2-11-57719/12 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

28.02.2012 toimus Xxx võlausaldajate esimene üldkoosolek. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt tegi haldur teatavaks, et võlgnikul puuduvad vahendid menetluse jätkamiseks, mistõttu juhul kui keegi võlausaldajatest ei soovi menetluskulusid katta, tuleb menetlus lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Ainus pankrotimenetluses osalev võlausaldaja Sihtasutus KredEx, kes on esitanud nõudeavalduse summas 14 644,70 eurot, on koosolekul teatanud, et ei ole huvitatud menetluskulude katmisest ning võimalikku deposiiti tasuda ei kavatse. 05.03.2012 esitas pankrotihaldur kohtule halduri aruande, taotlusega lõpetada Xxxpankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist ning (juhindudes PankrS § 65 lg 11) määrata pankrotimenetluse kulude (sh ajutise halduri kulude) osas menetlusabi andmine. Aruande lisadena on kohtule esitatud Xxx võlausaldajate esimese üldkoosoleku 28.02.2012 protokoll, halduri tööaja arvestus ja kulutuste spetsifikatsioon. Pankrotihalduri aruande kohaselt: Tulenevalt PankrS § 158 lg-st 3 teatab haldur aruandega ja lõpetamistaotlusega, et xxx puuduvad vahendid masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohustustest vabastamise avaldus: Juba varasema menetluse käigus puudusid võlgnikul vahendid menetluskulude katmiseks. 22.12.2011 esitas võlgnik kohtule füüsilisest isikust võlgniku avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, mistõttu juhindudes PankrS § 171 lg-st 11 kuulutas kohus pankroti välja, kuigi esines PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Menetluskulude katmine: Ainus nõudeavalduse esitanud võlausaldaja Sihtasutus KredEx kinnitas 28.02.2012 võlausaldajate üldkoosolekul, et ei soovi kanda pankrotimenetluse kulusid. Haldurile pole teada ka teisi võlausaldajaid, kes menetluskulusid kanda sooviksid. Haldur on seisukohal, et kui ükski võlausaldaja ei tasu deposiiti kohtu poolt määratud summat menetluskulude katteks, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 alusel. Pankrotimenetluse raugemine: Pankrotihaldur on teatanud, juhindudes PankrS §-st 158 lg 1, et Marius Pukartil puuduvad vahendid masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Aruanne PankrS § 158 lg 3 tähenduses (PankrS § 162 lg-te 2 ja 3 kohaste andmetega): Pankrotivara puudumise tõttu pole võimalik vara müügist raha saada. PankrS §-s 146 nimetatud väljamakseid ei ole tehtud. Jaotist ei ole koostatud ja selle alusel väljamakseid tehtud. Pandiesemete müügist ei ole vara saadud. Müümata pankrotivara puudub (va võlgnikule kuuluv sõiduauto Volvo, mille müügikulutused on suuremad kui müügist võimalik saadav kasu). Muud pankrotivara, mida pankrotihaldur oleks võinud valitseda, xxx ei ole. Pankrotimenetluses ei ole nõuded tunnustatud. Pankrotimenetluse käigus ei ole hagisid esitatud ning pankrotihaldur ei plaani neid ka tema kasutuses olevate andmete alusel esitada.

Aruande punkti 5.1.9 kohaselt on pankrotihalduril kulunud pankrotimenetluses 11,2 h töötundi. Juhul, kui kohus otsustab pankrotimenetluse raugemisega lõpetada, palub pankrotihaldur tasuks määrata 850 eurot (1h = 75 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks. Muid pankrotimenetluses olulist tähtsust omavaid asjaolusid ei ole pankrotihaldur tuvastanud. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on väike töine sissetulek, mis ei võimalda neljaliikmelist perekonda efektiivselt majandada, samuti laenu ja käenduskohustuste võtmine. Pankrotihaldur ei ole esitanud taotlust kriminaalmenetluse algatamiseks. Menetlusabi taotlus: Haldur on esitanud kohtule taotluse menetlusabi saamiseks, tuginedes PankrS § 65 lg 11, mille kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel 31.01.2012 määrusega mõistis kohus pankrotivara arvelt välja ajutise halduri tasu 970 eurot, tasult arvestatava sotsiaalmaksu (320 eurot) ja kulude katteks 50 eurot, kokku 1 340 eurot. Raha on välja maksmata, kuna võlgnikul puuduvad vahendid kulude katmiseks. Võlgniku kuu sissetulek on ca 500 eurot; tema ülalpidamisel on töötu abikaasa, töötu ema ja alaealine laps. Andmed halduri tegevuse kohta: PankrS § 23 lg 2 esimese lause kohaselt, halduri tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Sama lõike viimase lause kohaselt, kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Pankrotimenetluse jooksul on pankrotihaldur suhelnud võlgnikuga, külastanud koos temaga panka, selgitanud pankrotimenetlusega seonduvaid küsimusi, läbi viinud võlausaldajate esimese üldkoosoleku, vormistanud pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, koostanud ja esitanud kohtule aruande, koostanud ja täiendanud halduri toimikut, suhelnud võlausaldajaga ning taganud seadusele vastava pankrotimenetluse. Lõpparuande lisana on haldur kohtule esitanud halduri tööaja aruande tööülesannete täitmiseks kulunud aja kohta, samuti pankrotimenetluses tekkinud bürookulude kohta. Lähtuvalt eeltoodust, halduri ülesannete täitmisele kulunud 8,2 tunnist ja tunnihinnast 75 eurot, palub haldur määrata halduri töötasuks 615 eurot (8,2 h x 75 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks (33%) summas 203 eurot, kokku 818 eurot ja hüvitada pankrotimenetluses tehtud vajalikud bürookulud summas 45 eurot. Pankrotihalduri aruanne lõpeb taotlusega määrata menetlusabi 31.01.2012 määrusega välja mõistetud ajutise menetluse kulude ja pankrotimenetluse kulude (sh tasud) katteks kogu ulatuses, kokku summas 2 203 eurot. Deposiidi määramine 16.03.2012 määrusega määras kohus deposiidi suuruse ja tasumise tähtaja ning tegi Xxx pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda menetluskulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus avaldas teate määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.03.2012. Kohtu deposiiti Xxx pankrotimenetluse kulude katteks raha tasutud ei ole. 3(8)

Halduri taotluse täiendus 17.05.2012 edastas pankrotihaldur kohtule taotluse täienduse, milles teatas, et haldurile ei ole teada PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamise ning et ainus pankrotimenetluses nõude esitanud võlausaldaja Sihtasutus KredEx palub kohtul määrata võlgnikule füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik omal äranägemisel. Võlausaldaja teatis 17.05.2012 teatas ainus menetluses osalev võlausaldaja Sihtasutus KredEx kohtule, et arvestades võlgniku varalist olukorda (puudub realiseeritav vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks), puudub võlausaldajal ettepanek usaldusisiku määramiseks. Kohtu päring 05.06.2012 (ja teistkordselt 20.06.2012) palus kohus tulenevalt PankrS § 172 lg-st 6 haldurilt ja võlausaldajalt arvamust selles, kas võlgnik ise on võimeline täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Võlausaldaja vastus 25.06.2012 edastas võlausaldaja kohtule vastuse, mille kohaselt puudub Sihtasutusel KredEx vajalik informatsioon hinnangu andmiseks selles, kas pankrotivõlgnik Xxx suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, mistõttu palub võlausaldaja hinnata Xxx võimekust täita usaldusisiku kohustusi muu kohtu kasutuses oleva informatsiooni alusel. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 kohaselt, pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 157 punkti 2 kohaselt pankrotimenetluse raugemisega pankrotimenetlus lõpeb. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus Xxx pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 158 lg 4 alusel, raugemise tõttu, on põhjendatud. Aruande kohaselt võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, ühtegi pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 16.03.2012 määrusega määras kohus deposiidi suuruse ja tasumise aja ning avaldas tasumise ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määratud ajaks Xxx pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha ei tasunud. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et Xxx pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Aruandest nähtuvalt pole pankrotihaldur tuvastanud võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusena kuriteo tunnustega tegu, vaid on seisukohal, et võlgniku alalise maksejõuetuse põhjuseks on väike töine sissetulek, mis ei võimalda neljaliikmelist perekonda efektiivselt majandada, samuti laenu ja käenduskohustuste võtmine. Kohus nõustub pankrotihalduri kui maksejõuetuse eksperdi seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. PankrS § 158 lg 4 järgi kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Käesoleval juhul ei ole nõuete kaitsmine toimunud ning seetõttu kohus käesoleva määruse resolutsiooni võlausaldaja tunnustatud nõude osa ja võlgniku vastuväidet ei märgi. Nõuete kaitsmise koosoleku puudumine ei ole füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise takistuseks PankrS § 171 lg 2 alusel. Menetlust võib algatada PankrS § 158 lg 4 juhul, millise alusega antud juhul tegemist ongi. Nagu eelnevast nähtub, ei nõua PankrS § 158 lg 4 nõuete kaitsmise koosoleku toimumist. Seega puudub kohtul alus keelduda menetluse lõpetamisest või kohustustest vabastamise menetluse algatamisest sellel põhjusel. Pankrotihalduri tasu PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise kohus asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Aruande kohaselt on pankrotihaldur Xxx teinud pankrotimenetluses toiminguid, s.h suhelnud võlgnikuga ja võlausaldajaga, külastanud koos võlgnikuga panka, selgitanud pankrotimenetlusega seonduvaid küsimusi, läbi viinud võlausaldajate esimese üldkoosoleku, vormistanud pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, koostanud ja esitanud kohtule aruande, koostanud ja täiendanud halduri toimikut ning taganud seadusele vastava pankrotimenetluse. Pankrotihalduri aruande punktis 5.1.9 palub haldur määrata menetlusele kulunud 11,2 töötunni eest tasuks 850 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Lõpparuandele lisatud tööaja arvestuse kohaselt aga on haldur kulutanud menetluses 8,2 töötundi, mistõttu jätab kohus tähelepanuta taotluse (p-s 5.1.9) tasu määramiseks 11,2 töötunni eest. Lõpparuandele lisatud tööaja arvestuse kohaselt on halduril kulunud menetluses 8,2 töötundi. Lõpparuanne lõpeb taotlusega (p-s 6.9) määrata halduri töötasuks 615 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks (33 %) 203 eurot (kokku 818 eurot), lähtuvalt tööle kulunud 8,2 tunnist ning tunnihinnast 75 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus tasu määramiseks on põhjendatud, halduri kutseoskusi ja töö mahtu arvestades mõistlik ning kuulub seetõttu rahuldamisele.

Aruandele lisatud kulude spetsifikatsiooni kohaselt on haldur teinud oma ülesannete täitmiseks vajalikke kulutusi kokku summas 45 eurot (sh kulutused fotokoopiatele 15 eurot, muudele arvestuslikel bürookuludele 30 eurot). Kohus leiab, et halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutused 45 eurot on vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud ning tuleb kinnitada. Pankrotivara käesolevas menetluses puudub, mistõttu on pankrotihaldur esitanud kohtule taotluse 31.01.2012 kohtumäärusega välja mõistetud, kuid seni välja maksmata ajutise menetluse kulude 1 340 eurot, pankrotihalduri tasu 818 eurot (sh sotsiaalmaks 33%) ja vajalike ja põhjendatud kulude hüvitise 45 eurot, kõik kokku 2 203 eurot, väljamõistmiseks riigi vahenditest menetlusabi korras. Tutvunud halduri esitatud menetlusabi avaldusega, asub kohus seisukohale, et avaldus on põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, samuti ei ole pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha tasunud. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise kohus asjaolude kohaselt. Kuna üheks PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiks on anda füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma pankrotimenetluse käigus täitmata jäänud kohustustest seaduses ettenähtud korras, on põhjendamatu ja PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiga vastuolus füüsilisest isikust pankrotivõlgniku kohustuste suurendamine pankrotimenetluse käigus. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et taotlus menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada osaliselt, määrates pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitamise riigi vahenditest TsMS § 183 lg-s 2 sätestatud ulatuses, summas 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahendite arvelt Xxx kasuks välja maksta pankrotihalduri tasust ja kulude hüvitisest 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Pankrotihalduri vabastamine PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Xxxtuleb vabastada Xxx pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. PankrS § 172 lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 172 lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded 6(8)

loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 6 järgi pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 4 järgi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. 22.12.2011 on Xxx esitanud kohtule nõuetekohase avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku avaldusele haldur ega võlausaldaja vastuväiteid esitanud ei ole. Pankrotihalduri 17.05.2012 kinnituse kohaselt ei ole haldurile teada PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Aruandest nähtuvalt ei ole võlgnik pankrotimenetluses hoidnud kõrvale võlgniku kohustustest. Võlgnik teenib igakuist sissetulekut ja tegeleb seega ka mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankrS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise, mistõttu kohus leiab, et Xxx avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. PankrS § 172 lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Xxx võlausaldajate üldkoosolek ei ole teinud kohtule PankrS § 172 lg 1 kohast ettepanekut võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks. Ainus nõudeavalduse esitanud võlausaldaja on teatanud 25.06.2012 kohtule, et tal puudub usaldusisiku nimetamise osas ettepanek ning vajaliku informatsiooni puudumise tõttu ka seisukoht selles, kas füüsilisest isikust võlgnik Xxx suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, paludes kohtul hinnata võlgniku võimekust täita usaldusisiku kohustusi muu kohtu kasutuses oleva informatsiooni alusel. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, üksnes jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et usaldusisik tuleb jätta määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kuivõrd vabatahtlikku usaldusisikut ei ole võlgnik, võlausaldaja ega pankrotihaldur leidnud, tekitaks usaldusisiku määramine kohtu poolt täiendavad kulutused, kuna tasumisele kuuluks tasu, sest kedagi ei saa kohustada töötama tasuta. Seetõttu jääb usaldusisik määramata. Võlgnik peab ise hoolitsema selle eest, et ta täidab ise seaduses usaldusisikule pandud kohustusi. PankrS § 172 lg 5 järgi mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. PankrS § 173 Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma 7(8)