Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

majandamiskulude makse – 250 krooni kuus. Et hagejal on 111 garaažiboksi, planeeriti kuumakseid summas 27 750 krooni ning kostja osa peaks olema 245,52 krooni. Faktiliselt nõuti kostjalt 4,48 krooni enam. Kostja ei ole aga makseid ühistule üldse tasunud ning võlg perioodil 2008-2010 ja 2011a esimese 10 kuu eest on 735,08 eurot. Lähtudes liikmemaksumäärast on kostja põhivõlg 721,74 eurot. Viivis seisuga 20.11.2011 on 507,84 eurot. Hageja 15.03.2008 üldkoosolekul otsustati koguda garaažibokside siseruumide rekonstrueerimiseks ühekordse maksena iga boksi kohta 6 000 krooni, kokku 666 000 krooni. Kostja osa peaks selles olema 376,47 eurot. Kostja ei ole seda summat hagejale tasunud. Hageja ei ole ühistu liikmetelt selle summa eest viivist nõudnud. Hageja 10.06.2010 üldkoosoleku otsusega otsustati koguda iga boksi kohta 1 000 krooni piirdeaia ehitamiseks. Kokku sooviti koguda 111 000 krooni. Kostja osa on sellest 982,08 krooni. Kostja ei ole seda summat hagejale tasunud, mistõttu tema võlg on 62,77 eurot. Kokku on kostja võlg 1 182,46 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist seisuga 20.11.2011 summas 507,84 eurot arvestatuna 0,01% päevas majandamiskulude maksete (15,98 eurot kuus) tasumata summalt. Kostja vastus Kostja tunnistab hageja nõuet summas 624 eurot. Kostja ei tunnista viivise nõuet. Kostja on varem korduvalt palunud hagejal esitada kostjale kinnistu korrashoiu ja haldamisega seotud kulude kalkulatsioone ja arveid, kuid hageja on sellest keeldunud. Samuti ei ole hageja korraldanud konkursse katuse remondi ettevõtete vahel, et leida võimalikult parim ja odavaim pakkumine. Samuti on hageja juhatuse liikmed hõivanud garaažiboksi nr 103a esitamata liikmetele mingeid selgitusi. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 järgi lahendab kohus antud asja lihtmenetluses kohtuistungit pidamata. Pooled ei ole soovinud istungi pidamist. Puudub vaidlus, et kostja on HÜA liige ning tema ainukasutuses on XXX asuv garaažiboks nr 64 (t lk 34-35). Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Hageja on hooneühistu ning pooltevahelisi liikmelisusest tulenevaid suhteid reguleerib eelkõige hooneühistuseadus (HÜS). Vastavalt HÜS § 1 lg 1 „hooneühistu on tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone (edaspidi kinnisasi) omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust.“ HÜS § 2 lg 1 järgi „hooneühistu liikmeks olekuga kaasnevad liikme õigused ja kohustused (edaspidi liikmesus) on seotud hoonejaotusplaanis liikmele kasutamiseks kindlaksmääratud omaette kasutamist võimaldava hooneosaga.“ Hooneühistu liikme üheks kohustuseks on HÜS § 11 lg 1 p 4 järgi liikmemaksu tasumise kohustus. HÜS § 13 lg 1 kohaselt „hooneühistu liige on kohustatud üldkoosoleku otsuse kohaselt tasuma ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrashoiu ja valitsemisega seotud kulutused vastavalt liikmemaksumäärale. Liikmemaksu iga liikme kohta arvutatakse tema liikmesusega seotud liikmemaksumäära alusel.“ Sama paragrahvi 3. lõike järgi „liikmemaksumäär on ainukasutuses olevatele hooneosadele vastav murdarv väljendatuna hariliku murruna.“ Kostja ei ole vaidlustanud, et tema liikmemaksumäär on 198/22390 ja kohus loeb selle asjaolu TsMS § 231 lg 4 järgi tuvastatuks.

Hageja üldkoosoleku 14.02.2007 otsusega kehtestati garaažiboksi maksuks 250 krooni kuus. Kostja hääletas selle otsuse poolt (t lk 44-45). Hageja nõuab hagis kostjalt seda makset arvestatuna kostja liikmemaksumäärale 15,69 eurot kuus, s.o on vähem kui viidatud üldkoosoleku otsusega kehtestatud. Kohtu hinnangul on hageja arvestus, mis vastab kostja liikmemaksumäärale (s.o kostja ainukasutuses oleva hooneosa suurusele) seadusega kooskõlas. Ka muud hageja nõutavad maksed on arvutatud lähtudes kostja liikmemaksumäärast. Hageja 15.03.2008 üldkoosolek on otsustanud rekonstrueerida garaažibokside siseruumid, korrastada tee ning kehtestada sihtotstarbeliseks osamaksuks 6 000 krooni. Viimase otsustuse poolt olid kõik koosolekul osalenud ühistu liikmed, sh kostja (t lk 47-51). Hageja 10.06.2010 üldkoosoleku otsusega kehtestati 1 000 krooni suurune osalus maa-ala piirdeaia ehitamiseks. Sellel üldkoosolekul kostja ei osalenud (t lk 59-62). Kostja ei osalenud 10.06.2010 üldkoosolekul. HÜS § 13 lg 2 järgi „hooneühistu liige ei ole kohustatud hüvitama ühiskasutuses olevate kinnisasja osade korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.“ Kostja ei ole vaidlustanud 10.06.2010 üldkoosoleku otsust. Koosolekul mitteosalemist ei saa lugeda võrdseks otsusega mittenõustumisega. Samuti ei ole kostja mittenõustumist selle otsusega väljendanud vastuses hagile. Kostja ei ole vaidlustanud enda võlgnevust hageja ees kogusummas 1 160,98 eurot (t lk 33). Kohus leiab, et kostjal on ka 10.06.2010 otsuse järgi makse tasumise kohustus. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu seetõttu, et kostja on varem korduvalt palunud hagejal esitada kostjale kinnistu korrashoiu ja haldamisega seotud kulude kalkulatsioone ja arveid, kuid hageja on sellest keeldunud. Samuti ei ole hageja korraldanud konkursse katuse remondi ettevõtete vahel, et leida võimalikult parim ja odavaim pakkumine. Samuti on hageja juhatuse liikmed hõivanud garaažiboksi nr 103a esitamata liikmetele mingeid selgitusi. Kohus leiab, et need vastuväited ei anna alust maksete tasumisest keeldumiseks. Tegemist on ühistu sisesuhetega – liikme ja juhatuse vaheliste suhetega. Tulundusühistu § 28 järgi on ühistu liikmel õigus saada juhatuselt teavet. HÜS § 15 lg 1 kohaselt „hooneühistu liige võib nõuda, et hooneühistule kuuluvat kinnisasja valitsetakse hooneühistu põhikirja ja üldkoosoleku otsuste kohaselt, nendega reguleerimata osas aga hooneühistu liikmete huvidest lähtudes“ , kuid see õigus ei tee olematuks kostja kohustust tasuda ettenähtud makseid. Dokumendid tööde teostamise kohta on hageja esitanud ka hagiga (t lk 52-58, 63-65). Kostja liikmelisusest tulenevaid kohustusi ei välista ka asjaolu, et kostja on 23.01.2012 ja 05.03.2012 seisuga töötu (t lk 88, 102), saab seisuga 03.02.2012 seisuga toimetulekutoetust (t lk 101) ega muud kostja kohustused (t lk 89-90). Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 1 160,98 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. See nõue koosneb liikmemaksumäärast tulenevast võlgnevusest summas 721,74 eurot perioodi jaanuar 2008 – oktoober 2011 (k.a) eest, üldkoosoleku 15.03.2008 otsusest tulenevast võlgnevusest summas 376,47 eurot ja üldkoosoleku 10.06.2010 otsusest tulenevast võlgnevusest summas 62,77 eurot. Hageja nõuab liikmemaksumäärast tuleneva võlgnevuse tasumisega viivitamise eest viivist seisuga 20.11.2011 summas 507,84 eurot. Üldkoosoleku otsustest tulenevate maksetega viivitamise eest hageja viivist ei nõua. Kostja vaidleb viivisele vastu. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et kostjal on kohustus tasuda eeltoodud makseid. Kostja ei ole neid makseid tähtaegselt tasunud. Ühistu põhikirja p-s 35 on kehtestatud viivis 0,1% ühe- või mitmekordsete maksetega viivitamise eest päevas (t lk 3643). Kohus leiab, et kostja on kohustatud tasuma ka põhikirjalist viivist. Kohus rahuldab ka selle nõude.

Hageja nõuab viivist 0,1% päevas põhivõlalt summas 721,74 eurot hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja selline nõudeõigus tuleneb TsMS §-st 367, mille järgi „viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“ Hagi on kohtule esitatud 24.11.2011. Kohus mõistab viivise protsendina põhinõudelt välja alates sellest kuupäevast. Seega rahuldab kohus hagi täielikult. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.