Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Menetlustoiming
2-12-23735 18. juuli 2012.a, Narva Tamara Šabarova Eesti Haigekassa hagi Pavel Beloglazov ́i vastu kahju hüvitamise nõudes Hageja: Eesti Haigekassa (registrikood 74000091, asukoht Lembitu 10, 10114 Tallinn) Hageja esindaja: Tiivi Salvan (elektronposti aadress: [email protected]) Kostja: Pavel Belozlazov (isikukood 36410233730, elukoht XXX) Hagimenetlus Hagi läbivaatamata jätmine
Menetluskulid tsiviilasjas nr 2-12-23735 jätta kostja Pavel Beloglazovi kanda.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu (aadress: 1. Mai 2; 20308 Narva; telefon 359 9800; faks 359 9801; e-post [email protected]) 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot (RLS § 57 lg 14). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Eesti Haigekassa Viru osakond esitas 15.06.2012.a Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagiavalduse Pavel Beloglazov ́i vastu kahju hüvitamise nõudes summas 226,95 €. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Tsiviilasi nr 2-12-23735
Viru Maakohtu 19.06.2012.a määrusega on hagi võetud menetlusse (tsiviilasi nr 2-12-23735) ning antud kostjale tähtaeg hagile vastamiseks. Kostja on võtnud esitatud nõude omaks ja tasunud 06.07.2012.a Eesti Haigekassale kahjunõude summas 226,95 €. Seega on Pavel Beloglazov rahuldanud Eesti Haigekassa kahjunõude peale hagiavalduse esitamist. 10.07.2012.a saatis kohus hagejale maksekorralduse ärakiri P. Beloglazovi poolt tasutud kahjunõue kohta ja palus esitada seisukoht tsiviilasja edasise menetlemise kohta. 17.07.2012.a saabus kohtusse hageja esindaja taotlus, mille kohaselt TsMS § 424 lg 1 alusel võtab Eesti Haigekassa Pavel Beloglazov vastu esitatud hagiavalduse tagasi seoses kahjunõude laekumisega. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja esindaja teavitas, et Eesti Haigekassal puuduvad menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Eesti Haigekassa oli Pavel Beloglazov ́ile esitanud 06.09.2011 nõude ning mille tasumise 30 päevane tähtaeg hakkas kulgema alates nõude kättesaamisest (vt hagiavalduse lisa 3 – postisaadetise väljastusteade) ning 05.10.2011 helistanud haigekassale kohustuse tasumise soovi teavitamisega. Antud tähtaja jooksul laekumist ei toimunud ning vaid enam kui 10 kuu möödumisel vabatahtlikuks nõude tasumise tähtajast arvates on tasunud Pavel Beloglazov nõudesumma 100% ulatuses. Kostja ei andnud Eesti Haigekassale teada soovist tasuda nõue osade kaupa graafiku alusel. Samuti ei olnud antud infot majandusraskuste esinemisest, mis põhjustavad nõude täitmise võimatuse. Vaid enam kui 9 kuu möödumisel nõude esmasest esitamisest esitas hageja hagiavalduse. Eesti Haigekassa täites avalik-õiguslikke ülesandeid ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks haigekassa eelarves ettenähtud ravikindlustuse kuludele oli kohustatud rakendama RaKS § 26 lg 1 sätestatut ning esitama hagiavalduse. Seega hagiavalduse esitamine oli põhjustatud kostja käitumisest ning põhjendatud on jätta menetluskulud kostja kanda.
Kohus, tutvunud hageja esindaja taotlustega ja tsiviilasja toimiku materjalidega leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 esimese lause järgi hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Vastavalt TsMS § 423 lg 1 p 2 kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 425 lg 1 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Ülaltoodust lähtudes tuleb Eesti Haigekassa hagi Pavel Beloglazov ́i vastu kahju hüvitamise nõudes jätta TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 426 lg 2 kohaselt kui tagasivõetud hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda. Kostja peab menetluskulude tasumata 2(3)
Tsiviilasi nr 2-12-23735
jätmisest kohtule viivitamata teatama. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 3 käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul on menetlus peatunud. Kohus võib määrata hagejale tähtaja kostja menetluskulude hüvitamiseks. Kui hageja kulusid tähtaja jooksul ei hüvita, jätab kohus hagi läbi vaatamata.
TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg-d 5 ja 6 sätestavad, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Eesti Haigekassa oli Pavel Beloglazov ́ile esitanud 06.09.2011.a nõude, mille tasumise 30 päevane tähtaeg hakkas kulgema alates nõude kättesaamisest (vt hagiavalduse lisa 3 – postisaadetise väljastusteade) ning 05.10.2011 helistanud haigekassale kohustuse tasumise soovi teavitamisega. Antud tähtaja jooksul laekumist ei toimunud ning vaid enam kui 10 kuu möödumisel vabatahtlikuks nõude tasumise tähtajast arvates on tasunud Pavel Beloglazov nõudesumma 100% ulatuses. Kostja ei andnud Eesti Haigekassale teada soovist tasuda nõue osade kaupa graafiku alusel. Samuti ei olnud antud infot majandusraskuste esinemisest, mis põhjustavad nõude täitmise võimatuse. Vaid enam kui 9 kuu möödumisel nõude esmasest esitamisest esitas hageja hagiavalduse. Eesti Haigekassa täites avalik-õiguslikke ülesandeid ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks haigekassa eelarves ettenähtud ravikindlustuse kuludele oli kohustatud rakendama RaKS § 26 lg 1 sätestatut ning esitama hagiavalduse. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga ja selle põhistusega, et hagiavalduse esitamine oli põhjustatud kostja käitumisest ning jätab menetluskulud kostja kanda. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.