2-12-20231/3 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-12-20231 Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Swedbank Liising AS esitas 09.11.2011.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ixxxx Kxxxxxx vastu võlgnevuse 339,28 euro nõudes ja avaldaja nõudel kohtu poolt välja arvestatud jooksva viivise saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. 29.11.2011.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada, mistõttu kohus jättis maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata Pärnu Maakohtu 26.04.2012.a määrusega. 23.05.2012.a esitas Swedbank Liising AS Tartu Maakohtule hagiavalduse Ixxxx Kxxxxxx vastu võlgnevuse 350,32 euro nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Määruse ja hagimaterjalid on vastu võetud kostja õe Sxxxx Pxxxxxx poolt 09.06.2012.a. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile sisuliselt vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Klisseran Kaubandus OÜ 02.04.2008.a Ego järelmaksu müügilepingu nr 299/197568, mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba, kostja aga kohustus selle

2-12-20231 eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising AS-le kui faktoorile. Lepingu üldtingimuste punktide 4.1 ja 4.5 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale makseid ning hagejal õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Viimase makse tähtpäev oli 15.04.2012.a ja intressimäär 21,9% aastas. Hageja saatis kostjale 24.09.2009.a, 26.04.2010.a, 24.05.2010.a, 28.06.2010.a ja 24.08.2010.a kostjale lepingu ülesütlemise teatised ning üldtingimuste p. 8.2 kohaselt teatiste koostamise ja postitamise eest menetlustasu 50 krooni. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud. Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees on kokku 350,32 eurot, millest põhivõlgnevus on 291,08 eurot, intress 19,80 eurot, viivis 23,46 eurot ja tähitud teatise tasu 15,98 eurot. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingus olid pooled kokku leppinud viivise määras EKP kohaldatav intressimäär + 7 % aastas. Hageja on arvestanud hagiavalduse esitamise seisuga viivist summas 23,46 eurot. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01. jaanuarit 2012.a ja enne 01. juulit 2012.a oli 1,00%. Alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 23.05.2012-19.07.2012 viiviste suuruseks 3,71 eurot (põhivõlg 291,08 eurot x 0,022 % x 58 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 63,91 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud (riigilõivu) saab TsMS § 144 p 7 kohaselt lugeda hagimenetluse kuludeks. Hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 111,84 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.