Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamas enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas võlgniku ning võlausaldajad ära 18.06.2018. a kohtuistungil. Võlgnik on esitanud kohtule usaldusisiku aruanded 05.06.2014, 31.03.2015, 09.09.2016, 27.10.2017 ja 09.02.2018. Kõik esitatud aruanded on sisuliselt samasugused, kus võlgnik avaldab, et tema ainuke sissetulek on Eesti Vabariigi poolt makstav vanaduspension, mis kulub elamise peale ära ning võlgnikul puudub muu sissetulek. Võlgnik on ka üldsõnaliselt aruannetes avaldanud, et tal ei ole õnnestunud leida tööd oma vanusest ja tervisest tingituna. Kõikides aruannetes on võlgnik märkinud enda elukohaks x, kus ta elab oma tütrega koos. Aruannete kohaselt on vanaduspensioni suurus olnud 340-400 eurot kuus. Võlgnik on kõikides kohtule esitatud aruannetes rõhutanud, et tal puudub muu sissetulek ning võlausaldajatele pole seetõttu olnud võimalik 5 aasta kestel väljamakseid teha mitte mingisuguses summas. Võlgnik pole ühelegi võlausaldajale teinud ühtegi väljamakset 5 aasta kestel, mil kohustustest vabastamise menetlus on toimunud. 18.06.2018 toimunud ärakuulamisel tuvastas kohus, et võlgnik on tegelikult elanud ka Norra Kuningriigis, omab seal praegu paralleelselt Eestiga elukohta ning saab Norra Kuningriigi poolt pensioni. Võlgnik kinnitas ärakuulamisel eeltoodut ning täpsustas, et tema abikaasa elab Norra Kuningriigis. Lisaks avaldas võlgnik, et on omandanud Norra Kuningriigis massööri litsentsi ja on seal aktiivselt tööd otsinud. Võlgnik avaldas kohtule ärakuulamisel, et ei teadnud, et pidi teavitama enda Norra Kuningriigi elukohast ka kohut ja võlausaldajaid ning seoses Norra Kuningriigist saadava pensioniga leidis, et see on niivõrd väike, et ei oma tähtsust. Võlgnik avaldas, et ei teinud võlausaldajatele väljamakseid, sest arvas, et tal on vaja suurtes summades väljamakseid teha ning seetõttu ei hakanud väikseid summasid võlausaldajatele tasuma. Kohus kohustas võlgnikku esitama andmed Norra Kuningriigist saadava pensioni kohta ning arvelduskontode väljavõtted. Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtub, et võlgnik on saanud Norra Kuningriigis töötuhüvitist perioodil 08.2016-06.2017 ja alates 07.2017 pensioni 2161 Norra krooni kuus. Lisaks on kohus tuvastanud, et võlgnik on võtnud laenu 06.01.2015 summas 70 000 Norra krooni (kd IV, tlk 7). Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et võlgnik on omanud juba vähemalt alates 2015. a lõpust elukohta Norra Kuningriigis (kd IV, tlk 4, 11) aadressil x. PankrS § 173 lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104

lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul on võlgnik raske hooletusega rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi. Võlgnik ei ole asunud võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldama, sealjuures on võlgnik varjanud ka saadud tulu ning pole kohut ega võlausaldajaid teavitanud enda elukohast Norra Kuningriigis. Võlgnik on mitme aasta kestel aktiivselt tegutsenud ja elanud Norra Kuningriigis, mida ka võlgnik ise ärakuulamisel möönis. Kohus toob esile, et võlgnik kinnitab Norra Kuningriigis aktiivset töö otsimist, massööri litsentsi omandamist, töötuhüvituse ja pensioni saamist. Eelkirjeldatu viitab selgelt asjaolule, et võlgnik on omanud elukohta ja viibinud kestvalt Norra Kuningriigis. Võlgnik on kohtule aruannetes avaldanud ja selgitanud, kuidas tema Eesti Vabariigilt saadav pension kulub täpselt elamiskuludeks ära. Seega Norra Kuningriigilt saadav pension on jäänud võlgnikule alles, kuid selle arvelt pole tehtud võlausaldajatele ühtegi väljamakset. Võlgniku sissetuleku Norra Kuningriigist saadava pensioni näol tuvastas kohus alles 18.06.2018 ärakuulamisel ning seda ei avaldanud võlgnik üheski kohtule esitatud aruandes. Muu hulgas on võlgnik suurendanud kohustustest vabastamise menetluse kestel enda kohustusi laenu võtmisega. Kohus möönab, et lepingu kohaselt saabub esimene tagasimakse tegemise tähtaeg 06.01.2019 (kd IV, tlk 7). Samas on oluline see, et kohustustest vabastamise menetluse lõppedes ei ole garanteeritud, et võlgnik vabastatakse allesjäänud kohustustest ning olukorras, kus võlgnik pole teinud ühtegi tagasimakset võlausaldajatele, on enda kohustuste suurendamine selliselt laenu võtmisega võlausaldajate huve selgelt kahjustav. Võlgniku süülist käitumist tõendab ka 18.06.2018 avaldatu, mille kohaselt võlgnik väidetavalt ei teadnud enda kohustusest teavitada elukoha muutusest kohut ning kohustusest teha võlausaldajatele väljamakseid sõltumata sellest, kui suur või väike tehtav väljamakse oleks. Võlgnik on 10.11.2009 ise kinnitanud teadlikkust enda kohustusest ning kohus on seda täiendavalt selgitanud 27.08.2012 määruses. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et võlgniku väited oma kohustustest mitteteadmise kohta kohustustest vabastamise menetluse raames on põhjendamatud ja asjakohatud, sest võlgnik on ise kinnitanud oma valmisolekut vastavaid kohustusi täita. Lisaks märgib kohus, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (3-2-1-19-16, p 12). Kui võlgnik pärast 5 aasta möödumist avaldab, et ta ei teadnud oma kohustusi, siis viitab see kohtu hinnangul võlgniku tahtmatusele täita oma kohustusi ning selline tegevus pole käsitletav endast parima andmisena kohustuste täitmisel. Kohus on seisukohal, et see näitab võlgniku süülist käitumist, kuivõrd viitab vähemasti VÕS § 104 lg 4 mõttes raske hooletuse tõttu PankrS § 173 sätestatud kohustuste mittetäitmisele. Võlausaldajaid otseselt kahjustav tegevus on olnud lisaks Norra Kuningriigist aastate kestel saadud sissetuleku otsene varjamine, mille puhul on kohtu hinnangul tegemist olnud tahtliku tegevusega. Riigikohus on (3-2-1-46-13, p 11; 3-2-1-19-16, p 14; 3-2-1-49-16, p 15) märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd A S ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb A Si kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Kohus jätab rahuldamata xxx korteriühistu (xxx) 04.12.2018 esitatud taotluse võlgnikult täiendava usaldusisiku aruande nõudmiseks, sest eeltoodut arvesse võttes ei muudaks täiendava aruande esitamine võlgniku juba toime pandud süülist ja võlausaldajate huve kahjustavat tegevust. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik Kohtumääruse põhjendusi on muudetud Tallinna RK 21.11.2019 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.