ka vajalikuks, sest tegemist oli intervjuu vormis artiklitega.
11.Hageja H. O. andnud asja kohtulikul arutamisel vande all seletuse asjaolude kohta, mis puudutavad suhtlemist ajakirjanik I. T. , samuti tema kohta ebaõigete andmete avaldamisest teadasaamist ning tema üleelamiste kohta avaldatud artiklite mõjul. H. O. seletuse kohaselt helistas I. T. töötelefonile 08.11.2010 ning soovis teada, kas ta tunneb R. P. . Kuna H. O. tunneb A. P. nimelist isikut, pidas ta küsimust suunatuks nimetatud isiku tundmisele ja vastas, et ta teab sellist isikut. Seejärel küsis ajakirjanik, et kas H. O. on temaga kaks last, mille peale H. O. vastas, et see on müstika. Ajakirjanik selgitas, et kontrollib asjaolusid seoses „mustlase protsessiga“ ning kuna H. O. puudus nimetatud protsessiga igasugune puutumus, siis ta ütles ajakirjanikule, et tal ei ole sellega seoses midagi selgitada ja lõpetas kõne. H. O. oli juba sellest telefonikõnest häiritud, kuna talle oli
arusaamatu ajakirjaniku huvi tema isiku vastu. Järgmisel päeval – 9.11.2010 soovitas hageja kolleeg tal tungivalt lugeda Võrumaa Teatajat, kust ta luges kriminaalprotsessi tunnistaja R. P. seotusest temaga. See šokeeris hagejat väga. Kui ta oli šokist üle saanud, otsustas ta rääkida prokurör Terje Aleksašiniga, kuivõrd artiklist oli ta teada saanud, et protsessil osaleb nimetatud prokurör. T.Aleksašin kinnitas, et kohtuistungitel ei ole H. O. seotusest tunnistaja P. juttu olnud. Hageja pöördus seejärel ka Võrumaa Teataja peatoimetaja Kalev Annomi poole, kes kinnitas, et kõik avaldatud andmed on kontrollitud. Hagejat häiris see, kuivõrd ta on töötanud koos Kalev Annomi abikaasaga ning K.Annomil oleks pruukinud vaid oma abikaasalt küsida, et saada teada andmete tõele mittevastavus. H. O. oli toimuvast psüühiliselt sedavõrd traumeeritud, et alles järgmisel päeval, olles tutvunud ajakirjaniku eetikakoodeksiga, otsustas kirjutada vastulause valeväidete ümberlükkamiseks. Ta viis selle Võrumaa Teataja toimetusse 12.11.2010 pärastlõunal soovides, et see avaldataks 13.11.2010 ilmuvas ajalehes. Hagejat häiris asjaolu, et artikkel, milles tema kohta oli valeandmeid avaldatud, oli nähtav väga paljudele inimestele, kuna oli avaldatud ka elektroonilisel kujul. Vastulause avaldati 16.11.2010 ajalehe paberväljaandes, elektroonilise väljaande lugejatele ei olnud see nähtav. Ka pressinõukogu taunivat otsust ei avaldanud ajaleht õigeaegselt. H. O. kohtuistungil selgitanud, et R. P. , kellelt saadud andmeid tema isiku kohta on ajaleht kontrollimatult avaldanud, puudub tal igasugune seos, kui välja arvata asjaolu, et hageja lapsepõlves elas R. P. samas külas. Hageja on olnud abielus vaid V. O. ja tema ainus laps on sündinud sellest abielust. Hageja ei ole kunagi soovinud end eksponeerida. Ebaõigete andmete avaldamine tekitas H. O. hingelisi kannatusi. Tuttavad pöördusid tema poole ja ta pidi ning peab siiamaani jagama selgitusi. Inimesed, kes teda tunnevad, ei uskunud artiklites avaldatut ja avaldasid imestust, kuidas selline asi on võimalik ning soovitasid pöörduda kohtu poole. Kuid artikleid luges ka laiem avalikkus, kellele jäi mulje, et avaldatu on tõde. Avaldatud valeväited põhjustasid H. O. tervise halvenemise. Et töötada täie koormusega, pidi ta kasutama medikamente. Samal ajal oli H. O. abikaasa vahi all, milline asjaolu oli muutnud hageja psüühika tundlikumaks.
12.Eeltoodud kohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel tuleb võtta seisukoht, kas nimetatud asjaolud võimaldavad hagejal nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist ehk kas esinevad kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva vastustuse alused. Deliktiõigusliku vastutuse üldised alused on sätestatud VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 4 on kannatanu isikliku õiguse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane. Põhiseaduse § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel, au teotava väärtushinnangu õigusvastasus aga selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest (VÕS § 1046 lõiked 1 ja 2). Nii väärtushinnangu kui ka au teotava faktiväite õigusvastase avaldamise korral võib kannatanu nõuda kahju hüvitamist.
Kohus leiab, et käesolevas asjas on hageja au teotamine toimunud tegelikkusele mittevastavate asjaolude õigusvastase avaldamise teel, kuid nimetatud asjaolude avaldamist tuleb pidada õigusvastaseks osaliselt ka seetõttu, et need võimaldavad isiku väärtustamist negatiivse hinnanguga. Tegelikkusele mittevastavateks asjaoludeks, milliseid kostja avaldas oma meediaväljaandes – ajalehes Võrumaa Teataja, olid väited selle kohta, et R. P. on olnud hageja (H. O. . ) endine elukaaslane ja hagejal on temaga kaks last, keda nende isale (R. P. ) ei näidata. Tulenevalt VÕS § 1047 lg 1 on isiklike õiguste rikkumine muuhulgas isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt loetakse teise isiku au teotava asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Hoolimata osundatud paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust ei loeta sama paragrahvi 3.lõike alusel andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Andmete avaldaja on isik, kelle kontrolli all on andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Ka juhul, kui ajakirjandusväljaandes avaldatakse artikkel, milles tsiteeritakse ebaõigeid andmeid avaldavat kolmandat isikut, loetakse andmete avaldajaks ajakirjandusväljaande väljaandjat. Käesolevas asjas on andmed avaldatud kostjale kuuluvas meediaväljaandes ning seda asjaolu ei ole kohtumenetluses vaidlustatud.
13.Seega isiklike õiguste rikkumise korral kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks lasub tõendamiskoormis kostjal osas, mis puudutab andmete tegelikkusele vastavust, õigustatud huvi avaldamise suhtes ning avaldaja poolt andmete kontrollimise põhjalikkust. Käesolevas asjas ei ole vaidlust andmete avaldamise fakti osas. AS Võru Teataja andmete avaldajana pidi tõendama, et avaldatud andmed H. O. kohta – varasem kooselu R. P. ning sellest sündinud lapsed – vastab tõele või et ta ei teadnud avaldatud andmete ebaõigusest ega pidanudki sellest teadma. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud kummagi asjaolu esinemist. Kohtus tunnistajana ütlusi andnud ajakirjaniku väidet, et hageja reageeringust tema telefoni teel esitatud küsimustele R. P. kohta („see on müstika“) järeldas ta, et hageja oli ebameeldivalt üllatunud „et see asi välja tuli“, ei saa pidada tõsiseltvõetavaks. Igat mõistlikku inimest oleks selline reaktsioon pannud kahtlema asjaoludes, mida ajakirjanik oli kuulnud tema poolt intervjueeritud J. M. ja R. P. . Arvestades konteksti, millesse ajakirjanik oli paigutanud väited hageja seotuse kohta R. P. („...ütles Võrumaa Teatajale, et on olnud Brežnevi autojuht, Brežnevi tütre elukaaslane....Viru hotelli peakokk, Moskva meditsiiniinstituudis õppinud naistearst, kohtunik V. O. naise eksabikaasa ja laste isa“) pidi ajakirjanik tema sõnades pigem kahtlema. Samas on ajakirjanik ka põhjendanud, miks ta seda ei tee – sest R. P. sõnu olid uskunud prokurör ja kohtunik. Kuid kohtu hinnangul ei saa sellega lugeda tõendatuks, et hageja kohta avaldatud asjaolud olid tõele vastavad, sest kohtuistungil ei andnud R. P. oma suhete kohta H. O. . . J. M. ja R. P. poolt avaldatud hageja eraelu puudutavaid andmeid sisuliselt kontrollimatult avaldades jättis kostja olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole. Kohtu hinnangul ei esinenud ka õigustatud huvi andmete avaldamise vastu. Kostja on põhjendanud avaldamist avalikkuse huviga kõigi V. O. seotud kohtuprotsesside vastu, arvestades nimetatud isiku suhtes läbiviidavat kriminaalmenetlust pistise võtmise
kahtlustuses. Kuid see asjaolu ei õigusta V. O. abikaasa isiklike õiguste rikkumist. Seega on kostja süüdi hagejale kahju tekitamises.
14.Kohus on seisukohal, et hageja isiku kohta meediaväljaandes korduvalt tegelikkusele mittevastavate andmete õigusvastane avaldamine rikkus hageja isiklikke õigusi ka sellega, et avaldatu võimaldas anda hagejale negatiivse väärtushinnangu. Hagejat oli seostatud ajaleheartiklites isikuga, kellest samades artiklites oli loodud kuvand kui alkohoolikust ja psüühikahäiretega isikust („...joob kolmekordseid ja süütevedelikku. Ja kui jooma hakkab, siis ei mäleta enam midagi“). Ajalehe Võrumaa Teataja lugejaskond on tõenäoliselt suur osa Võru maakonna elanikest, kellest enamik ei tea H. O. . . Artiklite põhjal võis temast tekkida arvamus, kui kohtuniku abikaasast, kes on varem elanud koos alkohoolikust R. P. ning kes ei võimalda R. P. näha tema lapsi. Kuigi ajalehe paberväljaandes avaldati ka H. O. vastulause, milles ta tema kohta avaldatud valeväited ümber lükkas, ei saa sellega lugeda hageja isiklike õiguste rikkumist täies ulatuses kõrvaldatuks, sest ajalehe internetiväljaandes vastulauset ei avaldatud.
15.Isiklike õiguste rikkumisega tekitatakse kannatanule eeldatavalt mittevaralist kahju. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.01.2010 otsuse tsiviilasjas 3-2-1-152-09 punkt 16 kohaselt kahjustab isikliku õiguse rikkumine isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kostja tegevuse tagajärjel on hagejale tekkinud mittevaraline kahju, mis seisneb tema negatiivsetes üleelamistes. Hageja on kohtuistungil vande all seletust andes kirjeldanud, millist mõju temale avaldas ajalehes Võrumaa Teataja enda kohta selliste asjaolude lugemine, mis olid täielikult valed ning tema jaoks oli arusaamatu ka nende asjaolude avaldamise eesmärk. Hageja ei olnud kuidagi seotud kohtuprotsessiga, millist artiklites kajastati, ka tema abikaasa V. O. ei olnud sel ajal enam kohtunik. H. O. andnud üksikasjalikke ütlusi selle kohta, kuidas ta kaalutles, mida enda kaitseks ette võtta ja mida tundis, kui AS Võru Teataja juhatuse liige Kalev Annom temale väitis, et kõik avaldatud andmed on kontrollitud, kuigi K.Annom hagejat isiklikult tundva inimesena pidi teadma, et avaldatu on vale. H. O. ei olnud ta artiklite avaldamise järgselt võimeline ilma ravimiteta tegema oma kutsetööd. Paljud tuttavad, kes küll ei uskunud avaldatut, pöördusid H. O. poole, imestades, kuidas on selline asi võimalik, mis omakorda süvendas H. O. kannatusi. Kuid artikleid lugesid ka inimesed, kes H. O. ei tundnud. Väheoluline ei ole sealjuures asjaolu, et artiklite avaldamise ajal oli H. O. abikaasa vahi all, mistõttu hageja psüühika oli igasuguse negatiivse lisakoormuse suhtes tundlikum. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Seega lähtub nimetatud norm eeldusest, et hüvitise väljamõistmine on õigustatud, kui eelkõige kannatanu hingeline valu, aga ka rikkumise laad (intensiivsus, kestus) seda õigustavad. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas õigustab kostja rikkumise raskus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Kohtul puudub põhjus kahelda hageja hingelistes üleelamistes seoses tema kohta valeandmete avaldamisega.
16.Mittevaralise kahju suuruse osas on Riigikohus väljendanud oma seisukohta 9.04. 2008 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08 p 13, leides, et mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb kolleegiumi arvates järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestaks kohus, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb mittevaralise kahju tekitaja süü raske hooletuse, so käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmise vormis. Kohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel on võimalik järeldada, et kostja kasutas hageja nime tema poolt avaldatud artiklites eesmärgiga seada kahtluse alla kohtumenetluse erapooletus ja objektiivsus kriminaalasjas. Seetõttu suhtus ta ükskõikselt temale kolmanda isiku poolt avaldatud faktiväidetesse H. O. . Hageja on kohtumenetluses tõendanud, et avaldatud faktiväide on vale ning ta väljendas seda ka kostja ajakirjanikule telefoni teel. Vaatamata sellele avaldas kostja pärast vestlust hagejaga neljas ajaleheartiklis sama väidet H. O. kooselu ja ühiste laste kohta R. P. . Kahe artikli lõpus on rõhutatud, et H. O. keeldunud kommenteerimast R. P. väidete tõelevastavust. Kohtu hinnangul ei ole kostja hagejaga suhtlemisel järginud hea ajakirjandustava printsiipe. Kui ajakirjanik pidas võimalikuks külastada vanglas süüdimõistetut ja tunnistajat tema kodus, siis ei saa nende poolt H. O. kohta väidetu kontrollimiseks pidada küllaldaseks H. O. sõnade kohaselt ründavas toonis tehtud telefonipöördumist.
17.Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaolud õigustavad hagejale hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina. Mittevaralise kahju kompenseerimiseks väljamõistetava hüvitise suuruse arvestamisel peab kohus toetuma muuhulgas ka varasemale kohtupraktikale. Hüvitise suurus peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele. Lähtudes Riigikohtu poolt läbi viidud kohtupraktika kordusanalüüsist ("Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades esimese ja teise astme kohtutes 2008.aastal"; kättesaadav arvutivõrgus aadressil http://www.nc.ee ) ei ole Eesti kohtupraktikas kinnistunud üldised ja laialt kasutatavad mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramise põhimõtted, kuid teatavad suurusjärgud on hakanud siiski kujunema. Isiklike õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju korral väljamõistetud hüvitiste suurused on analüüsi kohaselt jäänud vahemikku 1000-5000 krooni. Enne kohtusse pöördumist AS-le Võru Teataja esitatud kahjunõudes (tl.32) on H. O. temale tekitatud kahju 4808 eurole. Kohtueelselt ei ole pooled hüvitatava summa suuruse osas kokkuleppele saanud (tl.33-37).
18.Kohus leiab, lähtudes ülaltoodud asjaoludest ning senises kohtupraktikas välja mõistetud hüvitiste suurusjärkudest, et mõistlik ja põhjendatud kahjuhüvitis on 650 eurot. Sellises ulatuses hüvitise määramisel on kohus arvesse võtnud, et võrreldes Riigikohtu eelpoolviidatud analüüsi aluseks olnud ajaga on majanduslik olukord Eesti Vabariigis muutunud, näiteks on tõusnud keskmine palk. Kuid suurem hüvitis ei ole samuti antud asjaoludel põhjendatud, kuna kostja poolt hageja õiguste rikkumine ei saanud tegelikkuses hageja mainet oluliselt kahjustada. Kohus ei kahtle selles, et hagejale põhjustasid tema kohta avaldatud valeväited ilmselgelt häiritust, kannatusi, üleelamisi ja stressi, kuid üldise arusaamise kohaselt kellegi varasem kooselu ja laste sünd sellest ei ole mainet kahjustav asjaolu. Hagejal oli võimalus samas
meediakanalis tema kohta avaldatud faktiväited ümber lükata. Kostja on hageja ees ajalehe kaudu ka vabandanud. Asjaolu, et vastuväidet ja vabandust ei avaldatud ajalehe internetiväljaandes ei saa lugeda selliseks rikkumiseks, mis tingiks suurema hüvitise väljamõistmise.
Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.