Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juunil 2012.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-11-53972
Tsiviilasi
OÜ Julianus Inkasso hagi MA vastu võlgnevuse nõudes.
Hagihind
257,98 eurot Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja Ene S (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: MA(isikukood XXX elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Simon (advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10140 Tallinn; e- post: [email protected]). Lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa esitada kaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib
kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused 1.AS EM(nüüd ärinimi EEAS) ja kostja vahel sõlmiti 31.01.2008 leping nr XXX ja 12.05.2004 leping nr XXX, mille alusel kohustus AS EM pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/ või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. AS EM loovutas 30.09.2010 kostjavastase nõude põhisummas 257,98 eurot hagejale koos kõrvalnõuetega. Vastavalt AS EM lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja palub kosjalt välja mõista perioodi 10.01.200902.11.2011 eest viivise summas 257,93 eurot. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt. 2.Hageja nõude summa moodustub arvete summadest, mis on kostjale esitatud perioodil 01.09.2008-02.12.2008. Nimetatud arvetest tuleneva nõude aegumise kulgemise osas tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg-s 1 ning § 147 lg 3 teises lauses sätestatud. Seega algas nõuete aegumise kulgemine 01.01.2009 kell 00.00 ning nõue oleks aegunud 31.12.2011 kell 24.00. Kuna aga hageja pöördus oma nõude kaitseks kohtusse 04.11.2011, siis TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatus aegumise kulgemine 04.11.2011 ning hageja nõue ei ole aegunud. Käsitlutasu näol on oma sisult tegemist soodushinnaga ostetud telefoni hinnavahe hüvitamise nõudega. Soodushinnaga mobiiltelefoni ostmise tingimuseks on aga see, et klient peab olema aktiivne klient soodushinnaga ostule järgneva 18 kuu jooksul. Kostja ostis soodushinnaga telefoni 19.03.2008, kuid võlgnevus tekkis tal juba kuue kuu möödumisel. Seega seoses võlgnevusega E poolt lepingu ülesütlemise tõttu rakendus ka käsitlustasu vastavalt müügilepingule. AS EEselgitas, et kostja on küll mitmeid kaebusi esitanud E , kuid need kõik on jäetud rahuldamata, kuna ei olnud põhjendatud. 3.Tõendid: liitumislepingud XXX ja XXX; arved nr 0814606016, 0814217538, 0814051702; üldtingimused; nõude loovutamise teatis; liitumislepingu XXX lisa; arve nr. M0800083439; kinnituskiri. Kostja vastuväited 4.Kostja vaidles hagile vastu, menetluskulud palus välja mõista hagejalt. Arve nr 0814051702 summas 3201,49 EEK kannab kuupäeva 01.09.2008. Maksetähtaeg antud arvel on 18.09.2008. Arve nr 0814217538 summas 191,58 EEK kannab kuupäeva 01.10.2008. Maksetähtaeg antud arvel on 18.10.2008. Viimase arve maksetähtaeg oli 18.10.2008, seega järgnevast päevast muutus nõue hageja jaoks sissenõutavaks (so 19.10.2008). Hageja esitas hagi kohtusse 04.11.2011, seega on tehingust tulenevast nõudest möödunud üle kolme aasta ning hageja nõue 2 (7)
on aegunud. Hageja on esitanud ka kolmanda arve numbriga 0814606016 summas 1000 EEK kuupäevaga 02.12.2008. Maksetähtaeg antud arvel on 19.12.2008. Antud arve pole küll aegunud, kuid kostja vaidleb sellele arvele vastu. Varasemalt pole kostjale sellist arvet esitatud. Kostja ei ole Ega kokku leppinud mingisuguse „käsitluse” vahendamises. Hageja on hagiavaldusele lisanud teatise nõude loovutamise kohta, mis kannab kuupäeva 30.09.2010. Teatis on ilma selle koostanud isiku nimeta ja ilma allkirjata, seega ei ole võimalik tuvastada, kes nõude konkreetselt loovutas. Kostja ei ole varem sellist teatist näinud ega seda pole talle edastatud. Kostja on tellinud E päevapileti interneti kasutamiseks ja saanud sellele ka sõnumina vastuse, et teenus on aktiveeritud, arvetel aga on kirjas, et teenus ei olnud aktiveeritud ja ilma päevapiletita interneti kasutamine on eraldi arvestatav tasu. Kuna hageja nõuded on alusetud, aegunud ning arved on tasutud või osaliselt tasutud, siis on väär ka hageja viivisearvestus ning kostja vaidleb viivistele vastu ning palub jätta hageja viivisenõue rahuldamata ja kostjalt viivised täies ulatuses välja mõistmata. Täiendavas vastuses ei nõustunud kostja sellega, et EEAS on lepingu üles öelnud, kuna sellist avaldust ei ole talle tehtud. Isegi kui lugeda, et telefoni müügilepingu lõppemise päev on 19.09.2008, millal rakendus väidetav käsitlustasu nõue, siis on see TsÜS § 147 lg 1 ja § 146 lg 1 alusel aegunud ja kostja palub ka sellele nõudele kohaldada aegumist. Kostja leiab, et EEAS, müües talle telefoni 100.- krooni soodsamalt telefoni tegelikust hinnast ja küsides hiljem 1000 krooni mingit käsitlustasu, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ning tegemist on tühise tüüptingimusega. 5.Tõendid: konto väljavõte; kiri E . Kohtu põhjendused Nõuded arvete nr 0810451702 ja nr 0814217538 järgi. 6.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et EEAS ja kostja vahel on sõlmitud lepingud nr XXX 31.01.2008 ja XXX 12.05.2004 ja et kostja kohustus tasuma talle EEAS poolt osutatud sideteenuse eest. Vaidlust ei olnud selles, et lepingute lahutamatuks osaks on üldtingimused (vt ka lepingute alaosa: viide vastavalt rasvases kursiivkirjas), mille p 5.2.2 ja p 7.1 alusel peab tasuma klient õigeaegselt talle osutatud teenuste eest talle esitatud arvete järgi. Tingimuste p 7.5 järgi on arveldusperioodiks kalendrikuu, mille kohta esitab E kliendile arve ja see tuleb tasuda arveldusperioodile järgneva kuu 18. kuupäevaks kui arvel ei ole märgitud pikemat maksetähtaega. Kuna tingimuste p 7.5 kohaselt võib makse tähtaeg olla ka muu /pikem/, arves märgitud tähtaeg, siis leiab kohus, et EEAS poolt sideteenuse eest tasumise kohustus muutus kostja jaoks sissenõutavaks arve esitamisega sõltumata sellest, et tingimuste p 7.5 järgi on/oli reeglina maksetähtajaks 18. kuupäev. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et vaidluses kuulub kohaldamisele TsÜS § 147 lg 3 II lause, mille kohaselt hakkab aegumise tähtaeg kulgema arve esitamise kalendriaasta lõppemisest.
nähtuvalt on müügilepingu objektiks telefon LG KG 288 ja selle vara hind on 499 kr (vt ka arve M08000083439 19.03.2008, telefoni hind 599 kr, soodustus 16,6945, summa 422,88 kr). Lepingu lõpuosast nähtuvalt on lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat ning viidatu on kooskõlas TsÜS § 145 lg 2 mille kohaselt võib poolte kokkuleppel lühemat aegumistähtaeg (alla 10 aasta) pikendada, kuid mitte enam kui 10 aastat. Seega kohaldub käesoleval juhul VÕS § 76 lg 1 ja TsÜS § 145 lg 2 alusel lepingus kokkulepitud aegumistähtaeg 10 aastat ning hageja nõue 1000 kr saamiseks ei ole ajal, mil hagi esitati 04.11.2011, aegunud. 10.3.Kostja väitis, et temale ei ole märgitud liitumislepingut üles öeldud. Hageja ei ole aga kostja märgitud vastuväidet ümber millegagi lükanud ega ole tõendanud, et EE oleks teinud tahteavalduse ja lepingu kostjale rikkumise tõttu üles öelnud kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 195 lg 1 (lepingu ülesütlemine toimub vastava avaldusega teisele poolele). Viidatud liitumislepingu nr XXX Lisa 4. alalõik sätestab, et kui liitumisleping lõpetatakse E initsiatiivil kliendipoolse kohustuse rikkumise tõttu (mida väitis just hageja), on E õigus nõuda kliendilt lepingu lõpetamisega seotud kulude katteks käsitluskulusid 1000 kr. Seega tekib lepingu järgi 1000 kr suuruse käsitlustasu maksmise kohustus lepingus ettenähtud tingimustel, antud juhul väidetavalt kostjapoolse kohustuse rikkumise tõttu E poolsele lepingu ülesütlemisel. 10.4.Kuna hageja ei ole tõendanud, et EEAS oleks lepingu kostjale üles öeldud seoses temapoolsete kohustuste rikkumisega viidatud lepingu lisa 4. alalõigu järgi, ning mis oleks andnud EEAS-le õiguse nõuda sellel põhjusel käsitlustasu 1000 kr kulude katteks, siis ei ole EEAS-i ja väidetava nõude omandanud hageja käsitlustasu nõue 1000 kr arve nr 0814606016 02.12.2008 alusel sissenõutavaks muutunud. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostja ei ole rikkunud kohustust VÕS § 100 sellega, et ta oleks jätnud alusetult tasumata 1000 kr käsitlustasu ega pea VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel sellist kohustust täitma. Eeltoodu tõttu puudub vajadus anda hinnangut kostja väidetele seoses käsitluskulude hüvitamise kohustuse kehtivusele/tühisusele. Nõude loovutamine 11.Mis puudutab nõude loovutamist ülalpoolviidatud kõigi arvate järgi, siis leiab kohus, et hageja on EEAS kinnituskirjaga 24.01.2012 tõendanud käesoleva vaidluse objektiks olevate kohustuste (arvete nr 0810451702, 0814217538, 0814606016) nõudeõiguse loovutamist VÕS § 168 lg 2 järgi. Kinnituskirjast nähtuval on loovutatud põhinõuded, kõrvalnõuded. Eeltoodu tõttu on asunud hageja senise võlasusaldaja asemele VÕS § 164 lg 2 ning saab seega nõuda kostjalt kohustuste täitmist ja viivist. Täitmisele kuuluv kohustus ja viivis. 12.Nõude loovutamise kinnituskirjast nähtult on EEAS loovutanud nõude hageja vastu arve nr 0814051702 (so tasu 2008.a. augustikuu eest) järgi. Kinnituskirja kohaselt on nõude suurus vastavalt 2789,90 kr, mitte sellel arvel kajastuv 3201,49 kr. Seega ei ole arvest nr 0814051702 tulenev kohustuse ulatus, mis on hagejale loovutatud, mitte 3201,49 kr vaid tegelikult 2789,90 krooni. 5 (7)
13.Kuna kostja ei ole tõendanud, et märgitud 2789,90 krooni oleks kas hagejale või EEAS-le tasutud, siis on hagejal kui uuel võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p1 ja§ 108 lg 1 järgi ning märgitud võlg tuleb kostjalt summas 2789,90 kr ehk 178,31€ välja mõista. 14.Mis puudutab poolte väiteid m-interneti kasutamise võimalikkusest, siis on kostja tõendanud küll oma väiteid tulenevalt saamata jäänud m-interneti teenusest oma 31.01.2009 kirjaga EEASle, ent samas ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, mis ulatuses oleks viidatud 2008.a. augustikuu arve m-interneti teenuste eest vale ning et kostja oleks tasunud nn päevapileti eest, mis välistanuks augustikuu arves märgitud internetiteenuse eest tasunõude kas osaliselt või üldse. 15.VÕS § 113 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb lepingut täita. Vaidlus puudus selles, et lepingu järgi on viivis 0,15% päevas. Asjaolude kohaselt arvestab hageja viivist alates 10.01.2009-02.11.2011. Kuna ülalpool tuvastas kohus, et kostja võlgneb hagejale 178,31€ ning tõendamata on, et märgitud kohustus oleks täidetud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 ja § 76 lg 1 alusel 178,31€-lt lepingulist viivist perioodi 10.01.2009-02.11.2011 eest vastavalt põhivõla ulatuses 178,31 €. Põhivõla ulatuses viivise väljamõistmine on sõltumata poolte väidetest kooskõlas kohtupraktikaga (vt RK otsus 3-2-87-10, 3-2-1-167-10).
Menetluskulud 16.Lihtmenetluse asjas võib kohus kindlaks määrata kulude rahalise suuruse kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 3. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ja § 163 lg 1 sätestab, et kui kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad kulud proportsionaalselt rahuldatud osale vastavalt poolte kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, so ca 69% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 järgi jäävad hageja menetluskulud 69% kostja kanda ja kostja menetluskulud 31% ulatuses hageja kanda. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 järgi on lepingulise esindaja kulude teiselt poolelt väljamõistmise piirmäär hagihinna puhul kuni 640 € vastavalt 320 €.
Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.