Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2-10-32686

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja väited Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses toimus 09. juunil 2010 nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõuet summas 38 574 884,80 krooni (2 465 384,84 eurot) ei tunnustatud põhjusel, et kostja oli 08. juunil 2010 esitanud hageja nõudele kirjaliku vastuväite, milles vaidlustas hageja nõude ja pandiõiguse täies ulatuses. Hageja pandiõigus loeti PankrS 103 lg 4 alusel kaitsmiseta tunnustatuks. Hageja väitel sõlmisid hageja ja võlgnik Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) 28. oktoobril 2005 laenulepingu nr 05-232517-JI, millele sõlmiti 06. aprillil 2006 lisa 1, 18. oktoobril 2007 lisa 2, 02. aprillil 2008 lisa 3 ja 04. veebruaril 2009 lisa 4. Lepingu kohaselt andis hageja võlgnikule laenu summas 1 347 953,57 eurot. Lepingu punkti 7.1 järgi kohustus võlgnik hagejale tasuma tagasi maksmata laenusummalt igakuiselt intressi lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Intressimäär on sätestatud lepingu punktis 2.7, milleks oli euro kuue kuu Euribor + 3% aastas, alates lisa 4 sõlmimisest punktis 2.8, milleks oli 6,153% aastas. Lepingu punkti 2.10 kohaselt kohustus võlgnik intressi tasuma iga kuu 28. kuupäeval. Lepingu lisa 4 punkt 2.5 kohaselt pidi võlgnik laenusumma hagejale tagastama hiljemalt 28. juulil 2009. Vastavalt lepingu punktidele 2.14 ja 10 arvestas hageja kohustuse (v.a intress) täitmisega viivitamisel viivituses olevalt summalt kuni võlgniku pankroti väljakuulutamise päevani viivist 0,15% päevas. Hageja saatis 16. juunil 2009 kooskõlas lepingu punktiga 14.1.2 võlgnikule teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda hiljemalt 10 pangapäeva jooksul teate saamisest ja hoiatas võlgnikku, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmisel loeb hageja lepingu ülesöelduks. Et võlgnik ei tasunud hagejale võlgnevust, teavitas hageja võlgnikku, et loeb lepingu ülesöelduks alates 13. juulist 2009. Võlgniku pankroti väljakuulutamise päeva seisuga on võlgniku laenulepingust nr 05-232517-JI tulenev võlgnevus hageja ees kokku 1 332 814,42 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 868 581,50 eurot, intressist summas 22 542,36 eurot ja viivistest summas 441 690,56 eurot.

2(27)

2-10-32686 Hageja väitel sõlmisid hageja ja võlgnik 04. veebruaril 2009 laenulepingu nr 09-009079-JK, mille kohaselt andis hageja võlgnikule laenu summas 349 675,00 eurot. Lepingu punkti 7.1 järgi kohustus võlgnik hagejale tasuma tagasi maksmata laenusummalt igakuiselt intressi lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Intressimääraks oli lepingu punkti 2.8 järgi 6,153% aastas. Lepingu punkti 2.10 kohaselt kohustus võlgnik intressi tasuma iga kuu 4. kuupäeval. Vastavalt lepingu punktile 2.5 pidi võlgnik laenusumma hagejale tagastama laenusumma tagastamise lõpptähtpäeval 04. augustil 2009. Vastavalt lepingu punktidele 2.14 ja 10 arvestas hageja kohustuse (v.a intress) täitmisega viivitamisel viivituses olevalt summalt kuni võlgniku pankroti väljakuulutamise päevani viivist 0,15% päevas. Hageja saatis 16. juunil 2009 kooskõlas lepingu punktiga 14.1.2 võlgnikule teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda hiljemalt 10 pangapäeva jooksul teate saamisest ja hoiatas võlgnikku, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmisel loeb hageja lepingu ülesöelduks. Et võlgnik ei tasunud võlgnevust, teavitas hageja võlgnikku, et loeb lepingu ülesöelduks alates 13. juulist 2009. Võlgniku pankroti väljakuulutamise päeva seisuga on võlgniku laenulepingust nr 09-009079-JK tulenev võlgnevus hageja ees kokku 459 250,00 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 349 675,00 eurot, intressist summas 5 476,09 eurot ja viivistest summas 104 098,91 eurot. Hageja väitel väljastas võlgnik 31. jaanuaril 2007 hagejale garantiikirja, milles garanteeris hagejale hageja ja NordPlus Holding OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr 07-016925-JI tulenevate NordPlus Holding OÜ kohustuste täitmise garantiikirjas toodud tingimustel. Garantiikirja alusel tagas võlgnik kõigi lepingust tulenevate hageja nõuete hüvitamise garantiisumma ulatuses. Garantiisummaks on 10 500 000,00 Eesti krooni. Garantiikirjast tulenev hageja nõue võlgniku vastu ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Kuna hageja nõue on seotud edasilükkava tingimusega, mis võib tulevikus saabuda, on tegemist tingimusliku nõudega. Hageja väitel sõlmisid hageja ja NordPlus Holding OÜ 31. jaanuaril 2007 laenulepingu nr 07016925-JI, millele sõlmiti 22. oktoobril 2008 lisa 1. Lepingu kohaselt andis hageja NordPlus Holding OÜ-le laenu summas 671 072,31 eurot. Lepingu punkti 7.1 järgi kohustus NordPlus Holding OÜ hagejale tasuma tagasi maksmata laenusummalt igakuiselt intressi lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Vastavalt lepingu lisa 1 punktile 2.7 oli intressimääraks alates lepingu lisa 1 sõlmimisest euro 6 kuu Euribor + 3,5% aastas. Lepingu punkti 2.10 kohaselt kohustus NordPlus Holding OÜ intressi tasuma iga kuu 30. kuupäeval. Vastavalt lepingu lisa 1 punktile 2.4 kohustus laenusaaja tagastama laenusumma hagejale ühekordse maksena laenusumma tagastamise lõpptähtpäeval 30. juulil 2010. Leping on käesoleval ajahetkel kehtiv. Võlgniku pankroti väljakuulutamise päeva seisuga on NordPlus Holding OÜ poolt laenulepingu nr 07-016925-JI alusel tagasi maksmata laenu põhiosa jääk 671 072,31 eurot, mille lisandub kogunenud intress summas 2247,75 eurot. Kokku moodustab lepingust nr 07-016925-JI tulenev hageja tingimuslik nõue NordPlus Holding OÜ vastu seega 673 320,06 eurot. Kuigi võlgnik vastutab garantiikirja kohaselt NordPlus Holding OÜ kohustuste eest hageja ees garantiisumma ulatuses, on oluline, et võlgniku omandis olevatele korteriomanditele (s.o. pankrotivarale) registriosa nr-ga 17651301, 17652101, 17664801 (480/3180 mõttelist osa), 17656201, 17657801, 17659601, 18671601, 18671701, 18672201, 18672401, 18672901, 3(27)

2-10-32686 18673201 ja 18673401 seatud hüpoteekidega on tagatud ka hageja kõik nõuded NordPlus Holding OÜ vastu, mis tulenevad hageja ja NordPlus Holding OÜ vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest muudatustest ja lisadest vastavalt 29. oktoobril 2008 sõlmitud hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingule. Seetõttu ei ole võlgniku vastutus NordPlus Holding OÜ kohustuste eest piiratud üksnes garantiisummaga ning hagejal on õigus nõuda laenulepingust nr 07-016925-JI tulenevate nõuete rahuldamist hageja nõuete tagamiseks ühishüpoteegiga koormatud võlgnikule kuuluvate kinnisasjade arvel I rahuldamisjärgu nõudena. Võlgniku omandis olevatele korteriomanditele registriosa numbritega 17651301, 17652101, 17664801 (480/3180 mõttelist osa), 17656201, 17657801, 17659601, 18671601, 18671701, 18672201, 18672401, 18672901, 18673201 ja 18673401 ning kinnistutele registriosa numbritega 20107601 ja 1598001 on/olid seatud hüpoteegid kokku summas 42 428 200,00 krooni (hüpoteegisummad kokku liidetuna), mistõttu on hageja nõue võlgniku vastu täies ulatuses pandiga tagatud. Eespool nimetatud korteriomandid on pankrotimenetluses veel müümata, kinnistud registriosa numbritega 20107601 ja 1598001 on müüdud ja nende kinnistute müügist laekus pankrotivarasse 2 000 000 krooni. Hageja väitel on laenulepingutest nr 05-232517-JI, nr 09-009079-JK ning garantiikirjast nr 07016925-G ja laenulepingust nr 07-016925-JI tulenev hageja kogunõue võlgniku vastu on 2 465 384,48 eurot. Hageja palub tunnustada Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses Swedbank AS nõuet summas 2 465 384,48 eurot I järgu nõudena. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja on seisukohal, et on oma nõude olemasolu igakülgselt tõendanud ja nõude tekkimise aluseid hagiavalduses piisavalt kirjeldanud. Hageja on esitanud kohtule laenulepingu nr 05232517-JI ja selle lisade koopiad ning laenulepingu nr 09-009079-JK koopia. Samuti on hageja kohtule esitanud garantiikirja nr 07-016925-G ja garantiiga tagatava laenulepingu nr 07-016925-JI ja selle lisa koopia. Laenulepingute ja garantiikirja esitamisega on hageja tõendanud laenuandmise ja tingimused, millistel on hageja võlgnikule laenu väljastanud. Laenulepingu nr 05-232517-JI osas esitab hageja kohtule lisaks ka laenuprogrammi väljatrüki lepingul sooritatud operatsioonide kohta, kust muu hulgas nähtub täpne viivisearvestus. Arvestuselt nähtub ka, et võlgnik jäi püsivalt võlgnevusse 28. aprillil 2009, 28. mail 2009 ja 28. juunil 2009 tasumisele kuulunud põhiosa ja intressimaksete tasumisega, mistõttu luges hageja 16. juunil 2009 saadetud ülesütlemisteatise alusel lepingu ülesöelduks alates 13. juulist 2009. Lepingu ülesütlemise hetkest tekkis hagejal õigus kogu tagastamata laenujäägi tagasimaksmisele. Laenulepingu nr 09-009079-JK osas esitab hageja kohtule lisaks ka laenuprogrammi väljatrüki lepingul sooritatud operatsioonide kohta, kust muu hulgas nähtub täpne viivisearvestus. Arvestuselt nähtub ka, et võlgnik jäi võlgnevusse 04. maist 2009, 04. juunist 2009 ja 04. juulist 2009 tasumisele kuulunud intressimaksete tasumisega, mistõttu luges hageja 16. juunist 2009 saadetud ülesütlemisteatise alusel lepingu ülesöelduks alates 13. juulist 2009. Lepingu ülesütlemise hetkest tekkis hagejal õigus kogu tagastamata laenujäägi tagasimaksmisele. Mis puudutab hageja nõuet võlgniku vastu tulenevalt võlgniku poolt väljastatud garantiikirjast nr 07-016925-G, siis märgib hageja, et vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lõikele 2 ei sõltu garantiiandja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Ka 4(27)

2-10-32686 garantiikirja punkti 2 teises lauses sisaldub säte, mille kohaselt garantiikirjast tulenev garantiiandja kohustus hageja ees ei sõltu laenulepingust ega selle kehtivusest. Seega on erinevalt käendusest garantii ja garantiist tulenevad nõuded garandi vastu juriidiliselt garantiiga tagatavast kohustusest täiesti sõltumatud. Võlasuhe garantiiandja ja garantiisaaja vahel tuleneb seega üksnes ja ainult garantiist endast. Garantiist tuleneva kirjaliku nõude on hageja võlgniku pankrotimenetluses esitanud. Hagejale on arusaamatu kostja vastuse punktis 18 sisalduv viide teenustasu võlgnevusele. Hagiavaldusest nähtuvalt koosneb hageja nõue laenu tagastamata põhiosast, intressist ja viivisest. Arusaamatuks jääb hagejale ka kostja väide seoses viivistega, samuti väide, et hageja oleks saanud viiviste tekkimist vältida. Hageja on viivist arvestanud laenulepingutes kokku lepitud määras (0,15% päevas) põhivõlgnevuselt alates võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest kuni võlgniku pankroti väljakuulutamise päevani 23. veebruarini 2010. Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et hageja nõue on käendajate ja garantiiandjate poolt rahuldatud. Laenulepingu nr 05-232517-JI lisa 4 punktist 2.15, laenulepingu nr 09-009079-JK punktist 2.15 ja garantiiga tagatud laenulepingu nr 07-016925-JI punktist 2.16 nähtuvalt ei olnud vaidlusaluste lepingute tagamiseks antud täiendavate kolmandate isikute käendusi või garantiisid. Täiesti väär on kostja väide, et hageja nõue kuulub tunnustamisele üksnes pandieseme müügist saadud raha ulatuses. Vastavalt PankrS § 103 lõikele 4 loetakse kaitsmiseta tunnustatuks pandiõigus, mis on kantud kinnistusraamatusse. Järelikult ei saanud kostja ei nõuete kaitsmise koosolekul ega ka praegu vaidlustada hageja nõude I rahuldamisjärku. Notariaalses lepingu, sõlmitud 29. juunil 2005, punktis 4.8 on võlgnik ja hageja kokku leppinud, et võlgniku omandis olevatele korteriomanditele (asukohaga Lootsi 3a, Tallinn) registriosa numbritega 17658501, 17651301, 17657801, 17652101, 17652201, 17658301 ja 58/318 mõttelisele osale registriosast nr 17664801 seatud ühishüpoteegiga hüpoteegisummas 13 486 200,00 Eesti krooni on tagatud hageja kõik nõuded võlgniku vastu, sh ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded. Notariaalse lepingu, sõlmitud 06. aprillil 2006, punktis 6.2 on võlgnik ja hageja kokku leppinud, et võlgniku omandis olevatele korteriomanditele (asukohaga Lootsi 3a, Tallinn) registriosa numbritega 17656201, 17656301, 17659601, 18672201, 18672401 ja 18673201 seatud ühishüpoteegiga hüpoteegisummas 10 324 000,00 Eesti krooni on tagatud hageja kõik nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad hageja ja võlgniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest. Notariaalse lepingu, sõlmitud 28. oktoobril 2005, punktis 8.1 on võlgnik ja hageja kokku leppinud, et võlgniku omandis olevatele korteriomanditele (asukohaga Jõe 7, Tallinn) registriosa numbritega 18671601, 18671701, 18672901, 18673401, 18673901 ja 18674101, 18674401 ja 18674501 seatud ühishüpoteegiga hüpoteegisummas 10 598 000,00 Eesti krooni on lepingu tagatud hageja kõik nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad hageja ja võlgniku vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest sh hageja ja võlgniku vahel 28.10.2005 sõlmitud laenulepingust nr 05-232517-JI ja selle lisadest ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded. Notariaalse lepingu, sõlmitud 06. aprillil 2004, punktis 3.2 on võlgnik ja hageja kokku leppinud, et võlgniku omandis olevatele korteriomanditele (asukohaga Jõe 7, Tallinn) registriosa numbritega 18671601, 18671701, 18672901, 18673401, 18673901 ja 18674101, 18674401, 18674501 ja 18675001 seatud ühishüpoteegiga hüpoteegisummas 1 520 000,00 Eesti krooni on lepingu 5(27)

2-10-32686 kohaselt tagatud hageja kõik nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest ja nende lisadest. Notariaalses hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingus, sõlmitud 29. oktoobril 2008, leppisid võlgnik ja hageja kokku, et ülalnimetatud hüpoteekidega on lisaks kõikidele nõuetele, mis hagejal on või tekivad võlgniku vastu, tagatud ka hageja kõik nõuded NordPlus Holding OÜ vastu, mis tulenevad hageja ja NordPlus Holding OÜ vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest muudatustest ja lisadest. Notariaalse lepingu, sõlmitud 05. septembril 2006, punktis 3.2 leppisid OÜ Klanberg Invest, HASCAN HOLDING OÜ ja hageja kokku, et OÜ-le Klanberg Invest kuuluvale kinnistule registriosa numbriga 1598001 (asukohaga Käo 55, Tallinn) ja HASCAN HOLDING OÜ-le kuuluvale kinnistule registriosa numbriga 20107601 (asukohaga Tondi 62a, Tallinn) seatud ühishüpoteegiga hüpoteegisummas 6 500 000,00 krooni on tagatud hageja kõik nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad hageja ja võlgniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Äriregistrist nähtuvalt 22. detsembril 2009 ühinesid võlgnik kui ühendav ühing ning OÜ Klanberg Invest (registrikood 11179114), OÜ Adrian Holding (registrikood 11220940) ja HASCAN HOLDING OÜ (registrikood 11032500) kui ühendatavad ühingud. Tulenevalt äriseadustiku § 391 lõikest 4 läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused üle ühendavale ühingule. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude- ja hagiavalduses esitatud nõuded võlgniku vastu täies ulatuses tagatud võlgniku omandis olevatele ülalnimetatud korteriomanditele ja kinnistutele seatud hüpoteekidega. Vastavalt PankrS § 153 lõikele 4, ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, rahuldatakse see koos käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõuetega. See ei kehti juhul, kui pankrotivõlgnik on pantinud oma vara kolmanda isiku võla tagamiseks. Arvestades PankrS § 153 lõikes 4 sätestatut, kuulub ulatuses, milles pandieseme müügist saadust ei piisa I järgu nõude rahuldamiseks, rahuldatakse nõue II järgu nõudena. Nimetatu toimub aga alles väljamaksete tegemise, mitte aga nõuete kaitsmise staadiumis. Nõuete kaitsmise koosolekul, mis toimus 09.06.2010, kuulus hageja nõue tunnustamisele pandiga tagatud I rahuldamisjärgu nõudena ja sellekohase hagi on hageja kohtule esitanud. Nõuete kaitsmisel ei saa määrata, millised on pankrotivara arvel tehtavad tegelikud väljamaksed. Tegelikud väljamaksed pankrotivara arvel saab teha alles pärast jaotusettepaneku kinnitamist, kus arvestatakse nii pankrotivara müügist saadud summasid, pankrotimenetluse kulusid kui teisi PankrS § 146 lõikes 1 sätestatud pankrotimenetlusega seotud väljamakseid, mis tehakse pankrotivarast enne jaotise alusel raha väljamaksmist. Eeltoodust lähtudes on vale kostja seisukoht, et hageja nõue kuulub nõuete kaitsmisel tunnustamisele pandiga tagatud nõudena ulatuses, mis vastab pandieseme müügist saadud summast hagejale väljamaksmisele kuuluvale rahale. Eksitav ja väär on kostja vastuse punktis 29 sisalduv vastuväide, mis puudutab kostja vastuväite sisu ja osalemist nõuete kaitsmise koosolekul. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollist, nähtub, et kostja nõuete kaitsmise koosolekul ei osalenud. Kostja esitas hageja nõudele kirjaliku vastuväite, milles vaidleb hageja nõudele täies ulatuses vastu. Seetõttu on väär kostja vastuse punktis 29 esitatud seisukoht, justkui oleks kostja hageja nõude vaidlustanud osaliselt. 6(27)

2-10-32686 Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et laenusaaja vastutus on piiratud laenu eest ostetud kinnisvaraga. Selline seisukoht ei tulene seadusest. Turusituatsiooni muutumise, s.o kinnisvarahindade tõusu või languse näol ei ole tegemist asjaoluga, mis oleks hagejale objektiivselt etteheidetav, kuna tegemist on hageja mõjusfäärist väljapoole jääva teguriga. Liiati koormati pärast laenulepingute sõlmimist tagatisvaradeks olnud korterid 20-aastase tähtajalise üürilepinguga (hagiavaldusele lisatud), mis tagatisvarade väärtust veelgi tunduvalt vähendas. Nimetatud üürilepingu tingimused, sh ülesütlemise tingimused on võlgniku jaoks äärmiselt kahjulikud. Lisaks tuleb arvestada, et pankrotimenetlus toob kaasa kulusid ja muid väljamakseid (PankrS § 146 lg 1), mistõttu hagejast sõltumatult väheneb rahasumma, mis jaotise alusel pankrotivarast hagejale välja makstakse. Kostja väide, et hageja on rikkunud hageja enda kehtivat sisekorda on paljasõnaline ja tõendamata. Sisekorda rikutud ei ole ja nimetatu ei omaks ka mingit tähtsust võlgniku laenulepinguga võetud kohustustele ega vabandaks lepinguliste kohustuste rikkumist. Kostja poolt viidatud artiklid ei ole vaidlusalusesse laenusuhtesse puutuvad, kuivõrd antud juhul on tegemist majandustegevuses sõlmitud ärilaenulepingutega, mitte tarbijakrediidilepingutega või eluasemelaenulepingutega, millele kostja oma vastuses viitab. Riigikohus märgib kostja poolt viidatud lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08, et heade kommete vastane võib olla tagatiskokkulepe, millega muu hulgas piiratakse ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut. Antud juhul puudub põhjendus väitmaks, et tulevikus tekkivat nõuet puudutav tagatiskokkulepe võlgniku majandusvabadust on piiratud. Pärast garantiikohustuse võtmist 29. oktoobril 2008, s.o sõlmitud tagatavate nõuete muutmise lepingus on võlgnik veelkordselt kinnitanud hüpoteekide laienemist nii juba tekkinud kui tekkivatele hageja nõuetele. Riigikohus leiab kostja poolt viidatud lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08, et tagatiskokkulepe võib teatud tingimustel osaliselt olla tühine, kui kõiki asjaolusid arvesse võttes ei saa teatud tulevikus tekkida võivat nõuet pidada tagatiskokkuleppega hõlmatuks. Sellise tõlgenduse õigsus tuleb eriti esile Riigikohtu lahendi punktist 21, kus Riigikohus jõuab seisukohale, et selgeks tuleb teha poolte tegelik tahe hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel ja eriti selle p 2 (tagatiskokkulepe) sõnastamisel. 29.10.2008 sõlmitud tagatavate nõuete muutmise lepingus leppisid võlgnik ja hageja kokku, et hüpoteekidega on tagatud hageja kõik tekkinud ja tulevikus tekkivad nõuded võlgniku vastu ja NordPlus Holding OÜ vastu. Kuna garantiikiri väljastati 31. jaanuaril 2007, tagatavate nõuete muutmise leping aga sõlmiti 29. oktoobril 2008, võttis võlgnik kohustuse seoses hüpoteekidega juba tekkinud kohustusele, mitte aga tulevikus tekkiva kohustuse osas. See ei tähenda, et kehtivad ei oleks olnud ka eelnevad hageja ja võlgniku vahel sõlmitud tagatiskokkulepped. Võlgniku ja NordPlus Holding OÜ näol on tegemist seotud äriühingutega, mistõttu toimus ka garantiikohustuse võtmine ja hüpoteekide seadmine võlgniku varale NordPlus Holding OÜ kohustuste tagamiseks. Äriregistrist nähtuvalt olid garantiikiirja väljastamise ja tagatavate nõuete muutmise lepingu sõlmimise ajal nii võlgniku kui NordPlus OÜ juhatuse liikmeteks Daniel Patrick Molloy ja Michael Gerard Sheedy. Mõlema äriühingu prokuristiks oli Katrin Kracht. Võlgnik oli NordPlus Holding OÜ osanik. NordPlus Holding OÜ juhatuse liikmed Daniel Patrick Molloy ja Michael Gerard Sheedy olid võlgniku osanikud. Võlgnik andis garantii Nordplus Holding OÜ kohustuste tagamiseks. On oluline, et Nordplus Holding OÜ-ga sõlmitud laenulepingu nr 07-016925-JI lisa 1 punktis 2.16.3 on võlgniku omandis olevad korteriomandid laenutagatistena eraldi välja toodud. Vahetult pärast 22. oktoobril 2008 toimunud laenulepingu lisa sõlmimist NordPlus Holding OÜ ja hageja vahel, mille punktis 2.16.3 7(27)

2-10-32686 võlgnikule kuuluvad kinnistud laenutagatistena kokku lepiti, sõlmisid hageja ja võlgnik 29. oktoobril 2008 ka hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu. Eeltoodut arvesse võttes on kostja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-104-08 asjakohatu, kuna puudub põhjus rääkida hageja tulevikus tekkinud nõudest, mida tagatiskokkuleppe sõlmimise ajal keegi poleks osanud ette näha. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et võlgniku poolt antud garantii tuleb tagasi võita põhjusel, et garantii poolte kohustused on ebavõrdsed. Nii nagu käendus, on ka garantii võlaõiguslik tagatisinstrument. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande autorid on asunud seisukohale, et reeglina ei tule käenduslepingu juures tühisus heade kommete vastasuse tõttu kõne alla. Käenduslepinguga seonduva olemuslikult suure vastutusriski tõttu ei ole ka äärmiselt ulatusliku vastutuse ülevõtmine käendaja poolt iseenesest heade kommete vastane (vt P. Varul, I. Kull jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 144 punkt 3.4.1). Sama iseloomuga on ka garantii. Garantii võtmine on olemuslikult ühepoolselt kohustav tehing, mille eesmärgiks on anda võlausaldajale tagatis. Võõra kohustuse täitmise tagamiseks tagatise andmise ainuvõimalikuks põhisisuks ongi oma varaga suure vastutuse võtmine juhuks, kui võlgnik ei suuda oma kohustusi täita. Hageja andis NordPlus Holding OÜ-le laenu, mille väljastamise üheks tingimuseks oli võlgniku garantii. Nagu ülapool mainitud, olid võlgnik ja NordPlus Holding OÜ omavahel seotud isikud, mis tõenäoliselt motiveeris võlgnikku garantiid väljastama. Seetõttu on ka võlgnik kaudselt garantii väljastamise tõttu hagejalt vastusoorituse saanud. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku protokoll koos vastuväitega (t.l.-42-45, I kd); laenuleping nr 05-232517-JI ja selle lisad 1 kuni 4 (t.l.-47-61, I kd); laenuleping nr 09-009079-JI (t.l.-62-65, I kd); võlausaldaja teatised võlgnikule lepingute 05-232517-JI ja 09009079-JI ülesütlemise kohta (t.l.-66-71, I kd); garantiikiri nr 07-016925-G (t.l.-72, I kd); laenuleping nr 07-016925-JI ja selle lisa 1 (t.l.-73-84, I kd); laenulepingute järgse võlgnevuse arvestus (t.l.-85-87, I kd); 29. juunil 2005 sõlmitud kokkulepe korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu muutmiseks, isiku vahetumine korteriomandite võlaõiguslikus müügilepingus, kasutuskorra seadmise kokkulepe, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguslepingud (t.l.-88102, I kd); 06. aprillil 2006 sõlmitud hüpoteekide lõpetamise ja korteriomandite müügileping, ühishüpoteekide seadmise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus (t.l.-103-109, I kd); 28. oktoobri 2005 sõlmitud ühishüpoteekide kustutamise kokkulepe, korteriomandite müügileping, ühishüpoteegi seadmise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus(t.l.-110-116, I kd); 06. aprillil 2006 sõlmitud ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (t.l.-117-121, I kd); 29. oktoobri 2008 sõlmitud hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping (t.l.-122-129, I kd); 05. septembri 2006 sõlmitud hüpoteegi kustutamise avaldus, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (t.l.-130-134, I kd); 06. aprillil 2006 sõlmitud ühishüpoteegi alt vabastamise kinnistamisavaldus, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (t.l.-135-137, I kd); 03. aprilli 2008 sõlmitud korteriomandi müügileping, hüpoteegiga tagatud nõuete kokkulepe, hüpoteegi seadmise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus (t.l.-138-142, I kd); hageja nõudeavaldus võlgniku pankrotimenetluses (t.l.-143-145, I kd); tagatisvarade hindamisaktid (t.l.-147-162, I kd); võlgniku ja OÜ GoRent vahel sõlmitud üürileping (t.l.-163-171, I kd); laenulepingu nr 05-232517JI võlgnevuse väljavõte (t.l.-42-51, II kd); laenulepingu nr 09-009079-JK võlgnevuse väljavõte (t.l.-52-53, II kd); Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) äriregistri väljatrükk (t.l.-54-58, II kd); NordPlus Holding OÜ äriregistri väljatrükk (t.l.-59-62, II kd); kinnistusraamatu väljatrükid (t.l.-36-41,63-77, II kd).

8(27)

2-10-32686 Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et hagi on põhjendamatu. Kostja väitel on hagi koostatud asjatundmatult. Hageja on viidanud hagiavalduses lisatud tõenditele, märkimata, milliseid asjas tähtsaid asjaolusid ta soovib iga tõendiga tõendada. Kohus ja kostja peavad mõistatama ja välja mõtlema hagiavaldusele lisatud tõendite tähendust asjas, sest hagiavaldusest ei selgu, mida iga tõendiga kinnitada tahetakse. Kostja ei hakka ometi ise omal algatusel hageja eest tema protsessikohustusi täitma. Esitatud dokumendid ei oma õiguslikku tähendust. Hageja poolt ei ole tõendatud hagiavalduses esitatud olulisi ja asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid, mistõttu hagi on alusetu. Hagiavalduse juurde esitatud materjalid ei ole piisavad ega kohased tõendid hagi väidete ja nõude tõendamiseks ja selle rahuldamiseks. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud tõendid on mõttetud ja need tuleb hagejale tagastada või jätta need arvestamata. Kostja palub kohtul keelduda hageja tõendite vastuvõtmisest ja tagastada need hagejale või juhul kui kohus on need võtnud vastu, siis jätta need arvestamata. Asjas uute või täiendavate tõendite esitamine ja tunnistajate kutsumine oleneb hagejast. Kui hagejal ei ole tõendeid esitada või ta ei taha hagi tõendada, siis ei näe ka kostja vajadust ennast tõendamisega koormata. Kostja ei võta omaks ühtegi hageja poolt hagiavaldusega nimetatud asjaolu, mistõttu hageja peab tõendama iga oma väidet ja nõuet. Hageja esitatud väited ja nõudes on meelevaldsed ja paljasõnalised, muu hulgas hagiavalduses viidatud kõikides laenudes, hüpoteekides, garantiides, ülesütlemistes, leppetrahvides jne. Hageja väidetavad tahteavaldused on kehtetud, mistõttu puudulike asjaoludega väidetavalt antud laenude täieliku tagastamise kohustust ei olnud olemas ega saanud muuta sissenõutavaks, et esitada ka kohaseid kõrvalnõudeid. Kui nõude üheks komponendiks on teenustasu võlgnevus, siis millist teenustasu nõutakse, kuidas nõude suurus on kujunenud ja mis alusel teenustasunõue on esitatud, seda hagist ei nähtu. Hageja ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel on ta eurodes tekkinud nõude arvestanud eesti kroonidesse panga enda, mitte aga Eesti Panga kursi järgi. Kostjale on arusaamatud hageja tuletatud summad. Hagiavaldus, sellele lisatud materjalid ei võimalda nõuet kontrollida ega esitada selle suurusele sisulisi vastuväiteid, et neid ümber lükkama hakata. Kohus ja kostja ei pea ära arvama ja mõistatama, mida hageja on endale ette kujutanud, kuidas ta on tehtud järeldusteni jõudnud. Kostja on seisukohal, et nõuet ei ole olemas, võlgnevused puuduvad. Kostja märgib, et hageja esitatud nõue võlgniku vastu koosneb põhivõlanõudest ja kõrvalnõudest. Tuvastamata põhivõlgnevuse nõude olemasolu, ehk viivise tekkimise faktilist eeldust, ei ole võimalik tuvastada kõrvalnõude (viivisnõude) põhjendatust. Kostja on veendunud, et põhivõlga ei ole. Järelikult ei ole ka viivisnõuet. Juhul kui esineb alus viivisnõude esitamiseks, siis hageja on ise põhjustanud ebamõistlike viivisenõuete tekkimise. Kostja soovib rõhutada, et hagejal oli võimalik viivisnõude tekkimist ära hoida ja vältida. Seda isegi juhul, kui kohus otsustab hagimenetluse tulemusena hageja nõude rahuldada. Hageja teadis või pidi teadma, et sellisel kujul ja oluliste puudustega nõudeid ei saa tunnustada ja nii ka hagi rahuldamine pole ilmselt võimalik. Sellistel asjaoludel nõuete esitamine on pahatahtlik. Sellisel juhul tuleb võlgnik vabastada täielikult viivisnõude tasumisest või oluliselt vähendada kohustust, kuna hageja esitas pahatahtlikult kohtusse hagi eesmärgiga põhjustada vastaspoolele tarbetut kohtuskäimist. Hageja on oma õigusi kasutanud pahatahtlikult ja sellega põhjustanud oma nõude täitmata jätmise võlgniku poolt, mistõttu seda tuleb arvestada viivisnõude läbivaatamisel. Esitatud viivisnõue ei ole mõistlik vaid ebaproportsionaalne ja liigkasuvõtlik. 9(27)

2-10-32686 Kostjale teadaolevalt on käendajate ja garantiiandjate poolt juba rahuldatud hageja väidetav nõue. Seega hageja nõude esitamine kostja vastu on alusetu. Hageja on nii nõudeavalduses kui ka hagiavalduses nimetatud asjaolusid varjanud, esitanud valeandmeid, et sellega kohut, haldurit ja teisi menetlusosalisi eksitusse viia. Tegemist on pahasukselt teadvalt valeavalduste esitamisega Hageja poolt. Kostja on seisukohal, et hageja väidetava nõude olemasolu tõendamisel saaks väidetavat nõuet tunnustada ja rahuldada üksnes summaga, mis on võrdne pandiesemete müügist laekuva rahaga ja millest maha arvatud pankrotimenetlusega seotud väljamaksed seadusega sätestatud ulatuses. Seega, väidetava nõude olemasolu tõendamisel saab seda tunnustada nõuete kaitsmise koosolekul üksnes pandiga tagatud nõudena ulatuses, mis vastab pandieseme müügist saadavale rahale. Nõuete kaitsmise koosolekul kostja vaidlustas hageja nõude rahuldamise korra. Pandiga tagatud nõudena tuleb rahuldada vaid see osa hageja nõudest, mis vastab pandieseme müügist laekuvale rahasummale ja ülejäänud osas tuleb esimeses rahuldamise järgus tunnustamisele esitatud nõue jätta tunnustamata. PankrS § 139 lg-st 5 lähtuvalt on pandipidajal õigus nõude rahuldamiseks pankrotimenetluses pandiga tagatud osas. Kuna Kostja asus nõuete kaitsmise koosolekul seisukohale, et hageja esimeses rahuldamisjärgus kaitsmisele esitatud nõue kuulub pankrotimenetluses rahuldamisele vaid osas, mis vastab pandieseme müügist ja pandiga kaetud muudest laekumistest saadavale rahale, ja esitas vastava vastuväite, siis puudub alus rahuldada hageja esimeses rahuldamisjärgus kaitsmisele esitatud nõude seda osa, mille võrra pandieseme väärus on pandiga tagatud nõudest väiksem, teises rahuldamisjärgus. Kostja on seisukohal, et kui laen antakse kinnisvara soetamiseks ja sama kinnisvara on ka laenutagatis, siis ei ole õiglane panna laenusaaja poolt mittepõhjustatud tagatisvara väärtuse languse eest vastutama laenusaaja. Seda eriti olukorras, kus laenuandja näol on tegemist krediidiasutusega. Krediidiasutus saab ja peab oma riske hindama ja vajadusel need maandama. Käesoleval juhul on riske maandatud läbi omafinantseeringu määra. Tõenäoliselt on panga võimalik laenukahju ka kindlustatud. Krediidiasutus saab laenusaajalt nõuda võla katteks tagatisvara realiseerimist. Käesoleval juhul ongi tagatisvara realiseeritud. Riskide õiglase jaotamise ja hea usu põhimõttest tulenevalt piirdub laenusaaja vastutus sellisel juhul laenu eest ostetud kinnisvaraga. Kostja on veendunud, et hageja on rikkunud kehtivat sisekorda, mis tuleneb krediidiasutuste seaduses sätestatust, et laenu kinnisasja tagatisel võib anda, kui laenu tagatiseks oleva kinnisasja koormatiste ja muude piiratud asjaõiguste turuväärtus koos tagatava laenuga ei ületa 2/3 kinnisasja realiseerimise turuväärtusest. Lihtsustatult tähendab see, et laenusumma suurus ja krediidiasutuse, antud juhul ka hageja nõue võib olla kuni 2/3 tagatiseks oleva kinnisasja turuväärtusest. Pärast hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimist hüpoteegipidaja nõude katmiseks loetakse, et kogu võlg on tasutud. Ülejäänud saamata osa kahjumi riski kannavad krediidiasutused. Siit tekib ka põhjendatud kahtlus, kuidas oli üldse võimalik hageja poolt taolistel tingimustel nii suures ulatuses laenu andmine. Viidatud põhimõtted tulenevad nii üldlevinud tunnustatud arusaamadest, tavades ja praktikast kui ka sõnaselgest seadusandja tahtest. Kostja peab vajalikuks osundada siinkohal järgnevale. „Mis puutub konkreetselt krediidimulli lõhkemise tagajärgede õiguslikku reguleerimisse, siis tuleks sotsiaalset õiglust arvestades tagada, et indiviidid, kelle korteri või maja pank sund müüb, ei jääks vastutama summa eest, mida pangad müügi tulemiga katta ei suuda. [...] Tuleb arvestada, et siin on üksikisik nõrgem pool ning pankadel kui tugevamal lepingupoolel lasub kohustus mitte laenata vastutustundetult. Lisaks tuleks tagada, et vastutusele võetaks ka valgekraest kurjategijad, kes vastutustundetut laenamist juurutasid.“ (vt Anneli Albi. Eesti õigusteadus, globaliseeruv maailm ja äärmusliberaalne ideoloogia. Juridica VII/2008, lk

2-10-32686 http://juridica.ee/get_doc.php?id=1271. „Erinevalt Eestist ei ole paljudes teistes riikides ebaõnnestunud laenutehingu risk nii ebaproportsionaalselt suurel määral lükatud laenuvõtja kaela. Heaks näiteks olgu kasvõi meiega panganduse poole pealt lähedalt seotud riik Rootsi või eluasemelaenude probleemidega väga põhjalikult tegelenud USA. Rootsis tehakse hättasattunud laenuvõtjale väike trahv või tõstetakse intressi protsendipunkti võrra. Sellega ka sanktsioonid piirduvad. USAs viiakse maksejõuetuse korral korteri võtmed panga laua peale ja sellega on võlg kustutatud. Pärast korteri äraandmist ei jää ülesse mingisuguseid sabasid ega võlgu pikkadeks aastateks. Kui USA ja Rootsi kasutaksid sarnaselt Eestile täiel määral riskide laenuklientide kaela veeretamise praktikat, siis ei oleks Rootsi kunagi arenenud tugevaks pangandusriigiks ja USA majandus ei näitaks mingeidki märke taastumisest. [...] Panga laenuriskide sellisel viisil maandatus on ka heaks selgituseks, miks pangad ei pidanud vajalikuks lõhkilaenamist ja üldist laenumulli tagasi hoida. Eestis tegutsevad rahvusvahelise kogemusega pangad omavad piisavalt analüütilist suutlikkust, et taolisi laenumulle ette ennustada ja neid ära hoida püüda. Samas, kui pankade endi laenuriskid olid suures osas maandatud, siis ei pidanud ka pangad vajalikuks ära hoida laenumulli teket vaid pigem suundusid konkurentsivõitluses võtma maksimumi hoolimata laenuvõtjatest või üldisest makromajanduslikust stabiilsusest Eestis.“ (Vt seletuskiri asjaõigusseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde. Arvutivõrgus [http://www.riigikogu.ee/?page=pub_file&op=emsplain&content_type=application/msword&file_ id=767405&file_name=asja_%20ja%20v%C3%B5la%C3%B5igus%20seletuskiri%20(580).doc& file_size=42496&mnsensk=578+SE&fd=]. Vt ka nt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus, seletuskirjad ja stenogrammid jms. Kostja viitab, et hageja tugineb oma hagiavalduses pandiõiguse ja nõude rahuldamisjärgu tunnustamise nõuetes tühistele tehingutele. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hagejal ei ole pandiõigusi ega õigust esimesele rahuldamisjärgule, mida tunnustada. Võlgniku ja hageja vahel sõlmitud pandilepingud on tühised seadusega ja heade kommetega vastuolu tõttu TsÜS § 86 lg 1-3 ja § 87 alusel. Hageja võimalik garantiinõue ei saa olla pandiga tagatud nõudeks, nagu ekslikult hagiavalduses märgiti, sest tagatiskokkulepe garantiikokkuleppeid ei sisalda. Poolte vahel ilmselt ei ole selle üle vaidlust, kuna hageja on selle asjaolu omaks võtnud ja ise tõendanud. Mõistlik oleks eeldada, et nii olulise suurusega võlgnikku mõjutav nõue taolist kokkulepet vajab. Riigikohus on asjas 3-2-1-104-08 asunud seisukohale, et heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe, millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut (p 19). Juhul kui ei ole tegu tehingu tühisusega, siis võlgniku poolt Hagejale tagatiste andmine kuulub pankrotimenetluses tagasivõitmisele. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tuleb tagasi võita võlgniku poolt antud garantii ja Hagejaga sõlmitud pandilepingud, kinnisvarale seatud hüpoteegid. Hageja eeldab põhjendamatult, et tema garantiinõuet ja seda veel eesõigusnõudena tunnustatakse ja rahuldatakse. Võlgniku andis garantii ilma selle eest midagigi (ükskõik mida) vastu saamata. Sõlmitud on garantiisuhe kolmanda isiku kohustuste tagamiseks ilma, et võlgnik oleks selle eest midagi vastu saanud. Garantii poolte kohustused on ilmselgelt ebavõrdsed. Tehingud on täielikult tasakaalust väljas, tehtud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel võlgniku ja teiste võlausaldajate kahjuks. Hageja sai garantii. Võlgnik ei saanud midagi vastu Hagejalt ehk garantiisaajalt ega kolmandalt isikult, kelle kohustusi Hageja ehk garantiisaaja ees garantiikirjaga tagati. Hagejal puudub igasugune vastusooritus võlgnikule. Hageja kui garantiisaaja peab siinkohal tõendama, et tehingut ei tehtud võlgniku kahjuks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, poolte kohustused ei olnud ebavõrdsed ega tasakaalust väljas. Garantiikirja eesmärgiks oli muu hulgas ära kasutada võlgniku vara üksnes ühe võlgniku võlausaldaja Hageja nõuete rahuldamiseks võlgniku teiste võlausaldajate arvel ning muuta seeläbi võlgnik püsivalt maksejõuetuks. Hageja on hagiavalduses püüdnud kohut eksitusse viia varjates nimetatud olulisi asjaolusid. Vaidlusalustel tehingutel puudus võlgniku teiste tagamata nõuetega võlausaldajate jaoks majanduslik otstarve. Teised 11(27)

2-10-32686 võlaõigusliku nõudega võlausaldajad, kellel olid võlgnikuga igapäevase majandustegevuse jätkamiseks vajalikud mõlemapoolselt täidetavad kohustused, seati põhjendamatult oluliselt halvemasse seisu võrreldes esimeses rahuldamisjärgus üksnes asjaõigusnõude esitanud Hagejaga. Järelikult taolised tehingud kahjustasid võlgniku vastastikuseid tehingud teinud teiste võlausaldajate huve ning on seega tagasivõidetavad. Halduril lasub seadusest tulenevalt tagasivõitmise nõudes hagide esitamise kohustus. Võlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamine on võimalik üksnes garantiikirja ja pandilepingute tagasivõitmisel. Sisuliselt kogu vara suhtes on pandipidaja Hageja. Kõik võlgniku tehingud ja probleemid on seotud Hageja võimu all korraldatud ja juhitud tegevustega, mille ees on nii võlgnik kui ka tema teised võlausaldajad kaitsetud. Hageja ei ole hagiavalduses viidanud garantiilepingu ja pandilepingute tagasivõitmise võimalusele ega pandilepingutest tingitud mõjudele võlgniku maksejõuetuse tekkimise suhtes. Hageja on hagiavalduses jätnud analüüsimata ja hindamata olukorra ja vaidlusalused tehingud või on ilmselt püüdnud kohut eksitusse viia varjates nimetatud olulisi asjaolusid. Kostja leiab, et kohtuotsus hagi rahuldamiseks, võla väljamõistmiseks, peab olema seaduslik, selge ja põhjendatud, samuti tõendatud. Seega kostja arvates ei saa kohus hagi rahuldada. Vaatamata sellele, et võlga hageja ees ei ole, taotletakse nõude tunnustamise hagi rahuldamist. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud teadvalt vale avalduse, millega segab kohtu tööd ja takistab halduri tegevust. Ükski kostja käesoleva vastuse eeltoodud punktides kostja poolt ümberlükatud hageja esitatud asjaoludest ei ole ilmne ega eeldatav. Puudulikud on teave ja dokumendid nõude tekkimise, olemasolu, suuruse ja täitmise ulatuse kohta. Seega, hageja ei tea isegi või varjab tegelikke asjaolusid, eksitades kohut ja kostjat. Vaatamata tõendite puudumisele on hageja leidnud, et võlgnik tema ees vastutab ja nõue on õige. Ilma tehiolusid määratlemata ja sisustamata on hageja teinud pahauskselt kaugele ulatuvaid ja lõplikke järeldusi, mistõttu on hagi esitatud alusetult. Hageja loetletud asjaoludest ei tulene nõude kvalifitseerimiseks vajalike tunnuste koosseisu, võlgniku käitumise õigusvastasust. Kostja ei tea, millele käesolevaga vastama peab, kuna hagile antud sisu on hageja oletus ja tervikuna väljamõeldis, millel ei ole midagi ühist faktidega. Kostja väitel lootis hageja suvalisel alusel ükskõik kui suure nõude esitamisega omastada pankrotivara. Mistahes alusel nõude esitamine ei tohi muutuda tulu teenimise allikaks ega asetada võlgniku ja teisi võlausaldajaid kahjustavasse olukorda. Juhul kui kohus otsustab hagi rahuldada, siis tuleb tasumisele kuuluvat nõuet oluliselt vähendada kuni tegelikult tekkinud, põhjendatud ja tõendatud nõude summani. Hagi on käesolevaga esitatud pahauskselt eesmärgiga lihtviisiliselt rikastuda võõra vara arvelt, võlgnikule ja teistele võlausaldajatele, sh Kostjale kahju tekitada. Menetluskulude osas leiab kostja, et hageja on põhjustanud alusetute nõuetega ebavajalikke kohtukulude tekkimise. Kostja soovib rõhutada, et hagejal oli võimalik neid kulutusi ja muid ebasoodsaid tagajärgi vältida. Seda isegi juhul, kui kohus otsustab hagimenetluse tulemusena hageja nõude rahuldada. Hageja teadis või pidi teadma, et sellisel kujul ja oluliste puudustega nõuet ei saa tunnustada ja nii ka hagi rahuldamine pole ilmselt võimalik. Sellistel asjaoludel nõuete esitamine on pahatahtlik. Kui hageja, kelle kasuks tehti kohtuotsus, esitas pahatahtlikult kohtusse hagi eesmärgiga põhjustada vastaspoolele tarbetut kohtuskäimist, võib kohus jätta kohtukulud kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. Kui hageja on oma õigusi kasutanud pahatahtlikult ja sellega põhjustanud oma nõude täitmata jätmise kohtuväliselt, siis võib seda arvestada kohtukulude jaotamisel. Kostja palub jätta hagi täielikult rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja on oma väidete kinnitamiseks kohtule tõendeid ei esitanud.

12(27)

2-10-32686

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on tunnustada Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses AS Swedbank I järgu nõuet summas 2 465 384,48 eurot. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 23. veebruari 2010 määrusega kuulutati välja Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) pankrot. Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 09. juunil 2010, kus hageja nõuet summas 38 574 884,80 krooni (2 465 384,84 eurot) ei tunnustatud põhjusel, et kostja oli 08. juunil 2010 esitanud hageja nõudele kirjaliku vastuväite, milles vaidlustas hageja nõude ja pandiõiguse täies ulatuses (t.l.-42-45, I kd). Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Vastavalt PankrS § 107, nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja nõudeavaldusega (t.l.-143-145, I kd) on tõendatud, et hagi nõude tunnustamiseks Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on esitatud samadel alustel ja samas ulatuses, mis oli esitatud hageja 03. märtsi 2010 nõudeavalduses. Laenuleping nr 05-232517-JI Hageja väitel sõlmisid hageja ja võlgnik Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) 28. oktoobril 2005 laenulepingu nr 05-232517-JI, millele sõlmiti 06. aprillil 2006 lisa 1, 18. oktoobril 2007 lisa 2, 02. aprillil 2008 lisa 3 ja 04. veebruaril 2009 lisa 4. Lepingu kohaselt andis hageja võlgnikule laenu summas 1 347 953,57 eurot. Lepingu punkti 7.1 järgi kohustus võlgnik hagejale tasuma tagasi maksmata laenusummalt igakuiselt intressi lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Intressimäär on sätestatud lepingu punktis 2.7, milleks oli euro kuue kuu Euribor + 3% aastas, alates lisa 4 sõlmimisest punktis 2.8, milleks oli 6,153% aastas. Lepingu punkti 2.10 kohaselt kohustus võlgnik intressi tasuma iga kuu 28. kuupäeval. Lepingu lisa 4 punkt 2.5 kohaselt pidi võlgnik laenusumma hagejale tagastama hiljemalt 28. juulil 2009. Vastavalt lepingu punktidele 2.14 ja 10 arvestas hageja kohustuse (v.a intress) täitmisega viivitamisel viivituses olevalt summalt kuni võlgniku pankroti väljakuulutamise päevani viivist 0,15% päevas. Hageja saatis 16. juunil 2009 kooskõlas lepingu punktiga 14.1.2 võlgnikule teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda hiljemalt 10 pangapäeva jooksul teate saamisest ja hoiatas võlgnikku, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse 13(27)

2-10-32686 tasumata jätmisel loeb hageja lepingu ülesöelduks. Et võlgnik ei tasunud hagejale võlgnevust, teavitas hageja võlgnikku, et loeb lepingu ülesöelduks alates 13. juulist 2009. Võlgniku pankroti väljakuulutamise päeva seisuga on võlgniku laenulepingust nr 05-232517-JI tulenev võlgnevus hageja ees kokku 1 332 814,42 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 868 581,50 eurot, intressist summas 22 542,36 eurot ja viivistest summas 441 690,56 eurot. Kostja esitas vastuväite, et hageja väide on alusetu ja tõendamata. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt, laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga ja vastavalt VÕS § 397 lg 1, majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud ning lähtuvalt VÕS § 101 lg 1 p 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus tuvastas, et laenulepingu nr 05-232517-JI ja selle lisade 1 kuni 4 (t.l.-47-61, I kd) on tõendatud, et hageja andis võlgnikule Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) laenu kokku 1 347 953,57 eurot, intressimääraga euro kuue kuu Euribor + 3% ning alates lepingu lisa 4 sõlmimisest 6,153 % aastas, viivisemääraga 0,150% päevas. Lepingu punkti 2.10 kohaselt kohustus võlgnik intressi tasuma iga kuu 28. kuupäeval. Lepingu lisa 4 punkt 2.5 kohaselt pidi võlgnik laenusumma hagejale tagastama hiljemalt 28. juulil 2009. Laenulepingu nr 05-232517-JI võlgnevuse arvestuse väljavõttega (t.l.-42-51, II kd) on tõendatud, et laenulepingust nr 05-232517-JI tulenev Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) võlgnevus hagejale pankroti väljakuulutamise aja seisuga (23. veebruar 2010) moodustab kokku 1 332 814,42 eurot, millest laenu põhiosa on 868 581,50 eurot, intress 22 542,36 eurot ja viivis 441 690,56 eurot. Samuti on tõendatud, et hageja on saatnud võlgnikule teatise lepingust nr 05-232517-JI tulenevate kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja andmise osas (t.l.-66, I kd) ja lepingu ülesütlemise avalduse ja kohese täitmise nõude (t.l.-68-70, I kd). Väljastusteadete kohaselt on võlgnik hageja mõlemad teated kätte saanud (t.l.-67,71, I kd). Kostja tõendeid selle kohta, et lepingust nr 05-232517-JI tulenev võlgniku Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) kohustus hagejale oleks täidetud või et lepingust nr 05-232517-JI tulenev võlgniku kohustus oleks muul viisil lõppenud, kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud põhivõla, intressi ja viivise osas teistsugust arvestust. Kohus loeb tõendatuks, et Baltic Investment Properties OÜ-l (pankrotis) on laenulepingust nr 05232517-JI tulenev kohustus hageja ees summas 1 332 814,42 eurot. Kohustus on sissenõutav, kohustus on võlgniku poolt täies ulatuses täitmata.

14(27)

2-10-32686 Laenuleping nr 09-009079-JK Hageja väitel sõlmisid hageja ja võlgnik Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) 04. veebruaril 2009 laenulepingu nr 09-009079-JK, mille kohaselt andis hageja võlgnikule laenu summas 349 675,00 eurot. Lepingu punkti 7.1 järgi kohustus võlgnik hagejale tasuma tagasi maksmata laenusummalt igakuiselt intressi lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Intressimääraks oli lepingu punkti 2.8 järgi 6,153% aastas. Lepingu punkti 2.10 kohaselt kohustus võlgnik intressi tasuma iga kuu 4. kuupäeval. Vastavalt lepingu punktile 2.5 pidi võlgnik laenusumma hagejale tagastama laenusumma tagastamise lõpptähtpäeval 04. augustil 2009. Vastavalt lepingu punktidele 2.14 ja 10 arvestas hageja kohustuse (v.a intress) täitmisega viivitamisel viivituses olevalt summalt kuni võlgniku pankroti väljakuulutamise päevani viivist 0,15% päevas. Hageja saatis 16. juunil 2009 kooskõlas lepingu punktiga 14.1.2 võlgnikule teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles palus lepingust tulenev võlgnevus tasuda hiljemalt 10 pangapäeva jooksul teate saamisest ja hoiatas võlgnikku, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmisel loeb hageja lepingu ülesöelduks. Et võlgnik ei tasunud võlgnevust, teavitas hageja võlgnikku, et loeb lepingu ülesöelduks alates 13. juulist 2009. Võlgniku pankroti väljakuulutamise päeva seisuga on võlgniku laenulepingust nr 09-009079-JK tulenev võlgnevus hageja ees kokku 459 250,00 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 349 675 eurot, intressist summas 5 476,09 eurot ja viivistest summas 104 098,91 eurot. Kostja esitas vastuväite, et hageja väide on alusetu ja tõendamata. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. VÕS § 396 lg 1 kohaselt, laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga ja vastavalt VÕS § 397 lg 1, majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud ning lähtuvalt VÕS § 101 lg 1 p 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus tuvastas, et laenulepinguga nr 09-009079-JI (t.l.-62-65, I kd) on tõendatud, et hageja andis võlgnikule Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) laenu kokku 349 675 eurot, intressimääraga 6,153 % aastas, viivisemääraga 0,150% päevas. Lepingu punkti 2.10 kohaselt kohustus võlgnik intressi tasuma iga kuu 04. kuupäeval. Lepingu punkt 2.5 kohaselt pidi võlgnik laenusumma hagejale tagastama hiljemalt 04. augustil 2009. Laenulepingu nr 09-009079-JK võlgnevuse arvestuse väljavõttega (t.l.-52-53, II kd) on tõendatud, et laenulepingust nr 09-009079-JK tulenev Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) võlgnevus 15(27)

2-10-32686 hagejale moodustab pankroti väljakuulutamise aja seisuga (23. veebruar 2010) kokku 459 250 eurot, millest laenu põhiosa on 349 675 eurot, intress 5476,09 eurot ja viivis 104 098,91 eurot. Samuti on tõendatud, et hageja on saatnud võlgnikule teatise lepingust nr 09-009079-JK tulenevate kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja andmise osas (t.l.-66, I kd) ja lepingu ülesütlemise avalduse ja kohese täitmise nõude (t.l.-68-70, I kd). Väljastusteadete kohaselt on võlgnik hageja mõlemad teated kätte saanud (t.l.-67,71, I kd). Kostja tõendeid selle kohta, et lepingust nr 09-009079-JK tulenev võlgniku Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) kohustus hagejale oleks täidetud või et lepingust nr 09-009079-JK tulenev võlgniku kohustus oleks muul viisil lõppenud, kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud põhivõla, intressi ja viivise osas teistsugust arvestust. Kohus loeb tõendatuks, et Baltic Investment Properties OÜ-l (pankrotis) on laenulepingust nr 09009079-JK tulenev kohustus hageja ees summas 459 250 eurot. Kohustus on sissenõutav, kohustus on võlgniku poolt täies ulatuses täitmata. Kostja esitas vastuväite, et lepingu nr 05-232517-JI ja lepingu nr 09-009079-JK alusel arvestatud viivis ei ole põhjendatud. Kostja on veendunud, et põhivõlga ei ole. Järelikult ei ole ka viivisnõuet. Kohus leiab, et kostja väide ei ole põhjendatud. Kohus tuvastas, et võlgnikul on lepingust nr 05232517-JI tulenev põhivõlg 868 581,50 eurot ja lepingu nr 09-009079-JK tulenev põhivõlg 349 675 eurot. Seega on hagejal õigus VÕS § 113 lg 1 alusel arvestada viivist põhinõudelt. Kostja esitas vastuväite, et hageja ise on põhjustanud ebamõistlike viivisenõuete tekkimise. Kostja soovib rõhutada, et hagejal oli võimalik viivisnõude tekkimist ära hoida ja vältida. Kostja selgitab, et hageja on oma õigusi kasutanud pahatahtlikult ja sellega põhjustanud oma nõude täitmata jätmise võlgniku poolt, mistõttu seda tuleb arvestada viivisnõude läbivaatamisel. Võlgnik tuleb vabastada täielikult viivisnõude tasumisest või oluliselt vähendada kohustust, kuna hageja esitas pahatahtlikult kohtusse hagi eesmärgiga põhjustada vastaspoolele tarbetut kohtuskäimist. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Hageja on 16. juunil 2009 teatanud võlgnikule kohustusest tasuda lepingute nr 05-232517-JI ja lepingu nr 09-009079-JK võlgnevuse jääk ning on teates märkinud ka viivise määr ja viivise arvestamise algus - lepingu nr 05-232517-JI osas 28. aprill 2009 ja lepingu nr 09-009079-JK osas 04. mai 2009. Hageja teade on võlgnikule kätte toimetatud 25. juunil 2009. Hageja on 13. juulil 2009 teatanud võlgnikule lepingute ülesütlemisest (t.l.-68-70, I kd). Teade on võlgnikule kätte toimetatud 16. juulil 2009 (t.l.-71, I kd). Kohus järeldab, et hageja ei ole tahtlikult venitanud võlgnikule laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise kohustusest teatamisega ning on mõistliku tähtaja, s,o ligikaudu kahe kuu jooksul peale viivise arvestamise algust teatanud võlgnikule nii põhivõlgnevuse kui ka viivise arvestuse. Seega ei saa väita, et hageja oleks ise tahtlikult põhjustanud ebamõistlike viivisenõuete tekkimise. Viivisenõuded on tekkinud võlgniku poolt kohustuse mittetäitmise tagajärjel, mida hageja mõjutada ei saanud. Kostja esitas vastuväite, et viivisnõue ei ole mõistlik ja on ebaproportsionaalne ja liigkasuvõtlik. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega.

16(27)

2-10-32686 Kohus ei tuvastanud, et lepingus nr 05-232517-JI ja lepingus nr 09-009079-JK kokku lepitud viivisemäär 0,15% päevas oleks ebaproportsionaalne või liigkasuvõtlik. Lepingute vormistusest võib järeldada, et lepingu pooled on viivisemääras eraldi kokku leppinud ja seega ei ole tegemist tüüptingimusega; viivise määr on jäänud muutumatuks erinevate lepingute ja nende lisade sõlmimisel. Seega on laenulepingu poolte tahe olnud kokku leppida viivisemääras 0,15% päevas (54,75% aastas) ning viivisemäära osas ei saa väita, et see oleks ebaproportsionaalne ja liigkasuvõtlik. Kostja ei ole esitanud ka tõendeid või asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja viivisenõue ei ole mõistlik ja on ebaproportsionaalne ning liigkasuvõtlik. Garantii Hageja väitel väljastas võlgnik 31. jaanuaril 2007 hagejale garantiikirja, milles garanteeris hagejale hageja ja NordPlus Holding OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr 07-016925-JI tulenevate NordPlus Holding OÜ kohustuste täitmise garantiikirjas toodud tingimustel. Garantiikirja alusel tagas võlgnik kõigi lepingust tulenevate hageja nõuete hüvitamise garantiisumma ulatuses. Garantiisummaks on 10 500 000,00 krooni (671 072,31 eurot). Garantiikirjast tulenev hageja nõue võlgniku vastu ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Kuna hageja nõue on seotud edasilükkava tingimusega, mis võib tulevikus saabuda, on tegemist tingimusliku nõudega. Lähtuvalt VÕS § 155 lg 1 ja lg 2 kohaselt, majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Kohus leiab, et hageja väide on garantiikirjaga nr 07-016925-G (t.l.-72, I kd) täies ulatuses tõendatud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et garantiikirjast tulenev võlgniku kohustus ei ole veel sissenõutavaks muutunud, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks nõudnud võlgnikult garantiist tuleneva kohustuse täitmist, s.o et hageja oleks võlgnikule esitanud garantiilepingu p-s 3 sätestatud kirjaliku nõude garantiisumma tasumiseks. Kuna garantiist tulenev kohustus on võlausaldaja poolt täitmata ja hageja ei ole täitmist nõudnud, sealjuures on hagejal säilinud õigus nõuda võlgnikult garantiist tuleneva kohustuse täitmist, on tegemist PankrS § 98 märgitud tingimusliku nõudega, sealjuures tingimuslik nõue loetakse võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik. Kohus märgib, et garantiist tulenev kohustus ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele ning seega on võlgnikul Baltic Investment Properties OÜ-l (pankrotis) kohustus hageja kirjalikul nõudmisel tasuda hagejale 671 072,31 eurot (10 500 000,00 krooni) garantiist tuleneva kohustuse täitmiseks. Kostja esitas garantii osas vastuväite, et võlgniku poolt antud garantii kui tehing tuleb pankrotimenetluses tagasi võita, kuna võlgnik ei saanud garantii andmiseks hagejalt ega kolmandalt isikult vastusooritust. Kohus järeldab, et kostja viitab oma vastuväites garantiilepingu võimalikule tühisusele ja/või kehtetusele.

17(27)

2-10-32686 Hageja ei nõustu kostja vastuväitega ja on seisukohal, et nii nagu käendus, on ka garantii võlaõiguslik tagatisinstrument ning reeglina ei tule käenduslepingu juures tühisus heade kommete vastasuse tõttu kõne alla. Käenduslepinguga seonduva olemuslikult suure vastutusriski tõttu ei ole ka äärmiselt ulatusliku vastutuse ülevõtmine käendaja poolt iseenesest heade kommete vastane (vt P. Varul, I. Kull jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 144 punkt 3.4.1). Sama iseloomuga on ka garantii. Garantii võtmine on olemuslikult ühepoolselt kohustav tehing, mille eesmärgiks on anda võlausaldajale tagatis. Võõra kohustuse täitmise tagamiseks tagatise andmise ainuvõimalikuks põhisisuks ongi oma varaga suure vastutuse võtmine juhuks, kui võlgnik ei suuda oma kohustusi täita. Hageja andis NordPlus Holding OÜ-le laenu, mille väljastamise üheks tingimuseks oli võlgniku garantii. Võlgnik ja NordPlus Holding OÜ olid omavahel seotud isikud. Seetõttu on ka võlgnik kaudselt garantii väljastamise tõttu hagejalt vastusoorituse saanud. Võlgniku ja NordPlus Holding OÜ näol on tegemist seotud äriühingutega, mistõttu toimus ka garantiikohustuse võtmine ja hüpoteekide seadmine võlgniku varale NordPlus Holding OÜ kohustuste tagamiseks. Äriregistrist nähtuvalt olid garantiikiirja väljastamise ja tagatavate nõuete muutmise lepingu sõlmimise ajal nii võlgniku kui NordPlus OÜ juhatuse liikmeteks Daniel Patrick Molloy ja Michael Gerard Sheedy. Mõlema äriühingu prokuristiks oli Katrin Kracht. Võlgnik oli NordPlus Holding OÜ osanik. NordPlus Holding OÜ juhatuse liikmed Daniel Patrick Molloy ja Michael Gerard Sheedy olid võlgniku osanikud. Nimetatud asjaolu on tõendatud Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) äriregistri väljatrüki (t.l.-54-58, II kd) ja NordPlus Holding OÜ äriregistri väljatrükiga (t.l.-59-62, II kd). Kohus nõustub hageja seisukohaga ning ei hakka seda täiendavalt üle kordama. Kohus loeb hageja seiskoha kohtu põhjenduste hulka ning leiab, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud. Kohus peab vajalikuks selgitada, et tagasivõitmine PankrS § 110 alusel toimub vastavalt PankrS § 118 lg 1 halduri poolt hagi esitamisega kohtule. Seega ei saa kohus nõude tunnustamise hagis otsustada tehingu tagasivõitmise üle. Asjaolu, et võlgnik ei saanud garantii andmiseks hagejalt ega kolmandalt isikult vastusooritust, ei ole garantiilepingu kui tehingu tühisuse ega ka kehtetuse aluseks. Kohus loeb tõendatuks, et võlgnikul Baltic Investment Properties OÜ-l (pankrotis) on garantiist (garantiikiri nr 07-016925-G) tulenev kohustus hageja kirjalikul nõudmisel tasuda hagejale 671 072,31 eurot (10 500 000,00 krooni) garantiist tuleneva kohustuse täitmiseks. Kohustus ei ole sissenõutavaks muutunud. Laenuleping nr 07-016925-JI Hageja väitel sõlmisid hageja ja NordPlus Holding OÜ 31. jaanuaril 2007 laenulepingu nr 07016925-JI, millele sõlmiti 22. oktoobril 2008 lisa 1. Lepingu kohaselt andis hageja NordPlus Holding OÜ-le laenu summas 671 072,31 eurot. Lepingu punkti 7.1 järgi kohustus NordPlus Holding OÜ hagejale tasuma tagasi maksmata laenusummalt igakuiselt intressi lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Vastavalt lepingu lisa 1 punktile 2.7 oli intressimääraks alates lepingu lisa 1 sõlmimisest euro 6 kuu Euribor + 3,5% aastas. Lepingu punkti 2.10 kohaselt kohustus NordPlus Holding OÜ intressi tasuma iga kuu 30. kuupäeval. Vastavalt lepingu lisa 1 punktile 2.4 kohustus laenusaaja tagastama laenusumma hagejale ühekordse maksena laenusumma tagastamise lõpptähtpäeval 30. juulil 2010. 18(27)

2-10-32686 Leping on käesoleval ajahetkel kehtiv. Võlgniku pankroti väljakuulutamise päeva seisuga on NordPlus Holding OÜ poolt laenulepingu nr 07-016925-JI alusel tagasi maksmata laenu põhiosa jääk 671 072,31 eurot, mille lisandub kogunenud intress summas 2247,75 eurot. Kokku moodustab lepingust nr 07-016925-JI tulenev hageja tingimuslik nõue NordPlus Holding OÜ vastu seega 673 320,06 eurot. Hageja väitel on võlgniku omandis olevatele korteriomanditele (registriosa nr-ga 17651301, 17652101, 17664801 (480/3180 mõttelist osa), 17656201, 17657801, 17659601, 18671601, 18671701, 18672201, 18672401, 18672901, 18673201 ja 18673401) seatud hüpoteekidega tagatud hageja kõik nõuded NordPlus Holding OÜ vastu, mis tulenevad hageja ja NordPlus Holding OÜ vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest muudatustest ja lisadest vastavalt 29. oktoobril 2008 sõlmitud hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingule. Seetõttu ei ole võlgniku vastutus NordPlus Holding OÜ kohustuste eest piiratud üksnes garantiisummaga ning hagejal on õigus nõuda laenulepingust nr 07-016925-JI tulenevate nõuete rahuldamist hageja nõuete tagamiseks ühishüpoteegiga koormatud võlgnikule kuuluvate kinnisasjade arvel I rahuldamisjärgu nõudena. VÕS § 396 lg 1 kohaselt, laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga ja vastavalt VÕS § 397 lg 1, majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohus tuvastas, et laenulepinguga nr 07-016925-JI ja lisaga 1 (t.l.-73-84, I kd) on tõendatud, et hageja andis NordPlus Holding OÜ-le laenu kokku 671 072,31 eurot, intressimääraga euro 6 kuu Euribor + 3,5% aastas. Lepingu punkt 2.5 kohaselt pidi võlgnik laenusumma hagejale tagastama hiljemalt 30. juulil 2010. Laenulepingust tulenev laenu tagastamise kohustus on täitmata, kohustus on muutunud sissenõutavaks alates 30. juulist 2010, s.o peale hageja poolt nõudeavalduse esitamist 03. märtsil 2010. Kostja tõendeid selle kohta, et lepingust nr 07-016925-JI tulenev NordPlus Holding OÜ kohustus hagejale oleks täidetud või et lepingust nr 07-016925-JI tulenev kohustus oleks muul viisil lõppenud, kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud põhivõla ja intressi osas teistsugust arvestust. Kohus loeb tõendatuks, et NordPlus Holding OÜ-l on laenulepingust nr 07-016925-JI tulenev kohustus hageja ees summas 673 320,06 eurot. Kohustus on sissenõutav, kohustus on täies ulatuses täitmata. Kohus tuvastas, et vastavalt 29. oktoobril 2008 sõlmitud hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu punktidele 2. ja 2.1.2. (t.l.-122-129, I kd) on lepingu punktides 1.2.3.; 1.4.3.; 1.6.3.; 1.8.3.; 1.10.3.; 1.12.3.; 1.14.3.; 1.16.3.; 1.18.3. ja alapunktides 16; 1.20.3.; 1.22.3.; 1.24.3.; 1.26.3.; 1.30.3.; 1.32.3. nimetatud hüpoteekidega tagatud kõik nõuded NordPlus Holding OÜ vastu, mis tulenevad hageja ja NordPlus Holding OÜ vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest muudatustest ja lisadest. Võlgniku Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) kinnisasjadele hageja kasuks seatud hüpoteekide summa ületab laenulepingust nr 07-016925-JI tuleneva NordPlus Holding OÜ kohustuse väärtuse. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1 kohaselt, kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel ning vastavalt AÕS § 346 lg 1, hüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne 19(27)

2-10-32686 kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. Kohus jõuab järeldusele, et hagejal on õigus nõuda laenulepingust nr 07-016925-JI tuleneva NordPlus Holding OÜ kohustuse täitmist võlgniku Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) vara arvelt. Nõude tunnustamine Kohus tuvastas, et Baltic Investment Properties OÜ-l (pankrotis) on laenulepingust nr 05-232517JI tulenev kohustus hageja ees summas 1 332 814,42 eurot. Kohustus on sissenõutav, kohustus on võlgniku poolt täies ulatuses täitmata; ning laenulepingust nr 09-009079-JK tulenev kohustus hageja ees summas 459 250 eurot. Kohustus on sissenõutav, kohustus on võlgniku poolt täies ulatuses täitmata. Kohus tuvastas samuti, et võlgnikul Baltic Investment Properties OÜ-l (pankrotis) on garantiist (garantiikiri nr 07-016925-G) tulenev kohustus hageja kirjalikul nõudmisel tasuda hagejale 671 072,31 eurot (10 500 000,00 krooni) garantiist tuleneva kohustuse täitmiseks. Kohustus ei ole sissenõutavaks muutunud. Kohus leidis, et hagejal on õigus nõuda laenulepingust nr 07-016925-JI tuleneva NordPlus Holding OÜ kohustuse täitmist kokku 673 320,06 euro ulatuses võlgniku Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) vara arvelt. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ning lähtuvalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kokku moodustab laenulepingust nr 05-232517-JI, laenulepingust nr 09-009079-JK, garantiist (garantiikiri nr 07-016925-G) ja laenulepingust nr 07-016925-JI tulenev hageja nõue võlgniku Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) vastu 1 332 814,42 + 459 250 + 671 072,31 + 673 320,06 = 3 136 456,70 eurot. Kostja esitas vastuväite, et hageja nõuded on käendajate ja garantiiandjate poolt rahuldatud. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega – kostja vastuväide on tõendamata, kuna kostja sellekohaseid tõendeid kohtule ei esitanud, ja seega alusetu. Hageja esitas Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse (t.l.143-145, I kd) kokku 2 465 384,48 euro ulatuses. Vastavalt PankrS § 107, nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kohus leiab, et hageja nõuet Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb tunnustada 2 465 384,48 euro ulatuses. Nõude rahuldamisjärk Hageja väitel on võlgniku omandis olevatele korteriomanditele registriosa numbritega 17651301, 17652101, 17664801 (480/3180 mõttelist osa), 17656201, 17657801, 17659601, 18671601, 18671701, 18672201, 18672401, 18672901, 18673201 ja 18673401 ning kinnistutele registriosa numbritega 20107601 ja 1598001 on/olid seatud hüpoteegid kokku summas 42 428 200,00 krooni 20(27)

2-10-32686 (2 711 656,20 eurot - hüpoteegisummad kokku liidetuna), mistõttu on hageja nõue võlgniku vastu täies ulatuses pandiga tagatud. Notariaalses lepingu, sõlmitud 29. juunil 2005, punktis 4.8 on võlgnik ja hageja kokku leppinud, et võlgniku omandis olevatele korteriomanditele (asukohaga Lootsi 3a, Tallinn) registriosa numbritega 17658501, 17651301, 17657801, 17652101, 17652201, 17658301 ja 58/318 mõttelisele osale registriosast nr 17664801 seatud ühishüpoteegiga hüpoteegisummas 13 486 200,00 krooni on tagatud hageja kõik nõuded võlgniku vastu, sh ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded. Notariaalse lepingu, sõlmitud 06. aprillil 2006, punktis 6.2 on võlgnik ja hageja kokku leppinud, et võlgniku omandis olevatele korteriomanditele (asukohaga Lootsi 3a, Tallinn) registriosa numbritega 17656201, 17656301, 17659601, 18672201, 18672401 ja 18673201 seatud ühishüpoteegiga hüpoteegisummas 10 324 000,00 Eesti krooni on tagatud hageja kõik nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad hageja ja võlgniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest. Notariaalse lepingu, sõlmitud 28. oktoobril 2005, punktis 8.1 on võlgnik ja hageja kokku leppinud, et võlgniku omandis olevatele korteriomanditele (asukohaga Jõe 7, Tallinn) registriosa numbritega 18671601, 18671701, 18672901, 18673401, 18673901 ja 18674101, 18674401 ja 18674501 seatud ühishüpoteegiga hüpoteegisummas 10 598 000,00 Eesti krooni on lepingu tagatud hageja kõik nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad hageja ja võlgniku vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest sh hageja ja võlgniku vahel 28.10.2005 sõlmitud laenulepingust nr 05-232517-JI ja selle lisadest ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded. Notariaalse lepingu, sõlmitud 06. aprillil 2004, punktis 3.2 on võlgnik ja hageja kokku leppinud, et võlgniku omandis olevatele korteriomanditele (asukohaga Jõe 7, Tallinn) registriosa numbritega 18671601, 18671701, 18672901, 18673401, 18673901 ja 18674101, 18674401, 18674501 ja 18675001 seatud ühishüpoteegiga hüpoteegisummas 1 520 000,00 Eesti krooni on lepingu kohaselt tagatud hageja kõik nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest ja nende lisadest. Notariaalses hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingus, sõlmitud 29. oktoobril 2008, leppisid võlgnik ja hageja kokku, et ülalnimetatud hüpoteekidega on lisaks kõikidele nõuetele, mis hagejal on või tekivad võlgniku vastu, tagatud ka hageja kõik nõuded NordPlus Holding OÜ vastu, mis tulenevad hageja ja NordPlus Holding OÜ vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest muudatustest ja lisadest. Notariaalse lepingu, sõlmitud 05. septembril 2006, punktis 3.2 leppisid OÜ Klanberg Invest, HASCAN HOLDING OÜ ja hageja kokku, et OÜ-le Klanberg Invest kuuluvale kinnistule registriosa numbriga 1598001 (asukohaga Käo 55, Tallinn) ja HASCAN HOLDING OÜ-le kuuluvale kinnistule registriosa numbriga 20107601 (asukohaga Tondi 62a, Tallinn) seatud ühishüpoteegiga hüpoteegisummas 6 500 000,00 krooni on tagatud hageja kõik nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad hageja ja võlgniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Äriregistrist nähtuvalt 22. detsembril 2009 ühinesid võlgnik kui ühendav ühing ning OÜ Klanberg Invest (registrikood 11179114), OÜ Adrian Holding (registrikood 11220940) ja HASCAN HOLDING OÜ (registrikood 11032500) kui ühendatavad ühingud. Tulenevalt äriseadustiku § 391 lõikest 4 läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused üle ühendavale ühingule. 21(27)

2-10-32686 Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude- ja hagiavalduses esitatud nõuded võlgniku vastu täies ulatuses tagatud võlgniku omandis olevatele ülalnimetatud korteriomanditele ja kinnistutele seatud hüpoteekidega. Kohus nõustub hageja väitega. Vastavalt AÕS § 325 lg 1, kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel ning lähtuvalt AÕS § 346 lg 1, hüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. Kohus tuvastas, et hageja väide on tõendatud järgmiste tõenditega: 29. juunil 2005 sõlmitud kokkulepe korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu muutmiseks, isiku vahetumine korteriomandite võlaõiguslikus müügilepingus, kasutuskorra seadmise kokkulepe, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguslepingud (t.l.-88-102, I kd), 06. aprillil 2006 sõlmitud hüpoteekide lõpetamise ja korteriomandite müügileping, ühishüpoteekide seadmise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus (t.l.-103-109, I kd), 28. oktoobri 2005 sõlmitud ühishüpoteekide kustutamise kokkulepe, korteriomandite müügileping, ühishüpoteegi seadmise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus (t.l.-110-116, I kd), 29. oktoobril 2008 sõlmitud hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping (t.l.-122-129, I kd), 06. aprillil 2006 sõlmitud ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (t.l.-117-121, I kd), 05. septembri 2006 sõlmitud hüpoteegi kustutamise avaldus, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (t.l.-130-134, I kd), 06. aprillil 2006 sõlmitud ühishüpoteegi alt vabastamise kinnistamisavaldus, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (t.l.-135-137, I kd), 03. aprilli 2008 sõlmitud korteriomandi müügileping, hüpoteegiga tagatud nõuete kokkulepe, hüpoteegi seadmise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus (t.l.-138-142, I kd) ja kinnistusraamatu väljatrükid (t.l.-36-41,63-77, II kd). Kohus järeldab, et hageja nõue Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 2 465 384,48 eurot on tagatud võlgniku Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) kinnisasjadele seatud hüpoteekidega koguväärtusega 2 711 656,20 eurot ehk tegemist on pandiga tagatud nõuetega. Lähtuvalt PankrS § 153 lg 1 p 1, pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja nõuet Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 2 465 384,48 euro tuleb tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud I järgu nõudena. Kostja esitas vastuväite, et hageja väidetava nõude olemasolu tõendamisel saaks väidetavat nõuet tunnustada ja rahuldada üksnes summaga, mis on võrdne pandiesemete müügist laekuva rahaga ja millest maha arvatud pankrotimenetlusega seotud väljamaksed seadusega sätestatud ulatuses. Seega, väidetava nõude olemasolu tõendamisel saab seda tunnustada nõuete kaitsmise koosolekul üksnes pandiga tagatud nõudena ulatuses, mis vastab pandieseme müügist saadavale rahale. Nõuete kaitsmise koosolekul kostja vaidlustas hageja nõude rahuldamise korra. Pandiga tagatud nõudena tuleb rahuldada vaid see osa hageja nõudest, mis vastab pandieseme müügist laekuvale rahasummale ja ülejäänud osas tuleb esimeses rahuldamise järgus tunnustamisele esitatud nõue jätta tunnustamata. Pandipidajal on õigus nõude rahuldamiseks pankrotimenetluses pandiga 22(27)

2-10-32686 tagatud osas. Kuna Kostja asus nõuete kaitsmise koosolekul seisukohale, et hageja esimeses rahuldamisjärgus kaitsmisele esitatud nõue kuulub pankrotimenetluses rahuldamisele vaid osas, mis vastab pandieseme müügist ja pandiga kaetud muudest laekumistest saadavale rahale, ja esitas vastava vastuväite, siis puudub alus rahuldada hageja esimeses rahuldamisjärgus kaitsmisele esitatud nõude seda osa, mille võrra pandieseme väärus on pandiga tagatud nõudest väiksem, teises rahuldamisjärgus. Hageja on kostja vastuväite, et hageja nõue kuulub tunnustamisele üksnes pandieseme müügist saadud raha ulatuses, osas seisukohal, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud. Hageja selgitab, et vastavalt PankrS § 103 lõikele 4 loetakse kaitsmiseta tunnustatuks pandiõigus, mis on kantud kinnistusraamatusse. Järelikult ei saanud kostja ei nõuete kaitsmise koosolekul ega ka praegu vaidlustada hageja nõude I rahuldamisjärku. Vastavalt PankrS § 153 lõikele 4, ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, rahuldatakse see koos käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõuetega. See ei kehti juhul, kui pankrotivõlgnik on pantinud oma vara kolmanda isiku võla tagamiseks. Arvestades PankrS § 153 lõikes 4 sätestatut, kuulub ulatuses, milles pandieseme müügist saadust ei piisa I järgu nõude rahuldamiseks, rahuldatakse nõue II järgu nõudena. Nimetatu toimub aga alles väljamaksete tegemise, mitte aga nõuete kaitsmise staadiumis. Nõuete kaitsmise koosolekul, mis toimus 09. juunil 2010, kuulus hageja nõue tunnustamisele pandiga tagatud I rahuldamisjärgu nõudena ja sellekohase hagi on hageja kohtule esitanud. Nõuete kaitsmisel ei saa määrata, millised on pankrotivara arvel tehtavad tegelikud väljamaksed. Tegelikud väljamaksed pankrotivara arvel saab teha alles pärast jaotusettepaneku kinnitamist, kus arvestatakse nii pankrotivara müügist saadud summasid, pankrotimenetluse kulusid kui muid PankrS § 146 lõikes 1 sätestatud pankrotimenetlusega seotud väljamakseid, mis tehakse pankrotivarast enne jaotise alusel raha väljamaksmist. Hageja leiab, et eeltoodust lähtudes on vale kostja seisukoht, et hageja nõue kuulub nõuete kaitsmisel tunnustamisele pandiga tagatud nõudena ulatuses, mis vastab pandieseme müügist saadud summast hagejale väljamaksmisele kuuluvale rahale. Kohus nõustub hageja seisukohaga ning ei hakka seda täiendavalt üle kordama. Kohus loeb hageja seiskoha kohtu põhjenduste hulka ning leiab, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud. Kostja esitas vastuväite, et kui laen antakse kinnisvara soetamiseks ja sama kinnisvara on ka laenutagatis, siis ei ole õiglane panna laenusaaja poolt mittepõhjustatud tagatisvara väärtuse languse eest vastutama laenusaaja. Seda eriti olukorras, kus laenuandja näol on tegemist krediidiasutusega. Krediidiasutus saab ja peab oma riske hindama ja vajadusel need maandama. Käesoleval juhul on riske maandatud läbi omafinantseeringu määra. Tõenäoliselt on panga võimalik laenukahju ka kindlustatud. Krediidiasutus saab laenusaajalt nõuda võla katteks tagatisvara realiseerimist. Käesoleval juhul ongi tagatisvara realiseeritud. Riskide õiglase jaotamise ja hea usu põhimõttest tulenevalt piirdub laenusaaja vastutus sellisel juhul laenu eest ostetud kinnisvaraga. Kostja on veendunud, et hageja on rikkunud kehtivat sisekorda, mis tuleneb krediidiasutuste seaduses sätestatust, et laenu kinnisasja tagatisel võib anda, kui laenu tagatiseks oleva kinnisasja koormatiste ja muude piiratud asjaõiguste turuväärtus koos tagatava laenuga ei ületa 2/3 kinnisasja realiseerimise turuväärtusest. Lihtsustatult tähendab see, et laenusumma suurus ja krediidiasutuse, antud juhul ka hageja nõue võib olla kuni 2/3 tagatiseks oleva kinnisasja turuväärtusest. Pärast hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimist hüpoteegipidaja nõude katmiseks loetakse, et 23(27)

2-10-32686 kogu võlg on tasutud. Ülejäänud saamata osa kahjumi riski kannavad krediidiasutused. Siit tekib ka põhjendatud kahtlus, kuidas oli üldse võimalik hageja poolt taolistel tingimustel nii suures ulatuses laenu andmine. Viidatud põhimõtted tulenevad nii üldlevinud tunnustatud arusaamadest, tavades ja praktikast kui ka sõnaselgest seadusandja tahtest. Kostja peab vajalikuks osundada siinkohal järgnevale. „Mis puutub konkreetselt krediidimulli lõhkemise tagajärgede õiguslikku reguleerimisse, siis tuleks sotsiaalset õiglust arvestades tagada, et indiviidid, kelle korteri või maja pank sund müüb, ei jääks vastutama summa eest, mida pangad müügi tulemiga katta ei suuda. [...] Tuleb arvestada, et siin on üksikisik nõrgem pool ning pankadel kui tugevamal lepingupoolel lasub kohustus mitte laenata vastutustundetult. Lisaks tuleks tagada, et vastutusele võetaks ka valgekraest kurjategijad, kes vastutustundetut laenamist juurutasid.“ (vt Anneli Albi. Eesti õigusteadus, globaliseeruv maailm ja äärmusliberaalne ideoloogia. Juridica VII/2008, lk

2-10-32686 objektiivselt etteheidetav, kuna tegemist on hageja mõjusfäärist väljapoole jääva teguriga. Liiati koormati pärast laenulepingute sõlmimist tagatisvaradeks olnud korterid 20-aastase tähtajalise üürilepinguga (hagiavaldusele lisatud), mis tagatisvarade väärtust veelgi tunduvalt vähendas. Nimetatud üürilepingu tingimused, sh ülesütlemise tingimused on võlgniku jaoks äärmiselt kahjulikud. Lisaks tuleb arvestada, et pankrotimenetlus toob kaasa kulusid ja muid väljamakseid (PankrS § 146 lg 1), mistõttu hagejast sõltumatult väheneb rahasumma, mis jaotise alusel pankrotivarast hagejale välja makstakse. Kostja väide, et hageja on rikkunud hageja enda kehtivat sisekorda on paljasõnaline ja tõendamata. Sisekorda rikutud ei ole ja nimetatu ei omaks ka mingit tähtsust võlgniku laenulepinguga võetud kohustustele ega vabandaks lepinguliste kohustuste rikkumist. Kostja poolt viidatud artiklid ei ole vaidlusalusesse laenusuhtesse puutuvad, kuivõrd antud juhul on tegemist majandustegevuses sõlmitud ärilaenulepingutega, mitte tarbijakrediidilepingutega või eluasemelaenulepingutega, millele kostja oma vastuses viitab. Riigikohus märgib kostja poolt viidatud lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08, et heade kommete vastane võib olla tagatiskokkulepe, millega muu hulgas piiratakse ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut. Antud juhul puudub põhjendus väitmaks, et tulevikus tekkivat nõuet puudutav tagatiskokkulepe võlgniku majandusvabadust on piiratud. Pärast garantiikohustuse võtmist 29. oktoobril 2008, s.o sõlmitud tagatavate nõuete muutmise lepingus on võlgnik veelkordselt kinnitanud hüpoteekide laienemist nii juba tekkinud kui tekkivatele hageja nõuetele. Riigikohus leiab kostja poolt viidatud lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08, et tagatiskokkulepe võib teatud tingimustel osaliselt olla tühine, kui kõiki asjaolusid arvesse võttes ei saa teatud tulevikus tekkida võivat nõuet pidada tagatiskokkuleppega hõlmatuks. Sellise tõlgenduse õigsus tuleb eriti esile Riigikohtu lahendi punktist 21, kus Riigikohus jõuab seisukohale, et selgeks tuleb teha poolte tegelik tahe hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel ja eriti selle p 2 (tagatiskokkulepe) sõnastamisel. 29.10.2008 sõlmitud tagatavate nõuete muutmise lepingus leppisid võlgnik ja hageja kokku, et hüpoteekidega on tagatud hageja kõik tekkinud ja tulevikus tekkivad nõuded võlgniku vastu ja NordPlus Holding OÜ vastu. Kuna garantiikiri väljastati 31. jaanuaril 2007, tagatavate nõuete muutmise leping aga sõlmiti 29. oktoobril 2008, võttis võlgnik kohustuse seoses hüpoteekidega juba tekkinud kohustusele, mitte aga tulevikus tekkiva kohustuse osas. See ei tähenda, et kehtivad ei oleks olnud ka eelnevad hageja ja võlgniku vahel sõlmitud tagatiskokkulepped. Võlgniku ja NordPlus Holding OÜ näol on tegemist seotud äriühingutega, mistõttu toimus ka garantiikohustuse võtmine ja hüpoteekide seadmine võlgniku varale NordPlus Holding OÜ kohustuste tagamiseks. Äriregistrist nähtuvalt olid garantiikiirja väljastamise ja tagatavate nõuete muutmise lepingu sõlmimise ajal nii võlgniku kui NordPlus OÜ juhatuse liikmeteks Daniel Patrick Molloy ja Michael Gerard Sheedy. Mõlema äriühingu prokuristiks oli Katrin Kracht. Võlgnik oli NordPlus Holding OÜ osanik. NordPlus Holding OÜ juhatuse liikmed Daniel Patrick Molloy ja Michael Gerard Sheedy olid võlgniku osanikud. Võlgnik andis garantii Nordplus Holding OÜ kohustuste tagamiseks. On oluline, et Nordplus Holding OÜ-ga sõlmitud laenulepingu nr 07-016925-JI lisa 1 punktis 2.16.3 on võlgniku omandis olevad korteriomandid laenutagatistena eraldi välja toodud. Vahetult pärast 22. oktoobril 2008 toimunud laenulepingu lisa sõlmimist NordPlus Holding OÜ ja hageja vahel, mille punktis 2.16.3 võlgnikule kuuluvad kinnistud laenutagatistena kokku lepiti, sõlmisid hageja ja võlgnik 29. oktoobril 2008 ka hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu.

25(27)

2-10-32686 Eeltoodut arvesse võttes leiab hageja, et kostja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-104-08 on asjakohatu, kuna puudub põhjus rääkida hageja tulevikus tekkinud nõudest, mida tagatiskokkuleppe sõlmimise ajal keegi poleks osanud ette näha. Kohus nõustub hageja seisukohaga ning ei hakka seda täiendavalt üle kordama. Kohus loeb hageja seiskoha kohtu põhjenduste hulka ning leiab, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud. Hagi lahend Kohus tuvastas, et hagejal on Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõue summas 2 465 384,48 eurot ning hageja nõue on PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud I järgu nõue. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja tunnustada Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses AS Swedbank I järgu nõuet summas 2 465 384,48 eurot. Hagi hind Hageja nõudeks on tunnustada hageja nõuet Baltic Investment Properties OÜ pankrotimenetluses summas 2 465 384,48 eurot I järgu nõudena. Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi puhul on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvstushagis väljendatud varalise nõudega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 123 kohaselt, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 125, tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Viru Maakohtu 15. novembri 2010 kohtumäärusega määras kohus hagihinnaks 25 000 krooni (1597,79 eurot), kuna ei olnud võimalik üheselt tuvastada hageja poolt hagi rahuldamise korral pankrotimenetlusest saadava hüve väärtust. Kohus küsis 30. mai 2012 kohtunõudega Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) pankrotihalduri arvamust hageja nõude rahuldamise ulatuses toimunud muutuse kohta võrreldes pankrotihalduri 06. septembri 2010 seisukohas väljendatuga. Pankrotihaldur teatas kohtule, et hageja I järgu nõude rahuldamise võimalik ulatus on vähemalt 873 725,50 eurot. Lähtuvalt TsMS § 136 lg 4, tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus leiab, et Viru Maakohtu 15. novembri 2010 kohtumäärusega määratud hagihinda tuleb muuta ning hagihinnaks tuleb määrata 873 725,50 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, menetluskulud kannab pool, kelle kasuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. 26(27)

2-10-32686 Vähem tasutud riigilõiv Kohus muutis asja lahendava otsusega tsiviilasja hinda ja määras tsiviilasja hinnaks 873 725,50 eurot. Kohus on seisukohal, et hagihinna muutmise korral tuleb riigilõivu arvestada hagihinna määramise ajal kehtiva riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni alusel. Vastavalt RLS § 57 lg 1, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 kohaselt, tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro. Hagilt hinnaga 873 725,50 eurot, mis on üle 500 000 euro, tuleb tasuda riigilõivu 3400 + 0,25% x 873 725,50 = 5584,31 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 5000 krooni ehk 319,56 eurot; tasumata on riigilõiv 5264,75 eurot. Vastavalt TsMS § 147 lg 3, kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. /---/. Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning seega tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse vähem tasutud riigilõivu puuduv osa 5264,75 eurot. Kohus lahendab menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

27(27)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.