2-09-58746/23 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Maksejõuetuse põhjused ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: Maksejõuetuse põhjuseks oli antud juhul võlgniku poolne täiesti ebarealistlike laenukohustuste võtmine kinnisvarabuumi kõrghetkel. Halduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks ja lõpparuande kinnitamiseks: Haldur on AS ́i (pankrotis) pankrotimenetluse lõpule viinud. Menetluses on teostaud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud, hagiavaldusi haldur esitada ei kavatse. Tulenevalt eeltoodust teeb haldur kohtule ettepaneku kinnitada lõpparuanne ja lõpetada AS ́i (pankrotis) pankrotimenetlus. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotimenetluse kuluks on pankrotihalduri poolt taotletav tasu summas 11 557,35 eurot, millele lisandub käibemaks summas 2 311,47 eurot. Tasu kuulub osaliselt tasaarvestamisele halduri büroole määratud esialgse tasuga summas 5000,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1000,00 eurot. Haldurile teadaolevalt on võlgnik esitanud kohtule 09.11.2009 pankrotiavalduses ka kohustustest vabastamise menetluse avalduse, milles võlgnik AS kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Tulenevalt PankrS § 171 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 172 lg-le 1 vastavalt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldajate üldkoosolek, kus otsustati AS’ile usaldusisiku määramine toimus 14.03.2012. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kuna usaldusisiku määramine toob kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik AS ei ole võimeline täiendavalt kandma, on võlgnik teinud ettepaneku täita ise usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul on kolm võlausaldajat: AS Parex banka Eesti filiaal, KÜ XXX ja S AS, kellele tuleb võlgnikul edaspidi vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas väljamakseid teha. Kuna võlgnikul puudub isik, kes sooviks tasuta usaldusisiku kohuseid täita on haldur seisukohal, et käesolevat olukorda silmas pidades on põhjendatud võlgniku ettepanek jääda ise usaldusisiku kohustusi täitma. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Halduri poolt on selgitatud võlgnikule vajadust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, et oleks täidetud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustused. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankrS §163 palub haldur kinnitada AS ́i (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus, määrata pankrotihaldur Veli

Kohtumääruse põhjendused PankrS § 162 lg 1 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui: 1) võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud; 2) pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud; 3) ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks. PankrS § 157 p 5 järgi lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotimenetluses on pankrotivara müüdud ja raha jaotiste alusel välja makstud, mistõttu kooskõlas PankrS § 162 lg 1 p-ga 2 on haldur esitanud pankrotimenetluse lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Kohus, tutvunud AS ́i pankrotimenetluse lõpparuandega, leiab, et see vastab PankrS § 162 lgte 2 ja 3 nõuetele. Lõpparuandest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Pankrotivara on müüdud ja raha jaotiste alusel välja makstud. Haldur on teate lõpparuandega tutvumise ja vastuväite esitamise võimaluse kohta avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tulenevalt eeltoodust kohus leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada.

Pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusena kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga, vaid võlgniku poolt täiesti ebarealistlike laenukohustuste võtmine kinnisvarabuumi kõrghetkel. Kohus nõustub pankrotihalduri kui oma eriala eksperdi seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuse osas ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Tulenevalt PankrS § 168 on käesolev määrus täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. Pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. PankrS § 65 lg 51 kohaselt võib kohus määrata haldurile PankrS § 651 lg 1 nimetatud alammäärast suurema tasu. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on lisaks tasule halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 3 kohaselt esialgne tasu tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Halduri tegevuse tulemusel on pankrotivarasse laekunud 78 587 eurot ja 47 704 eurot, kokku 126 291 eurot. Haldur taotleb kohtult halduri tasu määramist summas 11 557,35 eurot, millele lisandub käibemaks 2 311,47 eurot. AS ́i pankrotimenetluse lõpparuandele esitas vastuväite võlausaldaja AS Parex banka, asudes seisukohale, et võttes arvesse halduri töö iseloomu ja keerukust ei ole antud juhul põhjendatud haldurile tasu määramine alammäärast suuremas osas. Võlausaldaja hinnangul peaks kohus määrama halduri tasuks maksimaalselt 7% pankrotivarast. Kohus leiab, et vastuväide ei ole põhjendatud, kuivõrd haldur on menetluse kestel läbi viinud kõik pankrotiseaduses sätestatud tavapärased menetlustoimingud, müünud kaks pandisesemeks olnud korterit korduvate enampakkumiste tulemusel ning taotleb tasu määramist alammäärast väiksemas summas. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. PankrS § 651 lg 1 kohaselt, halduri tegevuse tulemusel pankrotivarasse laekunud 64 001 euro korral on tasu alammäär 7 861 eurot. Kui pankrotivarasse laekunud summa ületab 64 001 eurot kuid jääb vahemikku 64 001-128 000 eurot, arvestatakse laekunud summale vastav halduri tasu alammäär järgmiselt – laekumiselt kuni 64 001 eurot on miinimummäär 7 861 eurot, millele lisandub PankrS § 651 lg 1 kohane protsent pankrotivara suuruse alumist piiri (käesoleval juhul 64 001 eurot) ületavalt osalt. Seega on halduri tegevuse tulemusel pankrotivarasse laekunud 126 291 euro (78 587 + 47 704) korral halduri tasu alammäär laekumiselt kuni 64 001 eurot summas 7 861 eurot, millele lisandub 7% pankrotivara suuruse alumist piiri (64 001 eurot) ületavalt osalt, so 62 290 eurolt (126 291 – 64 001= 62 290) summas 62 290 x 7% = 4 360,30 eurot. Seega on halduri tegevuse tulemusel pankrotivarasse laekunud 126 291 eurolt

arvestatuna halduri tasu alammäär 12 221,30 eurot. Summale lisandub käibemaks 20% summas 2 444, 26 eurot. AS ́i pankrotihalduri AS ́i pankrotihaldur taotleb tasu määramist seaduses sätestatud alammäärast vähem, summas 11 557,35 eurot, millele lisandub käibemaks 2 311,47 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramiseks on halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi arvestades mõistlik ja põhjendatud ning tuleb rahuldada. Pankrotihalduri tasuks tuleb määrata 11 557,35 eurot, millele lisandub käibemaks 2 311,47 eurot. Tasu kuulub osaliselt tasaarvestamisele haldurile 12.01.2012 kohtumäärusega määratud esialgse tasuga 5 000 eurot, millele lisandub käibemaks 1 000 eurot. Pankrotihalduri vabastamine PankrS § 165 lg 3 järgi pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Veli Kraavi tuleb vabastada AS ́i pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 172 lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS 172 lg 6 järgi kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. PankrS § 172 lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 6 järgi pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 4 järgi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

Kohus tuvastas, et 10.11.2009 on võlgnik koos pankrotiavaldusega esitanud nõuetekohase avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, milles ta on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Lõpparuandest ja tsiviilasja toimikus olevatest tõenditest ei nähtu asjaolusid, mis võiksid takistada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võttes arvesse, et usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid lisakulutusi mida võlgnik ei ole võimeline tasuma, on võlausaldajate 14.03.2012 üldkoosolek teinud kohtule ettepaneku kohustada võlgnikku AS’i (isikukood XXX) ennast täitma usaldusisiku kohustusi tema kohustustest vabastamise menetluses. Vastuväiteid võlgniku usaldusisikuks määramise ettepanekule kohtule esitatud ei ole. Pankrotihaldur on 09.04.2012 taotluses asunud seisukohale, et ettepanek kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma, on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et avaldus füüsilisest isikust võlgniku AS’i kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankrS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Tuginedes võlausaldajate 14.03.2012 üldkoosoleku otsusele ja pankrotihalduri 09.04.2012 taotluses väljendatud seisukohale kohus leiab, et üldkoosolek ning haldur on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, mistõttu kohus nõustub võlausaldajate 14.03.2012 üldkoosoleku ettepanekuga. Kohus leiab, et AS ́i kohustustest vabastamise menetluses tuleb jätta usaldusisik nimetamata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kontrollib, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kuivõrd antud määrusega kinnitas kohus lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse, tuleb AS ́i avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks anda tsiviilkantseleisse, registreerimiseks iseseisva avaldusena.