Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
14.august 2012 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-11-36675
Tsiviilasi
OÜ A. F. K. H. võlgnevuse summas 1587,58 eurot ning lisanduva viivise väljamõistmiseks
Hagi hind
955,66 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ A. F. , registrikood , asukoht xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx Hageja esindaja: E. S. , postiaadress OÜ J. , xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx E-post: Kostja: K. H. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Sampo Pank ja kostja 17.03.2007 järelmaksulimiidi lepingu, millega AS Sampo Pank võimaldas kasutada kostjal lepingus fikseeritud rahalise limiidi kasutamist intressimääraga 19% aastas ja kostja kohustus kasutatud limiidi summa tagastama vastavalt lepingu põhitingimustes fikseeritud tagastamise tingimustele kuumaksetena. Kostja on kasutanud AS Sampo Pank limiiti summas 955,66 eurot. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi, lõpetas AS Sampo Pank lepingu ennetähtaegselt. AS Sampo Pank loovutas 16.10.2008 nõude kostja vastu hagejale ühes kõrvalnõuete, s.h viivise nõueõigusega. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevusena 955,66 eurot, intressina 89,51 eurot ja viivisena 542,41 eurot. Kokku taotleb hageja kostjalt 1587,58 euro väljamõistmist ning lisanduva viivise väljamõistmist 0,0527% päevas põhisummalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega isiklikult kätte saanud 02.02.2012 (tl.27), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel osaliselt rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.
2 (4)
TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses (tl.6). Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhinõude osas õiguslikult põhjendatud. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Osundatud paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevusena 955,66 eurot, intressina 89,51 eurot ja viivisena perioodi eest 19.08.2008 -2.08.2011 542,41 eurot. Lisaks sellele tuleb kostjalt välja mõista ka viivis TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt protsendina põhinõudest. Võttes aluseks lepinguga kokkulepitud intressimäära – 19 % aastas, s.o 0,0527 % päevas kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täiendavalt viivisena ajavahemiku 3.08.2011 14.08.2012 eest 188,50 eurot (955,66 x 0,0527% x 377päeva). Seega kokku moodustab kostja võlg hageja ees kohtuotsuse tegemise aja seisuga 1776,08 eurot.
3 (4)
Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl.17), seetõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka K. H. hüvitatavad OÜ A. F. . Menetluskuludena taotleb hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu, 191,73 eurot (maksekorraldus tl 19) ja esindaja õigusabitasu, summas 290 eurot väljamõistmist. Õigusabikulude kandmise tõendamiseks on esitatud Julianus Õigusbüroo OÜ 2.08.2011.a. arve nr 1145210 (tl.18). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat lepingulise esindaja tasu tuleb vähendada. Õigusabitasu väljamõistmine summas 290 eurot ei ole käesolevas asjas põhjendatud, arvestades asjaolu, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, mistõttu lepingulise esindaja ülesanded seisnesid vaid hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 336,73 eurot (191,73 + 145). Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses (käesoleval ajal 0,022 % päevas). TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak/allkiri/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.