Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest Tartu RingRingkonnakohtule konnakohtule sama maakohtu kaudu. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded Teadaanded teade pankrotimenetluse raugemise raugemise kohta. Ärakiri määrusest saata võlgniku likvideerijale, ajutisele pankrotihaldurile, Viru Maakohtu Registriosakonnale, Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskusele (Rahu 3, 41599 Jõhvi).

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 08.03.2012 võttis Viru Maakohus menetlusse OÜ Karl & Caspar (likvideerimisel) (reg.-kood 10661197) likvideerija Tarmo Villman`i poolt esitatud OÜ Karl & Caspar (likvideerimisel) pankrotiavalduse ja määras pankrotiavalduse menetluses ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalaus’e.

Avalduses toodud asjaolud Lääne-Viru maavanema avalduse alusel on 15.06.2009 Viru Maakohtu kohtumäärusega 2-0924360 otsustatud Osaühing Karl & Caspar (reg.k. 10661197) sundlõpetada. Likvideerijaks määrati kohtu poolt Tarmo Villman. Teade võlgniku sundlõpetamisest avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.06.2009. Enne ühingu sundlõpetamist olid OÜ Karl & Caspar juhatuse liikmeteks R K ja Alar Kulp; äriregistri andmetel on osaühingu ainuomanikuks R K, kes suri xxxx. Alar Kulp’i volitused juhatuse liikmena tegutsemiseks lõppesid 25.03.2003. Kuna äriregistris Alar Kulp`i volituste lõppemisest kannet enne 24.04.2009 aastat tehtud ei olnud, siis võimaldas see kolmandate isikute ees jätkata Alar Kulp`il tegutsemist OÜ Karl & Caspar juhatuse liikmena. Likvideerija pöördus 2009.aasta sügisel viimase juhatuse liikme Alar Kulp`i poole, nõudes OÜ Karl & Caspar varade ja dokumentide üleandmist, kuid Alar Kulp vastavat nõuet ei täitnud. Likvideerija käsutuses oli OÜ Karl & Caspar majanduslikku seisundit ja maksevõimet kajastavaks viimaseks dokumendiks äriregistrile esitatud 2004.aasta majandusaasta aruanne, mille kohaselt 21.12.2004 oli OÜ Karl ja Caspar omakapital 8 482 590 krooni. Likvideerija tuvastas, et 2005.a. müüs OÜ Karl & Caspar kokku 65 kinnistut R E`le ja OÜ-le ER Toode. Müügist pidi laekuma 5 515 336 krooni, kuid selle laekumisi tuvastada ei suudetud. Seoses Alar Kulpi tegevusega esitas likvideerija jaanuaris 2010 kuriteoteate. Alustatud kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr 10240100521) lõpetati 05.03.2012, kuna osutus võimatuks tõendada Alar Kulp’i poolt OÜ Karl & Caspar varaliste vahendite iseenda või kolmandate isikute kasuks pööramist, samuti teadlikult raamatupidamise dokumentatsiooni varjamist. Likvideerija arvates oleks võimalik esitada tsiviilkohtumenetluses nõue Alar Kulpi vastu, kuid likvideerimisel oleval osaühingul vastavad rahalised vahendid nõude esitamiseks puuduvad. Maksejõuetuse põhjused tulenenud Alar Kulpi tegevusest, mida üldmõistena võiks piiritleda kui hoolsuskohustuse täitmata jätmist. Võlgniku majanduslik olukord vastab püsiva maksejõuetuse tunnustele, kuna võlausaldajad on teatanud oma nõuetest, mille täitmiseks võlgnikul võimalused puuduvad. Kokku moodustava kohustused summas 96 399.72 eurot ja ületavad võlgniku varasid, mille suuruseks on hetkel vaid 9.70 eurot. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks, mis on pankroti väljakuulutamise aluseks. 08.06.2012 pankrotiavalduse läbivaatamisel toimunud kohtuistungil jäi võlgniku likvideerija

pankrotiavalduses esitatud asjaolude ja taotluse juurde. Samas esitas likvideerija Tarmo Villman kohtule ka taotluse likvideerijana tehtud töö eest tasu määramiseks ja selle riigi vahenditest hüvitamiseks summas 397 eurot Ajutine haldur märkis, et tema poolt kogutud materjalide põhjal käesoleval ajal võlgnikul vara ja rahalised vahendid puuduvad. Teadaolevaid võlakohustusi esineb võlgnikul kokku summas 95 570,76 eurot.

Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur on koostanud aruande vastavalt likvideerijalt ja ka endiselt juhatuse liikmelt saadud materjalidele ja selgitustele, pankrotiavalduses sisalduva informatsiooni ja avalikest registritest saadavate andmete põhjal. Võlgniku üldandmed: OÜ Karl & Caspar, äriregistri kood 10661197, juriidiline aadress: Looduse 6, Pajusti, on kantud äriregistrisse 2000.a. Osanikuks ja asutajaks oli R K (i.k. xxxx), kes suri xxxx. OÜ Karl ja Caspar osa nimiväärtusega 40 000 krooni kuulus R K’i pärandvara koosseisu. Viru Maakohtu määrusega 18.11.2011 tsiviilasjas nr 2-05-21099 on pärandvara jagamise vaidluses kinnitatud kompromiss, mille kohaselt A K’ile kuulub 1⁄4, L L`le 1⁄4 ja Alar Kulp’ile 1⁄2 OÜ Karl ja Caspar osast. Alar Kulp kuulus koos R K’iga ka osaühingu juhatusse. Registri andmetel lõppes Alar Kulp’i juhatuse liikme staatus 2003.a. Osaühingu põhitegevusalaks oli metsavarumine. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud seisuga 31.12.2004. Alar Kulp’i kinnitusel jätkus osaühingu majandustegevus tegelikult kuni 2009.aastani. 2009.a. tehti OÜ Karl ja Caspar kohta sundlõpetamise otsus ning likvideerijaks nimetati Tarmo Villman. Andmed võlgniku vara kohta (andmed pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt kirjalikult esitatud materjalidest). Kinnisvara käesoleval ajal puudub. Likvideerija kinnitusel võõrandas võlgnik 2005.a. sügisel kõik osaühingule kuulunud kinnistud. Kuivõrd likvideerijal puudus ülevaade tehtud tehingutest ning laekunud rahalistest vahenditest, siis esitas ta asja avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 05.02.2010 alustatud kriminaalasjas nr 10240100521 esitati Alar Kulp’ile kahtlustus KarS § 3811 lg 1 tunnustel. Seisuga 31.12.2004 koostatud majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul kinnisvara hinnatud 5 866 233 krooni väärtuses. Kriminaalmenetluses ei tuvastatud Alar Kulp`i poolt müügist saadud vahendite omastamist või oma kasu saamist. Alar Kulp on haldurile selgitanud, et vara müügist saadud vahenditest kustutati laenukohustused krediidiasutuste ees. Kogutud materjalide kohaselt on Maksu- ja Tolliamet teostanud äriühingus erirevisjoni, mis hõlmas perioodi 01.01.2005 – 30.10.2006. Ajutise halduri arvates tuleb asuda seisukohale, et kinnistute võõrandamisel rikkumisi ei esinenud, vara müügist saadud rahaliste vahendite arvelt kustutati äriühingu võlakohustusi. Arvestades ka asjaolu, et tehingud toimusid 2005.aastal, siis on tagasivõitmise võimalus aegunud (maksimaalselt saab tagasi võita vara, mille tehingust on möödunud viis aastat, tingimusel, et tehingutega tekitati kahju võlausaldajatele ning äriühing muutus selle järel maksejõuetuks). Likvideerimismenetluses on likvideerija poolt võõrandatud kinnistu POLÜGON (registriosa nr 2886131), millest laekunud vahendite (summas 197 540 krooni) osas toimus tasaarvestus ning ostja võttis kinnistu üle koos kehtiva hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks Lääne-Viru Maavalitsuse kaudu. 18 890 krooni kanti Maksu- ja Tolliameti võlgnevuse katteks ning 1990.48 krooni kanti üle likvideerijale. Ajutise halduri hinnangul likvideerija poolt tehtud vara võõrandamise tehing ei kahjusta võlausaldajate huve ning seetõttu puudub alus tehingu vaidlustamiseks ja vara tagasivõitmiseks pankrotipessa. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgnik võõrandanud 2008.aastal 7 erinevat nimetust transpordivahendeid. Käesoleval ajal on arvel veel ratasmaastikusõiduk Polaris (e.a. 2004). Alar Kulp’i selgitusel varastati sõiduk 2006.a. sügisel ning politseile on ka avaldus varguse kohta esitatud. Käesoleva ajani ei ole leitud vara ega ka teo toimepanijaid. Võlgnik omab arvelduskontot krediidiasutustes: 1) SEB Pank nr 10220061609016, saldo 0,00

eurot; perioodil 1.01.2011 kuni 14.05.2012 tehinguid tehtud ei ole; vara on arestitud Maksu- ja Tolliameti poolt 33 347,12 euro ulatuses ning kohtutäituri poolt summas 722,46 eurot; 2) Swedbank konto nr 221014760186, saldo negatiivne (-274,06 eurot) - põhjuseks on pidevalt maha arvatav tühja väärtpaberikonto tasu ja sellelt tasutav käibemaks, kokku 7,67 eurot/kuus. Muud kanded ja tehingud kontol viimase 1,5 aasta jooksul puuduvad. Kassajääk on 0,12 eurot. Nõuded kolmandate isikute vastu. Ajutine haldur leiab, et R K`i vastu võimaliku nõudeõiguse olemasolu asjaolusid on hinnatud juba kriminaalasjas, mille menetlus on Viru Ringkonnaprokuratuuri määrusega lõpetatud 05.03.2012. Samuti puuduvad likvideerijal osaliselt OÜ Karl & Caspar raamatupidamise dokumendid, mille põhjal saaks võimalikku nõuet tuvastada ja esitada. Pankrotihalduril lasub hagejana tõendamiskoormis, mistõttu ilma pädeva dokumentatsioonita on seda eelduslikult võimatu teha. Esitatav tsiviilnõue põhineks juba kriminaalasjas uuritud asjaoludele ja tõenditele, mistõttu ajutine haldur ei pea mõistlikuks alustada menetlust, milles positiivse kohtulahendi saamine on pigem võimatu kui võimalik. Varalised kohustused. Teadaolevaid võlanõudeid OÜ Karl & Caspar vastu on seisuga 5.06.2012 summas 95 570,76 eurot. Seisuga 18.05.2012 on Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul kohustus tasumata maksete osas 94 740,67 eurot, millest põhinõue on 51 307,92 eurot. Vastavalt maksuotsusele 28.09.2007 määrati võlgnikule täiendavalt tulumaksu 55 073 krooni, käibemaksu 457 983 krooni ja sotsiaalmaksu summas 71 260 krooni, kokku summas 584 316 krooni ehk 37 344,60 eurot. Võlgnik vaidlustas maksuotsuse, kuid Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ning otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2008 otsusega. Alar Kulp’i selgituse kohaselt oli maksuotsuse jõustumine üks põhjuseid, miks majandustegevus lõppes. Suure põhinõude tõttu on kogunõue kasvanud eeskätt intresside arvel. Likvideerija andmetel on sisse nõudmata ka töövaidluskomisjoni otsuse alusel töötaja nõue summas 556,03 eurot, milline oli kohtutäitur Kairi Laiõun`a menetluses. Nõude summale lisandub kohtutäituri tasu 166,43 eurot. Juhul, kui pankrotimenetlus raugeb, on ajutisel halduril kohustus esitada töötaja nõudeavaldus Eesti Töötukassale nõude osaliseks rahuldamiseks. Krediidiasutustest esineb AS-i Swedbank ees konto võlgnevus 274,06 eurot. Ajutise halduri hinnangul vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Vara tagasivõitmise aluseks PankrS §§ 109-113 kohaselt võivad olla tehingud või toimingud, mida võlgnik on teinud enne ajutise halduri nimetamist. Tagasivõitmise aluste esinemisel on eeldusena vajalik, et võlgnik tehingut või toimingut tehes oleks olnud juba maksejõuetu või tehingut tehes oleks muutunud maksejõuetuks. Võlgniku tehtud tehingute vaidlustamise ja vara tagasinõudmine pankrotivarasse on võimatu aegumise tõttu. Maksejõuetuse põhjustest ning juhatuse liikmete vastutusest: Võlgniku majandustegevuse analüüs: Raamatupidamise aruandluse puudumisel ei ole võimalik finantsanalüüsi viimaste aastate kohta teostada. 2004.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul kasum ning omakapital moodustas 8 482 590 krooni. Edasiste aastate jooksul (eelduslikult 2005 – 2008) on vara realiseeritud ning likvideeritud võlakohustused hankijatele, krediidiasutustele. Samal perioodil kasvas võlgnevus maksu- ja tolliametile -põhjuseks oli 2007.aastal tehtud maksuotsus täiendavate maksete tasumiseks. Likvideerimise alguse (26.06.2009) seisuga koostatud bilansi kohaselt on varadena loetletud kinnistu Polügon ja ATV Polaris: kohustusena on märgitud A L`u töötasunõue, kohtutäituri nõue täimiskulude osas, võlgnevus maksu- ja tolliametile, kohustus Lääne-Viru Maavalitsuse ees. Kinnistu realiseerimisel on ostjale üle läinud ka Lääne-Viru Maavalitsuse nõue. ATV on varastatud enne likvideerimise algust (0,00 väärtus). Seisuga 31.12.2011 on likvideerija näidanud varade poolel nõudeõigust Alar Kulp’i vastu summas 352 494,22 eurot, kuid kriminaalmenetluse lõpetamisega seoses on nõue 4.05.2012 hinnatud 0,00 väärtusega. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul maksuotsusest tuleneva kohustuse suurenemine ning vara puudumine kohustuse täitmise tähtajaks. Maksejõuetuse tekkimise aeg ja juhatuse liikme vastutus: Maksejõuetuse aja väljaselgitamisel tugineb ajutine haldur järgmistele asjaoludele: võlgniku

kohustused ületavad varasid, pikeneb jooksvate arvete tasumise tähtaeg ja tegevuse lõpetamine. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetus tekkis 2008.aasta lõpul, kui maksuotsuse jõustumisel (17.12.2008) võlgnikul varad ja muud rahalised vahendid selle kohustuse tasumiseks puudusid. Pärast ainuosaniku surma äriühingul puudus pädev organ, kelle otsusega oleks saanud valida uue juhatuse või jätkata endise juhatuse liikme volitusi. Pärijate vahel tekkinud lahkhelid pärssisid osaühingu tegevust, mistõttu selle tegevus lõppes. Kuivõrd pädeva volitusega juhatus puudus, siis jäid täitmata ka kohustused majandusaasta aruannete esitamiseks ning osaühingu suhtes alustati sundlikvideerimist. Ajutine haldur leiab, et likvideerija on oma ülesannete täitmisel teinud kõikvõimaliku, et välja selgitada ühingu tegelik varaline olukord, s.h. võimalik vara omastamine. Kriminaalmenetluses ei ole suudetud Alar Kulp’i süüd äriühingu vara omastamises ning seeläbi osaühingu maksejõuetuks muutumist tõendada. Ajutise halduri hinnangul puudub võimalus kinnisvara tehingute vaidlustamiseks ning vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Transpordivahendite tagasivõitmine on samuti ebatõenäoline, sest puuduvad andmed, et nende tegemisel oleks kahjustatud võlausaldajate huve (sel ajal puudus jõustunud maksuameti nõue). Samuti puuduvad tõendid nõude esitamiseks Alar Kulp’i vastu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on muutunud alaliselt maksejõuetuks. Pankrotivara puudumisel teeb ajutine haldur kohtule ettepaneku juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või 3.isik ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalisi vahendeid, lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 ja 2 tulenevalt.

Kohtu otsustus ja selle põhjendid: Kohus leiab, et ajutise halduri ettepanek OÜ Karl & Caspar (likvideerimisel) (reg.-kood 10661197) pankrotiavalduses menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata on põhjendatud. Pankrotiseaduse (PankrS) §-idest 1 ja 13 tulenevalt on võlgniku poolt kohtule pankrotiavalduse esitamine põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse esitamisel võlgniku maksejõuetust. Kohtule esitatud pankrotiavalduse ja sellele lisatud dokumentide, samuti võlgniku likvideerija poolt kohtus antud seletuse ja ajutise halduri esitatud aruande alusel on tuvastatud, et OÜ Karl & Caspar (likvideerimisel) puudub vara võlgade katteks, samuti puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Likvideerimisel oleva äriühingu tegevus on lõppenud ning selle jätkamiseks võimalused puuduvad, ka vara tagasivõitmise reaalseid võimalusi ei ole tuvastatud. Tuvastatud on, et OÜ Karl & Caspar maksejõuetus kujunes välja 2008.a. lõpul ning selle põhjuseks oli ajutise halduri esitatud analüüsi alusel maksuhalduri määratud maksuotsuse jõustumisel täiendavate maksukohustuste tasumiseks vahendite puudumine. Endise juhatuse liikme suhtes alustatud kriminaalmenetlus on lõpetatud, kuriteo koosseisu tema käitumises ei tuvastatud. Vastavalt ajutise halduri esitatud andmetele, isegi juhul, kui osutuks võimalikuks võlgniku tehtud tehingute vaidlustamine, võiksid selle vara tagasinõudmisega seotud vaidlused osutuda keeruliseks ning kulukaks, samuti võib positiivne lõpptulemus tõendite puudumisel osutuda vaieldavaks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue ühingu juhtorgani liikmete vastu.

PankrS § 30 lg 1 tulenevalt ei lõpeta kohus PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 11.06.2012 kohtumäärusega määras kohus PankrS § 30 lg 1 alusel pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti tasumisele kuuluvaks summaks 3000 eurot ja tasumise tähtpäevaks 02.07.2012 ning avaldas 11.06.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded ka vastavasisulise teadaande. Võlgniku likvideerija teatas võlgnikul menetluskulude kandmiseks vahendite puudumisest. Kohtu määratud tähtpäevaks ei ole menetluskulude kandmisega nõustumusest teatanud ükski võlausaldaja ega ka kolmas isik. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse § 1, 13, 29 lg 1, 3, 5, leiab kohus, et vaatamata OÜ Karl & Caspar (likvideerimisel) väljakujunenud maksejõuetusele, kuulub pankrotiavalduse alusel toimuv menetlus lõpetamisele raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul puudub vara pankrotikulude katteks. PankrS § 23 lg 1 tulenevalt on ajutisel halduril õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada. Kohus leiab, et ajutine haldur on täitnud nõuetekohaselt PankrS § 22 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesandeid, ta on selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused ning andnud hinnangu võlgniku maksejõulisusele, samuti pankrotimenetluse jätkamise võimalustele. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur on esitanud kohtule oma tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Ajutine haldur palub välja mõista tema tasu ja kulutuste katteks kokku summas 397 eurot FIE Tiia Kalaus kasuks. Oma ülesannete täitmiseks on haldur kulutanud ajaliselt 9,3 tundi: ühingu majandusliku olukorra selgitamiseks teostas järelepärimised erinevatesse registritesse ja pankadesse (2 tundi), koostas järelpärimise võlgnikule (1 tund), nõudis täiendavalt selgitusi Alar Kulp`ilt (0,5 tundi), konsulteeris võlausaldajaga (EMTA) (0,3 tundi), süstematiseeris materjali (0,5 tundi), saanud äriregistrilt tasulised päringud (2 tundi), analüüsis kogutud dokumente ja koostas kirjaliku arvamuse koos tööaruandega, samuti osales pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungil (kokku - 5 tundi). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär alates 01.01.2011 on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). Kohus leiab, et ajutise halduri taotluses märgitud tasu suurus vastab antud menetluses ajutise halduri ülesannete mahule ja keerukusele ning halduri kutseoskustele, samuti halduri tasu ja kulutuste piirmääradele (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Seoses pankrotimenetluse raugemisega tuleb ajutise halduri tasu, mille katmiseks võlgnikul vahendid puuduvad, välja mõista riigi vahenditest. Võlgniku likvideerija Tarmo Villmani poolt kohtule esitatud taotlus likvideerija tasu määramiseks ja riigi vahenditest selle hüvitamiseks (summas 397 eurot) kuulub lahendamisele eraldi kohtumäärusega. Taotluse kohaselt on likvideerija seadustest tulenevate kohustuste täitmiseks teinud tööd väidetavalt üle 200 tunni ning taotluse esitamisel on likvideerija lähtunud tunnitasust 65 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Täidetud tööülesannete ja tööaja arvestuse

aruannet likvideerija poolt käesoleva ajani kohtule ei ole esitatud, kuigi kohus juhtis sellele likvideerija tähelepanu juba 08.06.2012 toimunud kohtuistungil. Nimetatud aruande esitamisel on võimalik kohtul võtta taotluse osas põhjendatud seisukoht. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

Irma Külavee

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtumäärus jõustus 26. juulil 2012. a. Nooremreferent

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.