Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mare Merimaa, Ele Liiv, Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

14.08.2012, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-53972

Tsiviilasi

OÜ Julianus Inkasso hagi Marika Anari vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagi hind

257,98 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.06.2012otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marika Anari apellatsioonkaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja Ene Solovjev Kostja Marika Anari (isikukood ), lepinguline esindaja adv Urmas Simon Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Keelduda Marika Anari poolt Harju Maakohtu 18.06.2012 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see talle peale käesoleva määruse jõustumist. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Asjaolud Harju Maakohus rahuldas 18.06.2012 otsusega lihtmenetluses osaliselt OÜ Julianus Inkasso hagi Marika Anari vastu. Marika Anari esitas 25.07.2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Harju Maakohtu otsuse tühistamist. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tagastada selle esitajale. Hageja esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles taotles 257,98 eurose põhivõla ja 257,93 eurose viivise väljamõistmist. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Nimetatud sätte eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tõhusama õigusemõistmise tagamine. Seega on käesoleval juhul tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses, mille osas on edasikaebeõigus piiratud. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Kui maakohus ei ole TsMS 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Vaid juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et neid eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Maakohus ei ole materiaalõigust aegumise osas valesti kohaldanud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.11.2008 otsuses nr 3-2-1-95-08 on antud tõlgendus TsÜS § 147 sätetele ning maakohtu otsuse põhjendused on kooskõlas eelnimetud kohtulahendiga. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust teha teistsugust järeldust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.