17. juuli 2012.a Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-11-63395
Tsiviilasi
Volmetec Grupp OÜ hagi Swedbank P&C Insurance AS vastu kahju summas 1496.42 eurot hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
1496.42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Volmetec Grupp OÜ (registrikood 10914579, asukoht Kobra küla, Vändra vald, 87609 Pärnumaa), seaduslik esindaja Ülar Abel Kostja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, asukoht Liivalaia 12, 15039 Tallinn), volitatud esindaja Piret Kollom (e-post: [email protected])
Kohtustungi toimumise aeg
04.07.2012
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Swedbank P&C Insurance ASilt Volmetec Grupp OÜ kasuks kahjuhüvitis summas 1430.76 € (üks tuhat nelisada kolmkümmend eurot ja 76 senti).
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud võrdselt poolte kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-11-63395 avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Asjaolud
1.23.04.2011 toimus liiklusõnnetus Pärnumaal Vändra vallas Volmetec Grupp OÜ tanklas, kus sõiduauto Xxxxx xxxxxxx, reg. nr xxxxxx juht T.J. ei eemaldanud pärast tankimist sõiduki kütusepaagist kütusetankuri voolikut ning lahkus tanklast. Juhtumi tagajärjel sai kahjustada hagejale kuuluv kütusetankur Gilbarco Hihgline 1 Twin. 02.05.2011.a. esitas OÜ Volmetec Grupp esindaja kindlustusandjale nõude liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks hinnates tekkinud kahju suuruseks 3430.87 € (koos käibemaksuga) (tl 63). 16.05.2011.a. otsusega tunnistas Swedbank Liising AS liiklusõnnetuse põhjustamise eest 100% vastutavaks sõiduki Škoda juhi T. Xxxxxxxxi, kelle tsiviilvastutus on kindlustatu Swedbank P&C Insurance AS-is ning otsustas hüvitada hagejale tekkinud liikluskahju (tl 32), väljastades selle kohta garantiikirja nr H11110838 summas 875,88 eurot. 27.10.2011.a. esitas OÜ Volmetec Grupp Swedbank P&C Insurance AS otsuse peale kaebuse MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond juures tegutsevale vaidluskomisjonile, mille kohaselt ei nõustu ta kostja poolt makstava hüvitise suurusega (875,88 eurot). 01.12.2011.a hüvitas Swedbank P&C Insurance AS OÜ Baltcontrol 30.11.2011.a arve nr 5289 alusel kahju summas 875,88 € (sh käibemaks). 09.12.2011.a rahuldas MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi vaidluskomisjon OÜ Volmetec Grupp kaebuse osaliselt summas 22.12.2011.a esitas Volmetec Grupp OÜ Pärnu Maakohtule hagi Swedbank P&C Insurance AS vastu. Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju summas 1496,42 eurot (lekkinud kütus 65,66 eurot ja hüvitamata ulatuses remondiarve 1430.76) + käibemaks. Hageja märgib, et vastavalt 16.05.2011 kindlustusjuhtumi tunnistamise otsusele lasub liiklusõnnetusega tekkinud tsiviilvastutus 100 % ulatuses sõiduki Xxxxx xxxxxxx reg. märgiga xxxxxx juhul T.J. ́il, kelle tsiviilvastutus on kindlustatud Swedbank P&C Insurance AS-is. Otsuse kohaselt Swedbank P&C Insurance hüvitab Volmetec Grupp OÜ-le tekkinud liikluskahju. Hageja leiab, et kostja ei ole hüvitanud talle kogu liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju. Hagi kohaselt on vastavalt BaltControl OÜ poolt 28.04.2011.a. esitatud hinnapakkumusele tankla remondimaksumuseks 2793.40 eurot + käibemaks (tl 13). Tankuri remontimisel kasutatud varuosadega on vastavalt BaltControl OÜ poolt 10.10.2011.a. esitatud hinnapakkumusele tankuri remondimaksumuseks 2293.50 eurot (lisandub käibemaks) (tl 11). Kostja on hagejale hüvitanud kahju summas 875.88 eurot. Lähtuvalt liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 58 lg 6 on nõude summaks 1496.42 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud hüvitama liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjustused summas 1430,76 eurot ja lekkinud küte summas 65,66 eurot, koos käibemaksuga. BaltControl 07.09.2011 seletuskirja (tl.10) kohaselt tehti enne 23.04.2011 liiklusõnnetust remonttöid 24.03.2011 ja 28.03.2011, peale seda olid kõik seadmed töökorras ja terved. 23.04.2011 avarii tagajärgi käis 25.04.2011 üle vaatamas BaltControl OÜ juhatuse liige K.M. ja koostas 28.04.2011 hinnapakkumise vigastatud kütusetankuri taastamiseks. Tankuri avariieelse seisundi taastamist seletuskirja järgi kindlustusfirma poolt garanteeritud summa eest teha ei õnnestu.
3.Tulenevalt kostja 16.04.2012 vastusest märgib hageja, et tankur paindus suure nurga all, raam on kõver, katted ei püsi kinni ja voolikuid hoidvad torud on pool meetrit kõveraks tõmmatud, seetõttu sai kahjustada ühenduskõri. Hageja leiab, et hagile lisatud fotodelt on kütuse loigud näha. Kütus voolas
2-11-63395 maha tankuri sees olevas torus, mis purunes ning valgus läbi tankuri katete ka teele. Mahutid on maapealsed ja seega jookseb küte ka siis kui tankur ei tööta. Ülevaatuse ajal põlesid osaliselt küll avariis kahjustada saanud tankuri lambid, sest need võeti kõrvalseisvast tankurist, muidu poleks saanud bensiini 98 müüa. Avariis osalenud ankur müüb kahte marki bensiini, kuid kõrvalseisev ankur ühte marki 95 ning töötab ka siis, kui ühelt poolt lambid eemaldada. Kostja vastuväited
4.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Škoda juht T.Xxxxxxxx põhjustas LS § 56 tähenduses liiklusõnnetuse, mis seisnes selles, et T.Xxxxxxxx lahkus tanklast jättes sõiduki kütusepaagist eemaldamata tankimisseadeldise ja kahjustas sellega kütusetankurit. Erimeelsus poolte vahel seisneb liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju suuruses. Kostja arvates kinnitavad asjas esitatud tõendid, et BaltControl OÜ 28.04.2011.a. ning 10.10.2011.a hinnapakkumuses märgitud kõik kahjustused ei ole tekkinud nimetatud liiklusõnnetuse tagajärjel.
5.Kostja on tankuri kahjustustest tehtud fotode ning teostatud ülevaatuse käigus kindlaks teinud, et liiklusõnnetuse tagajärjel said kahjustada järgmised tankuri osad: komplektne voolik, katkeventiil, torude kinnitustihendid, ühenduse klaas, kütusepüstol ja tootemark püstolile. Nimetatud kahju summas 875.88 eurot on kostja hagejale hüvitanud. Teisi täiendavaid kahjustusi nimetatud liiklusõnnetuse tagajärjel tankurile tekkinud ei olnud. Kostja arvates ei ole tankuri külgpaneel, ülemine kate, ühenduskõri, mootori kiilrihm, tabloolambid, display 5-le numbrile saanud kahjustada eelpool nimetatud liiklusõnnetuse tagajärjel. Ülemine kate ning külgpaneel olid juba eelnevalt kahjustada saanud, kinnituskohtadesse on aja jooksul tekkinud praod (praod on täitunud mustusega). Kuivõrd need osad olid juba eelnevalt kahjustatud ning vajasid pahteldamist ja värvimist, siis kostja hinnangul hagejale seoses sellega täiendavat kahju juurde ei tekkinud. Mootori kiilrihm ei ole saanud kahjustada liiklusõnnetuse tagajärjel, vaid see on aja jooksul kulunud ning seega selle vahetusega seotud kulud ei kuulu kostja poolt hüvitamisele. Kostja lisab oma 18.06.2012 täiendavas vastuses, et peab ebatõenäoliseks, arvestades kiilrihma kasutuskohta, et selle kahjustused võisid tekkida seoses bensiini sattumisega rihmale.
6.Samuti ei ole kostja hinnangul ühenduskõri taastusremont seotud liiklusõnnetusega. Ühenduskõri on tehtud spetsiaalselt ehitusega, et vajadusel see paindub (lõõts). Selleks, et ühenduskõri sellisel viisil kahjustada saaks, peaks tankur väga suure nurga all maha painduma ning ka siis on sellise kahjustuse tekkimine ebatõenäoline. Selline ühenduskõri kahjustus saab tekkida eelkõige tankuri eemaldumise käigus. Kostjale jääb arusaamatuks ühenduskõri kahjustuse tekkemehhanism, st kuidas oli võimalik spetsiaalse ehitusega ühenduskõri murdumine, kui tankuri voolik rebenes kütusepüstoli juurest katki. Liiklusõnnetuse järgselt kütusetankurist tehtud fotodelt ei nähtu, et kütusetankur oleks sedavõrd paendunud, et ühenduskõri oleks murdnud.
7.Samuti ei ole kostja hinnangul tõendatud liiklusõnnetuse tagajärjel kütuse maha voolamine. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki juhi T.J.i 14.05.2011.a. seletuse kohaselt „/.../.Kütet maha ei jooksnud kuna oli jõudnud juba paaki ära voolata“ (Tl 6) ). Samuti ei nähtu liiklusõnnetuse järgsetelt tehtud fotodelt kütuse mahavoolamise jälgi. Kuna hageja sõnade kohaselt liiklusõnnetuse tagajärjel elektroonika purunes ja pump ei töötanud, siis ei saanud kütust läbi pumba välja voolata. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et liiklusõnnetuse tagajärjel voolas kütus maha. Hageja poolt nõutav kahju ei ole põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega. Lisaks eeltoodule ei ole kostja arvates tõendatud kahju tekkimine tabloolampidele ning display ́le. Hagi kohaselt said liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada ka tabloolambid ning display 5-le lambile. Kostja poolt teostatud tankuri ülevaatuse ajal 12.05.2011.a. olid tabloolambid töökorras. Samuti nähtub liiklusõnnetuse järgselt tankurist tehtud fotodelt, et tabloolambid ja display ei ole saanud kahjustada.
2-11-63395
8.04.07.2012 kohtuistungil hageja selgitas, et tõstsid lambid teisest kõrvalseisvast tankurist kohe ümber, et tööd jätkata, sest kindlustusest öeldi, et püüdke tööd jätkata. BaltControll käis tankureid hooldamas ja kuu aega enne liiklusõnnetust oli kõik töökorras. Hageja kinnitas, et jääb 12.03.2012 parandatud hagiavalduses esitatud nõude juurde, ehk 1496,42 eurot.
9.Kostja jäi kohtuistungil kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ja rõhutas, et katkised lambid ei saanud kuidagi olla seotud liiklusõnnetusega ja bensiini väljavoolamine tankurist ei ole tõendatud. Kostja on liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitanud ja hagis näidatud tankuri vigastused ei ole tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel, seega puudub kostjal kahju hüvitamise kohustus. Kohtuotsuse põhjendus
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 230 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ning tuleb rahuldada osaliselt, so avariilise tankuri taastamise maksumuse osas hagihinna piires summas 1430.76 eurot alljärgnevatel põhjendustel.
12.Poolte vahel puudub vaidlus, et Škoda juht T.Xxxxxxxx põhjustas LS § 56 tähenduses liiklusõnnetuse ja kahjustas sellega kütusetankurit. Sellest tulenevalt on kindlustusandjal ehk kostjal vastavalt liikluskindlustusseaduse (LKindlS) § 7 lg 1kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Pooltel on tekkinud vaidlus liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju suuruses. Kindlustusandja on teinud otsuse, et peab 875,88 euro suuruses ulatuses kahju suurust tõendatuks, hageja sellega ei nõustu ning nõuab täiendavat kahju hüvitamist summas 1496.42 €. Kahju nõudev pool peab tõendama lisaks kahju tekkimise ka kahju ulatuse, seejuures põhjusliku seose liiklusõnnetuse ja tekkinud kahju vahel.
13.Kahju hüvitamise regulatsioon tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 127. VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutama nn conditio sine qua non - testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Seega saab kohus välja mõista üksnes hageja tankurile tekkinud sellise kahju, mis oli põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega. Siinjuures on oluline ka VÕS § 127 lg-st 1, millest tulenevalt on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks.
14.Kohus leiab, et hageja on esitanud, erinevalt kostja paljasõnalistest vastuväidetest, küllaldased tõendid tankuri avariiga seotud kahju ulatuse kohta. Kahjujuhtum nähtuvalt T. Xxxxxxxxi seletuskirjast (tl.5) toimus 23.04.2011.a, so nädalavahetusel ning vaidlusalust tankurit regulaarselt hooldav ja antud seadme kohta eriteadmisi omav OÜ BaltControl teostas esmase ülevaatuse esimesel võimalusel, so esimesel avariile järgnenud tööpäeval 25. aprillil 2011 tõendatud hageja seletustega MTÜ ELKF vaidluskomisjonile 28.11.2011 istungi protokollis (tl. 7-8) ja eeskätt BaltControl OÜ 07.09.2011 seletuskirjaga (tl 10). Nimetatud OÜ Baltcontrol seletuskirjast nähtub olulise tõendina ka, et OÜ BaltControl teostas hagejale kuuluvas Vändra
2-11-63395 tanklas remonditöid 24.03.2011 ja 28.03.2011, so vähem kuu enne 23.04.2011 toimunud avariid ja hooldaja kinnitusel olid kõik seadmed siis töökorras ja terved. Õnnetuse põhjustanud autojuhi T. Xxxxxxxxi 14.05.2011.a seletuskirjast (tl.74) nähtuvalt unustas ta tanklast ära sõites tankuri vooliku paagist eemaldada, pidas kinni imeliku heli (kolina) peale, nägi, et tankuri voolik oli püstoli juurest katki rebenenud, tankuri küljel oleva katteplekk oli viltu küljes ning tankla müüjaga rääkides ütles viimane talle, et ankur oli korraks mitu kraadi viltu vajunud. Seega on tõendatud, et ankur, mis ca 3 nädalat enne avariid oli töökorras, sai kannatada sellise välise ja tugeva mehaanilise surve (raputuse) tagajärjel, et ka autojuht kui eriteadmisi mitteomav isik suutis kindlaks teha tankuri välised rikked, so tankuri vooliku, püstoli ja kattepaneelide vigastused. Samuti saab ka tavaline eriteadmisi mitteomav isik aru, et tankuri puhul on tegemist siiski sedavõrd keeruka mehhaanilise seadmega, et tugeva välise mõjutuse (raputuse) korral, mis painutas lahti tankuri kattepaneelid ja purustas kütuse vooliku, ei ole välistatud ka sisemiste mehhanismirikete teke (sh. ühenduskõri purunemine, juhtmete lühisesse minek jms), mille olemasolu ongi vahetult peale kahjujuhtumit kindlaks teinud OÜ BaltControl ja esitanud juba 28.04.2011 hinnapakkumises ja millele kostja on esitanud üksnes paljasõnalisi vastuväiteid.
15.OÜ BaltControl poolt on koostatud avariilise tankuri taastamise maksumuse kohta 3 erineval kuupäeval 3 erinevat hinnakalkulatsiooni, tõendite kogumis ( 28.11.2011 istungiprotokoll tl 79, 07.09.2011 seletuskiri tl 10, kalkulatsioonid tl 11-13 ja 78-80) selgub, et esimene neist koostati 28.04.2011.a, so vahetult peale 25.04.2011 toimunud tankuri ülevaatust tankuri reaalseks taastamiseks uute varuosadega, maksumus summas 2793.40 eurot (lisatud 27.04.2011 tehtud fotod), teine hinnapakkumine koostati algse pakkumise põhjal 13.05.2011.a kostja nõudmisel üksnes mõnede, kostja arvates avariis kahjustunud osade asendamise kohta summas 729,90 € + käibemaks, kokku 875,88 € (tl 12, 78). See summa 875.88 € on tänaseks arve alusel OÜ-le Baltcontrol ka hüvitatud ja selle summa osas pooltel enam vaidlust ei ole. Kolmas hinnapakkumine koostati OÜ Baltcontrol poolt 10.10.2011.a avariilise tankuri taastamiseks kasutatud varuosadega, maksumus summas 2293.50 + käibemaks (sisaldab ka juba hüvitatud summat 729,90€).
16.Arvesse võttes, et avariilise tankuri Gilbarco Highline 1 Twin puhul on tegemist vana ja pruugitud, kulumisjälgedega, kuid hiljutise hooldusega tuvastatult siiski terve ja töökorras tankuriga, millist asjaolu kumbki pool ka ei vaidlusta (tl. 7-9) ja kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 mõttes on eelkõige kahju kannatanu asetamine võimalikult kahju tekitamisele eelnenud olukorda, siis peab kohus õigeks kahjusumma kindlaks tegemisel võtta aluseks OÜ BaltControl 10.10.2011.a hinnakalkulatsioon, so tankuri pruugitud varuosadega taastamise maksumuse summas 2293.50 € (käibemaksuta), millest arvata maha juba hüvitatud osa 729,90 € (käibemaksuta), kokku seega moodustaks avariilise tankuri taastamiseks vajaminev kahjuhüvitis 1563,60 eurot (2293.50 – 729.90). Et hageja ei ole teinud korralikku hüvitise arvestust ja nõuab lõplikus hagiavalduses tankuri remondiks hüvitist üksnes 1430.76 eurot, jääb kohus hageja nõude piiresse vastavalt TsMS 439, mis sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
17.Kohus märgib, et poolte võrdse tõendamiskoormise juures on kostja omaltpoolt käsitlenud kahjujuhtumit puudulikult, ei ole näidanud üles piisavat hoolsust kahju vähendamise ulatuse ja oma vastuväidete tõendamisel – hageja on kostjale koheselt kahjujuhtumist teatanud ja hageja väitel oli kostja soovitanud võimalusel kohe tööd jätkata, millisele väitele kostja esindaja ei ole vastu vaielnud (tl 113). Kostja kui kindlustusandja esindaja ilmus avariilist tankurit üle vaatama alles väidetavalt 12.05.2011 (otsesed tõendid selle kohta puuduvad), so peaaegu 3 nädalat peale kahjujuhtumit, ülevaatusakti ei ole koostanud, väidetav kostjapoolne ekspert, kelle nime teada ei ole, on lisanud OÜ Baltcontrol poolt koostatud esmasele 28.04.2011 hinnapakkumisele käsitsi ebaselgeid kommentaare, mille põhjused ei ole teada (MTÜ ELKF istungi protokoll tl 8, hinnapakkumine tl 13). Ekspertiisi ei ole kostja nõudnud, vaid tuginenud
2-11-63395 üksnes paljasõnalistele ja vastuolulistele vastuväidetele. Näiteks, kui hageja on korduvalt selgitanud ja asjaolu on ka T. Xxxxxxxxi seletuskirja ning fotodega tõendatud, et tankuri kattepaneelid paindusid avarii tagajärjel kõveraks ning ankur on seetõttu teibitud ja seda ei saa kasutada, siis kostja viitab pidevalt kulumispragudele ja roosteplekkidele, jättes paneelide kõveraks paindumise tähelepanuta. Samuti ei ole veenev kostja üldsõnaline väide, et õnnetuse tagajärjel ei saanud lahti tulla tankuri ühenduskõri, samas kui tehnilist kontrolli vahetult peale avarii teostanud OÜ BaltControl sellise puuduse tuvastas. Kohus leiab ka, et mootori kiilrihma kahjustumine ja displei lampide purunemine liiklusõnnetuse tagajärjel on tõendatud OÜ BaltControl 28.04.2011 hinnapakkumisega 25.04.2011 ülevaatuse põhjal ja OÜ BaltControl 07.09.2011.a seletuskirjaga. Fotode nr 1, 5, 8 ja 11 ning T. Xxxxxxxxi seletuskirjaga on tõendatud, et tankuri välispaneelid on kõveraks paindunud ja lahti tulnud liiklusõnnetuse tagajärjel ning asjas esineb põhjuslik seos.
18.Kohus nõustub kostjaga, et hageja väide bensiini mahavoolamise kohta ei ole piisavalt tõendatud. T.J. on oma seletuskirjas (tl 6) väitnud, et bensiini maha ei voolanud. T. Xxxxxxxx ei sõitnud kohe ära, ta ootas seletuse järgi tankla omaniku ära ning vormistati ka paberid õnnetuse kohta, selle aja jooksul oleks ta pidanud nägema, kui bensiini oleks maha voolanud. Esitatud tõendite põhjal ei saa väita, et pildil olev märg maapind on just mahavoolanud bensiin, mitte näiteks sademed. Pildil olevat märga maapinda ei saa seostada konkreetse liiklusõnnetusega. Samuti ei ole selge lekkinud kütte eest nõutava kahju summa 65,66 eurot (kogus, hind )
19.Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjustel esineb põhjuslik seos 23.04.2011 liiklusõnnetuse ja Vändra tankla tankurile mehhaaniliste vigastustega tekkinud kahju vahel, kuid puuduvad selged tõendid kütuse lekkimise kohta. Seetõttu tuleb hagi rahuldada avariilise, pruugitud tankuri taastamise maksumusega pruugitud varuosadega vastavalt OÜ BaltControl 10.10.2011 hinnapakkumisele (summas 2293,50€) senihüvitamata ulatuses summas 1430,76 eurot, so hagihinna piires ning jätta rahuldamata hageja nõue lekkinud kütuse summas 65,66 euro osas. Menetluskulud
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud võrdselt poolte kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Rein Pokk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.