Otsuse avalikult teatavaks- 8. august 2012, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht 2-11-60748 Tsiviilasja number Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi Olga Zadumova ja Anastassia Bernatskaja vastu 89 739,61 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
85 072,77 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252; asukoht Tornimäe 2, 10145 Tallinn); lepinguline esindaja Piret Kangur (e-post [email protected]); kostja I Olga Zadumova (isikukood 47712212730; elukoht
XXXX);
kostja II Anastassia Bernatskaja (isikukood 45511132734; elukoht XXXX); lepinguline esindaja Vitali Bernatski (isikukood 36101232725; elukoht XXXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
19. juuni 2012
Protokollija
istungisekretär Mairit Sarapson
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS SEB Pank hagi Olga Zadumova ja Anastassia Bernatskaja vastu.
2.Välja mõista solidaarselt Olga Zadumovalt ja Anastassia Bernatskajalt AS SEB Pank kasuks 92 933 (üheksakümmend kaks tuhat üheksasada kolmkümmend kolm) eurot ja 70 senti, millest 84 369,65 eurot on tagastamata laenusumma (põhinõue), 4657,98 eurot intress, 703,12 eurot tagatisvara kindlustamise kulu ja 3202,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 27.05.2012 seisuga.
3.Välja mõista solidaarselt Olga Zadumovalt ja Anastassia Bernatskajalt AS SEB Pank kasuks viivis 8% aastas põhinõudelt 84 369,65 eurolt alates 28.05.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 81 166,70 eurot.
4.Menetluskulud jätta solidaarselt Olga Zadumova ja Anastassia Bernatskaja kanda. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt
käibemaksu tagasi arvestada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-5) AS Eesti Ühispank (praeguse ärinimega AS SEB Pank, edaspidi hageja) ning Olga Zadumova (endise perekonnanimega Drozalina, edaspidi kostja I) ja Anastassia Bernatskaja (edaspidi kostja II, koos kostjad) sõlmisid 17.02.2005 kodulaenu lepingu nr 2005002912 (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostjatele laenu summas 2 900 000 krooni ehk 185 343,78 eurot. Kostjad kohustusid laenusumma koos intressidega tagastama igakuiste annuiteetmaksetena hiljemalt 20.02.2035. Lepingu täitmise tagatiseks seati hüpoteek kinnistule asukohaga XXX, Tartus ning kostjad kohustusid nimetatud kinnistu kindlustama ja esitama hagejale varakindlustuslepingu ärakirja või poliisi. Kuivõrd kostjad lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt hageja meeldetuletustele ja lepingu ülesütlemise hoiatusele vaatamata ei täitnud, ütles hageja 26.02.2009 lepingu erakorraliselt üles ja esitas 27.02.2009 kohtutäiturile avalduse lepingu täitmise tagatiseks oleva kinnistu sundrealiseerimiseks täitemenetluses. Kinnistu müüdi enampakkumisel 28.03.2011 ja 23.05.2011 laekus kohtutäiturilt võla kustutamiseks 89 419,75 eurot. Hagi koostamise seisuga (08.12.2011) võlgnevad kostjad hagejale 89 739,61 eurot, millest 84 369,65 eurot on tagastamata laenusumma (põhinõue), 4657,98 eurot intress, 703,12 eurot hageja poolt tehtud kulutused lepingu tagatisvara kindlustamiseks ja 8,86 eurot põhinõudelt arvestatud viivis. Hageja on lähtunud intressi ja viivise arvutamisel lepingus kokkulepitud määrast (lepingu p 4 ja 20), kulutuste nõue tuleneb lepingu p-st 17.2. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 89 739,61 eurot ja lisanduva viivise 8% aastas põhinõudelt alates hagi esitamisest (09.12.2011) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. 27.05.2012 laenu viivise arvestuse kohaselt on kodulaenu lepingust nr 2005002912 tulenev võlgnevus 27.05.2012 seisuga kokku 92 933,70 eurot, millest 84 369,65 eurot on põhinõue, 4657,98 eurot intress, 703,12 eurot tagatisvara kindlustamise kulu ja 3202,95 eurot viivis. Hageja on lisanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 17.02.2005 kodulaenu lepingust nr 2005002912, laenumaksete aruandest 08.12.2011 seisuga, viivise arvestusest perioodil 01.01.2011 kuni 07.12.2011, perioodil 20.11.2008 kuni 31.12.2010 ja perioodil 20.11.2008 kuni 27.05.2012, 29.12.2008 lepingu erakorralise ülesütlemise teatest, hindamisaktidest kinnistu XXXX, Tartus kohta ning OÜ Dikholm tõendist kostja II töötasu suuruse kohta (tl 7-20, 65, 67114). Kostja II vastus (tl 40-41, 47) Kostja II hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt kandis hageja laenu kostja I kontole. Kostja I tasus kuni 2008. aastani nii laenu kui intresse, sest tal oli sellel ajal hea palk ja ta sai ka dividende. Kostja I OÜ Dikholm juhatuse liikmena koos teise juhatuse liikme Aleksandr Leinikuga võttis 10.09.2007 M.M. ja A.K. laenu 1 184 250 krooni tagastamistähtajaga 10.03.2008. Võlausaldajad hakkasid laenu ennetähtaegselt tagasi nõudma. Kuna äriühingul raha ei olnud, siis viidi 25.01.2008 firma laost jõuga ära äriühingu soetatud kaup 15 200 000 krooni ulatuses (400 Kirby tolmuimejate komplekti). Nimetatud fakti osas algatati kriminaalasi nr 10260102273. Kuna selline ebaseaduslik tegevus viis äriühingu pankrotti, ei olnud kostjal I enam sissetulekut. 2(5)
Kostjal I ei ole võimalik esitada hagi, kuna teine äriühingu omanik on Soomes peidus. Samas ähvardavad võlausaldajad M.M. ja A.K. kostjat I vägivallaga. Kostja II märgib, et tema on alates 01.01.2005 töötu. Kostja II palub asja menetluse peatada kuni kriminaalasja lõpetamiseni ja vara omanikele tagastamiseni. Kohtukulud palub kostja II jätta hageja kanda. Kostja II lisas vastusele koopia laenu liikumise aruandest (kostja I pangakonto väljavõtte perioodist 17.02.2005 kuni 02.03.2009), kostja I palgatõendist, kassa väljamineku orderist nr 188 kostjale I dividendide maksmise kohta ja kostja II sotsiaalmaksu arvestusest (tl 43-46, 53). 29.05.2012 ja 19.06.2012 kohtuistung (tl 115-116, 123-124) Hageja esindaja Piret Kanguri selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde ja palub hagi rahuldada. Alates hagi esitamisest on viiviste summa suurenenud. Kostja I Olga Zadumova selgituse kohaselt võeti esialgu laenu Hansapangast, kuid makseraskuste tekkimisel andis hageja kostjatele laenu. Kostjatel on tahe võlgnevus tasuda, kuid puuduvad majanduslikud võimalused, mistõttu palub kostja I maksepuhkust ja vähendada viiviseid. Kostja I kontod on arestitud ja kostja II on töötu. Kostja II esindaja Vitali Bernatski selgituse kohaselt aitas tema hageja Valga kontori juhatajat Venemaal äriasjades ja see vormistati laenuna. Margus Kübar ei ole siiani täitnud kriminaalasjas lubatud kokkulepet tagastada tema valduses olevad tolmuimejad, mistõttu siplevad kostjad võlgades. Kohtu põhjendused
1.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
2.Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: - hageja sõlmis kostjatega 17.02.2005 kodulaenu lepingu nr 2005002912 (tl 7-12), mille alusel andis kostjatele eluaseme ostuks Tartu linnas, XXXX ja ehituse lõpetamiseks laenu summas 2 900 000 krooni ehk 185 343,78 eurot ja mille kostjad kohustusid koos intressidega tagastama hiljemalt 20.02.2035; - kostjad rikkusid lepingulisi kohustusi, mistõttu ütles hageja kodulaenu lepingu erakorraliselt üles (tl 20).
3.Hageja on esitanud kostjate vastu poolte vahel sõlmitud lepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 65 lg 4 sätestab, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Sama paragrahvi 1. lõike kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
4.Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.
5.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostjate vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjatel raha maksmise 3(5)
kohustus, mida kostjad on rikkunud. Lepingu kohaselt andis hageja kostjatele laenu 2 900 000 krooni (185 343,78 eurot). Laenumaksete aruandest (tl 13-17) nähtuvalt on pärast kinnistu sundkorras müüki tagastamata laenusumma suuruseks 84 369,65 eurot, mille tagastamist hageja kostjatelt nõuab. Kuna tagastamata laenusumma suurust vaidlustatud ei ole, siis kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele 84 369,65 eurot põhivõlgnevuse katteks.
6.VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Lepingu p 4 kohaselt on intressi määraks hageja eesti krooni laenude baasintress, millele lisandub 1% aastas. Kostjad on lepingut sõlmides sellise (muutuva) intressimääraga nõustunud. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle. VÕS §-s 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Leppides kokku eelnimetatud sätte alusel intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Hageja nõuab lepingu ülesütlemise ajaks (26.02.2009) sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summas 4657,98 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjatelt välja mõista 4657,98 eurot.
7.Hageja nõuab kostjatelt lepingu täitmise tagatise kindlustamise kulude väljamõistmist summas 703,12 eurot. Vaidlust ei ole selles, et lepingu täitmise tagatiseks seati hüpoteek kinnistule asukohaga XXX, Tartus (lepingu p 10). Lepingu p 22.1 kohaselt kohustusid kostjad kindlustama lepingu täitmise tagamiseks panditud vara ning tagama kindlustuslepingu ja kindlustuskaitse kehtivuse kuni lepingu lõppemiseni. Lepingu p-st 17.2 tuleneb, et kui kostjad ei ole sõlminud või pikendanud kindlustuslepingut lepingus või hageja vastavas nõudes toodud tähtpäevaks, siis on hagejal õigus sõlmida või pikendada kindlustusleping kostjate eest ja arvel ning kostjatel on kohustus hüvitada hagejale selleks tehtud kulutused. Laenumaksete aruande (tl 13-17) kohaselt on hageja perioodil 03.08.2009 kuni 16.05.2011 teinud kostjate eest lepingu tagatisvara kindlustamiseks kulutusi summas 703,12 eurot (22 × 31,96 eurot). Eeltoodust tulenevalt on hageja tagatisvara kindlustamise kulu hüvitamise nõue põhjendatud, mistõttu tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista 703,12 eurot.
8.Hageja nõuab kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivise ja lisanduva viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 20 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjatelt lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast (lepingus sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) ja maksmisega viivitatud päevade arvust. 27.05.2012 seisuga on põhinõudelt sissenõutavaks muutnud viivis 3202,95 eurot (tl 65). Kostja I taotles 19.06.2012 istungil viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et antud juhul viivis vähendamisele ei kuulu. Kohus märgib esmalt, et kostja I ei ole esitanud kohtule tõendeid oma majandusliku seisundi hindamiseks käesoleval ajal. Kostja II Anastassia Bernatskaja on töötu. Samas on isiku töötus ajutine Kohus kontrollis hageja laenu väljastamise alusdokumente ja tagatisi. Asjaolu, et hageja Valga kontori juhataja oleks kostjaid eksitanud, pole tuvastamist leidnud. Kostjad tulid üle Hansapangast ja said eluaseme soetamiseks laenu hagejalt. 4(5)
Laenu viivise arvestusest (tl 65) nähtuvalt on hageja arvestanud viivist alates 20.11.2008 kuni 24.02.2009 (kokku 8,75 eurot) ja alates 08.12.2011 kuni 27.05.2012 (kokku 3194,20 eurot) ning vahepealsel perioodil (25.02.2009 kuni 07.12.2011) hageja viivist arvestanud ei ole, kusjuures viivist on arvestatud seadusjärgses määras. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-60-05 asunud seisukohale, et põhjendatud ei ole viivise vähendamine alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Kohus leiab, et viivise seadusjärgne määr on mõistlik VÕS § 162 lg 1 tähenduses. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ka ebamõistlikult suure viivisega (3202,95 eurot) põhinõudega võrreldes (84 369,65 eurot). Kohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et kostjad ei ole pärast 09.09.2009 teinud hagejale oma kohustuse täitmise katteks ühtegi makset. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja 27.05.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude katteks 3202,95 eurot.
9.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud mõista välja täiendava viivise määras 8% aastas. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et viivise põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjatest enesest (lepingu mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjatelt hageja kasuks välja ka lisanduv viivis 8% aastas põhinõudelt alates 28.05.2012 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 81 166,70 eurot, sest kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku 84 369,65 euroga.
10.Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 92 933,70 eurot, millest 84 369,65 eurot on tagastamata laenusumma (põhinõue), 4657,98 eurot intress, 703,12 eurot tagatisvara kindlustamise kulu ja 3202,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 27.05.2012 seisuga. Lisaks mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja lisanduva viivise 8% aastas põhinõudelt 84 369,65 eurolt alates 28.05.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 81 166,70 eurot. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 esimene lause sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus rahuldas AS-i SEB Pank hagi, siis tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.