Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-10-16869 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Pärnu Maakohus lõpetas 07.03.2011 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis Unitaarettevõtte SOTELA nõude Osaühingu IRTIMID vastu 2641,42 euro nõudes üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus andis 09.03.2012 määrusega hagejale tähtaja oma nõude ja põhjenduste esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 25.03.2011. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 10.02.2009 kaubaveoleping nr 607/0209-3. Lepingu kohaselt võttis hageja endale kohustuse osutada kaubaveoteenust ning kostja võttis kohustuse selle teenuse eest tasuda. 10.02.2009 vormistati ja anti hagejale üle tellimus nr 19-2009, mille kohaselt pidi hageja teostama laadungi veo, kostja aga tasuma selle eest 1700 eurot. Tasumise kord oli ette nähtud järgmisena: tasumine toimub arve alusel ja originaal-CMR alusel neljakümne päeva jooksul dokumentide kostja kätte jõudmise päevast alates. Saadetis jõudis sihtpunkti 18.02.2009. Kostjale anti üle originaalarve nr 09/007 ja CMR nr 2009 originaal 04.03.2009. Kostja oli kohustatud tasuma arve nr 09/007 tähtajaga kuni 13.04.2009. Kuna kostja ei täitnud oma kohustust tasuda teenuse eest nõutaval viisil, esitas hageja 13.04.2010 kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärast avalduse esitamist tasus kostja võlgnevuse osadena. Kuid kostja ei täitnud tasumise kohustust nõutaval viisil, makstes arve osadena maksetähtaega rikkudes: kostja tasus 31.07.2009 183,53 eurot, 28.01.2010 120 eurot, 12.03.2010 100 eurot, 11.05.2010 100 eurot, 04.06.2010 180 eurot, 21.07.2010 100 eurot. Kokku tasus kostja 1683,53 eurot. Kuna kostja rikkus kohustust tasuda arve, nõuab hageja põhivõla 16,47 eurot ja viivise tasumist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kaubaveolepingu nr 607/0209-3 p 5.5 sätestab, et maksmistähtaja möödalaskmise korral tasub tellija töövõtjale viivist 0,5% võlasummalt iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Seega on viivis maksekohustuse täitmisega viivitamise eest kokku 3595,45 eurot, mille kohta esitas hageja hagiavalduses oma arvestuse. Arvestades maksekohustuse täitmisega viivitatud aja ning lepinguga määratud viivise suurusega ja lähtudes hea usu ja mõistlikkuse printsiibist palub hageja mõista kostjalt välja 1700 eurot viivist, s.o väiksemas mahus kui näeb ette leping. Kokkuvõttes - hageja palub 25.03.2012 esitatud hagiavalduses mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 16,47 eurot ning viivised summas 1700 eurot. Oma nõude põhjendamiseks esitas hageja kohtule järgmised tõendid: kaubaveoleping nr 607/0209-3 (t.l-15-17), tellimus nr 19-2009 (t.l-18), arve nr 09/007 (t.l-19) ja CMR nr 2009 (t.l20). Kohus jättis 21.04.2011 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja täitis kohtu nõudmise tähtaegselt. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 19.05.2011. 2/6

2-10-16869 Kostja esitas 25.07.2011 hagiavaldusele kirjaliku vastuse, milles ei tunnista talle esitatud nõudmisi. Kostjale jääb arusaamatuks hageja poolt määratud põhivõlgnevuse suurus. Kostja tegi hageja poolt näidatud arveldusarvele 29.07.2009 ülekande 200 euro ulatuses. Hageja väidete kohaselt tasus kostja 31.07.2009 183,53 eurot. Seda, mis põhjusel ei saanud hageja talle ülekantud summat kätte täies ulatuses, ei ole hageja selgitanud. Kostjal on kahtluseid hageja poolt väljatoodud summade õigsuses. Hageja ei ole dokumenteeritult tõendanud kostja poolt ülekantud ja hagejale laekunud summade suuruseid ja ülekannete aegu. Hagiavalduses märkis hageja, et oli sõlmitud kokkulepe tasumise tähtaja pikendamises arve tasumise eest. Kostja püüdis heatahtlikult tähtaegu täita vaatamata keerulisele majanduslikule seisundile. Kostja ettevõte seisis silmitsi pankroti võimalusega. Kostja leidis, et parem oli osutatud teenuste eest tasuda osadena kui esitada pankrotiavaldus. Samuti on kostjal vastuväiteid hageja poolt esitatud lisade osas. Lisad on koostatud vene keeles ning on seega võõrkeelsed. Kostjale ei ole esitatud dokumenteeritud tõendusmaterjali, mis kinnitaks hageja arve ja originaal CMR saamist. Ilma selleta ei ole võimalik määrata kindlaks millal lõppes arve tasumise tähtaeg ja selle tulemusena ka lepingu rikkumine kostja poolt. Kui ei ole kindlaks määratud lepingu rikkumise aega kostja poolt, ei saa väita ka hageja poolt esitatud viivise nõude arvestamise õigsust. Samuti ei ole tellimuses, millele hageja viitab, märgitud viivise esitamise õigust ja puudub ka viivise määr. Antud tellimuses on märgitud ainult trahv veoteenuste katkemise korral, milleks on 20% veoteenuse hinnast. Seetõttu on kostja arvamusel, et antud viivise nõudmine 0,5% päevas tasumata arve jäägilt ei ole õiguspärane. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on tõendamata. Hageja esitas 15.11.2011 kohtule kirjaliku arvamuse kostja seisukohale. Kuna kostja kinnitas dokumentaalselt, et teostas 29.07.2009 200 euro suuruse ülekande, võtab hageja tagasi oma nõude 16,47 euro suuruse põhivõlgnevuse osas. Arve tasumise tähtaja pikendamise kohta esitatud kostja väide on vale, kuna mingeid kokkuleppeid arve tasumise tähtaja pikendamiseks ei ole olnud. Kostja ei ole sellise kokkuleppe kohta esitanud ka dokumentaalseid tõendeid. Kostja pidi tasumise teostama vastavalt lepingule. CMR originaali ja arve üleandmise kohta märgib hageja järgmist. CMR originaal ja arve olid kostjale saadetud tähitud kirjaga väljastusteatega, mille kostja sai kätte 12.03.2009, seda kinnitab kirja vastu võtnud isiku allkiri. Väljastusteatele oli märgitud, et kirjas on arve ja CMR 11.02.2009 aastat. Seega on kostja dokumendid kätte saanud. Viivise nõudmise õiguse ja viivise suuruse kohta märgib hageja järgmist. Kostjalt viivise nõudmine tugineb kaubaveo lepingule nr 607/0209-3. Vastavalt lepingu p-le 5.5 tasub tellija maksega viivitamise korral töövõtjale viivist arvestusega 0,5% võlasummast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kuna lepingust tuleneva viivise protsendi järgi arvestatud viivisesumma ületab tunduvalt maksmisega viivitatud arve summat, siis palub hageja kostjalt välja mõista üksnes 1700 eurot. Hageja leiab, et viivise väljanõudmisel tuleb arvestada, et kostja viivitas väljamaksega pikka aega ning et tegelik, lepingutingimuste kohaselt arvestatud viivise summa on tunduvalt suurem hageja poolt nõutavast. Kuna hageja oma arvamuses loobus põhivõla 16,47 euro nõudest, on hageja nõue mõista kostjalt välja viivis summas 1700 eurot. 15.11.2011 arvamusele lisas hageja järgmised lisad: kaubaveolepingu nr 607/0209-3 eestikeelne tõlge (t.l-63-66), tellimuse nr 19-2009 eestikeelne tõlge (t.l-67), arve nr 09/007 eestikeelne tõlge (t.l-68), tähitud kirja väljastusteade (t.l-69), väljavõte riiklikust juriidiliste isikute ja individuaalettevõtjate ühisregistrist (t.l-71). Kohus teatas 15.11.2011 määrusega pooltele, et tsiviilasjas tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks 30.12.2011. 23.12.2011 teatas kohus menetlusosalistele kohtulahendi avalikustamise edasilükkamisest määramata ajani seoses kohtuniku haigestumisega. Kohus teatas 18.07.2012 3/6

2-10-16869 määrusega pooltele, et seoses kohtuniku vahetumisega menetleb tsiviilasja alates 10.04.2012 kohtunik Astrid Asi. Kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled palunud vaadata tsiviilasi läbi kirjalikus menetluses, andis kohus pooltele tähtaja esitada kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja avaldused 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtule täiendavaid dokumente ja avaldusi esitatud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 10.02.2009 kaubaveolepingu nr 607/0209-3 ning et samal päeval on nimetatud lepingu alusel vormistatud tellimus nr 19-2009. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja on osutanud kostjale nimetatud tellimuses osutatud teenuseid ning et kostjal tuleb selle eest tasuda 1700 eurot.. Kostja ei ole arve nr 09/007 (summas 1700 eurot) suurust vaidlustanud ega eitanud selle tasumise kohustust ning tänaseks on kostja arve ka tasunud. Menetluse käigus loobus hageja hagist põhinõude osas. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole osaline hagist loobumine seadusega vastuolus, võtab kohus loobumise vastu. Vaidlus on kõnealuse arve väidetava mitteõigeaegse maksmise tõttu tasumisele kuuluvate viiviste üle. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagi kohaselt oli arve tasumise tähtaeg 13.04.2009 ning alates sellest kuupäevast pidi kostja maksma võlgnetavalt summalt viivist 0,5% päevas. Kostja on väitnud, et hageja ei ole esitatud dokumenteeritud tõendusmaterjali, mis kinnitaks hageja arve ja originaal CMR saamist. Ilma selleta ei ole võimalik määrata kindlaks millal lõppes arve tasumise tähtaeg ja selle tulemusena ka lepingu rikkumine kostja poolt. 15.11.2011 kohtule saadetud vastuses märkis hageja, et CMR originaal ja arve olid kostjale saadetud tähitud kirjaga väljastusteatega, mille kostja sai kätte 12.03.2009, seda kinnitab kirja vastu võtnud isiku allkiri. Väljastusteatele oli märgitud, et kirjas on arve ja CMR 11.02.2009 aastast. Nimetatud väljastusteate koopia on hageja ka vastusele lisanud (tl 69). Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja sai arve kätte 12.03.2009. Esialgses hagiavalduses on märgitud, et originaalarve anti kostjale üle 04.03.2009 ning arvestades, et kokkuleppe kohaselt tuli arve tasuda 40 päeva jooksul dokumentide kättesaamisest, siis tuli hageja arvates arve tasuda hiljemalt 13.04.2009. Nimetatud kuupäevast lähtudes on hageja teinud ka viiviste arvestuse. Arvestades, et tegelik arve kättesaamise kuupäev oli 12.03.2009, tuleks arve maksetähtajaks lugeda 21.04.2009 ning seega on hageja viiviste arvestus ebaõige ning võlgnevuse korral saaks viiviseid arvestada alates 22.04.2009. 25.07.2011 vastuses on kostja märkinud, et oma hagis tõi hageja välja, et oli sõlmitud kokkulepe tasumise tähtaja pikendamises osutatud transporditeenuse arve tasumise eest. Kostja püüdis heatahtlikult täita neid tähtaegasid vaatamata keerulisele majanduslikule seisundile. Kostja taoline väide on eksitav, kuivõrd hageja ei ole hagis tähtaja pikendamise kokkuleppe olemasolule viidanud. Ka hageja on 15.11.2011 kohtule esitatud arvamuses öelnud, et eeltoodud kostja väide on vale ning mingisuguseid kokkuleppeid ei olnud. Samuti viitab hageja asjaolule, et kostja ei ole esitanud tõendeid, mis tema väidet kinnitaksid. 4/6

2-10-16869 Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et vastavalt tsiviilasjas esitatud tõenditele on tuvastatud, et arve nr 09/007 maksetähtaeg oli 21.04.2009 ning maksetähtaja pikendamise kokkuleppe olemasolu ei ole tõendatud. Hageja nõudele vastu vaieldes, on kostja 25.07.2011 vastuses märkinud, et hageja ei ole dokumenteeritult tõendanud kostja poolt ülekantud ja hagejale laekunud summade suuruseid ja ülekannete aegu ning et kostjal on kahtlusi hagis välja toodud summade õigsuses. Samas on aga kostja möönnud, et tasus arve osade kaupa ning viivitusega, kuna tal olid majanduslikud raskused. Sealjuures ei ole aga kostja märkinud, mis kuupäevadel ning millistes summades ta osamakseid teostas. Ainus makse, mida kostja lisatud tõendite pinnalt on võimalik täpselt tuvastada on 29.07.2009 teostatud makse summas 200 eurot (tl 58). Vaatamata eelnimetatud kostja vastuväitele ei lisanud hageja 15.11.2011 kohtule saadetud vastusele tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid kostja poolt tehtud maksete kuupäevade ja suuruste kohta. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil. Sama paragrahvi lõikest 4 tulenevalt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seega oli hagejal kohustus tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Eelkõige asjaolu, et kostja tasus arve hilinemisega ning viivisenõude suuruse arvestamiseks kostja poolt teostatud maksete kuupäevi ning summasid. Vastavaid tõendeid hageja esitanud ei ole. Kostja on selgesõnaliselt võtnud omaks vaid 200 euro tasumise maksetähtajast hiljem. Kuigi kostja on möönnud, et maksis arve viivitusega, ei ole tsiviilasjas tuvastatud, kas kogu arve tasuti viivitusega või oli osa arvest tasutud tähtaegselt. St puuduvad tõendid, mis näitaksid, millal ülejäänud arve so 1500 eurot tasuti ning puudub ka kostja selgesõnaline omaksvõtt, mis vabastaks hageja vastavast tõendamiskohustusest. Kostja on seadnud kahtluse alla hagis välja toodud summade õigsuse ning esitanud vastuväite, et hageja ei ole dokumentaalselt tõendanud ülekannete aegu ja suuruseid. Kohus on seisukohal, et ilma nimetatud tõenditeta ei ole võimalik viivise suurust välja arvestada ega teha ka tõsikindlat järeldust, et 1500 eurot tasuti hilinemisega. Kuigi kostja on menetluse käigus juhtinud hageja tähelepanu nimetatud puudusele, ei ole hageja täiendavaid tõendeid esitanud. Ülaltoodust on võimalik järeldada, et arve nr 09/007 summas 1700 eurot tasumise tähtaeg oli 21.04.2009. Nimetatud summast vähemalt 200 eurot tasuti 99-päevase hilinemisega so 29.07.2009. VÕS § 101 lg 1 ja 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustusega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär Pooltevahelise lepingu p 5.5 kohaselt maksab tellija vedajale viivist arvestusega 0,5% võlasummast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Sealjuures puudus hagejal kohustus viidata esitatud arves viivise tasumise kohustusele, kuivõrd selles olid pooles juba varem kokku leppinud. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on tuvastatud kostja kohustus tasuda viiviseid summas 99 eurot (200*0,5%*99). Ülejäänud viivise nõude osas ei ole hagi põhjendatud. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja viivised summas 99 eurot. 5/6

2-10-16869 Hagi hind Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 lg-st 1 tulenevalt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei arvestata hagihinda arvutades kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõude summa on põhinõudest suurem. Antud juhul on hageja loobunud põhinõudest ning hagiavaldusest tulenevalt on hageja nõudeks kõrvalnõue summas 1700 eurot. Hagihind on seega 1700 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et kohus rahuldab hagi osaliselt ning hageja on osaliselt hagist loobunud põhjusel, mis ei tulene kostja tegevusest, jätab kohus kostja kanda 5% hageja menetluskuludest. Samuti jätab kohus kostja kulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.