Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 09.07.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-12-367/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 09.07.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1196

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Elisa Eesti AS10069659(Hageja)OÜ Julianuse Õigusbüroo11930038(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-367

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.07.2012.a, Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva

Tsiviilasja number

2-12-367

Tsiviilasi

AS Starman hagi Kxxxxx Rxxxxxx vastu võla ja viivise nõudes 140,33

Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Hageja: AS Starman (registrikood 10069659; asukoht Akadeemia tee 28, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Silver Eensaar (Julianuse Õigusbüroo OÜ; registrikood 11930038, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; elektronpost [email protected]); Kostja: Kxxxxx Rxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Kxxxxx Rxxxxxxxx AS Starman kasuks 333 (kolmsada kolmkümmend kolm) eurot ja 94 senti, millest 140,33 eurot on põhivõlg ja 193,61 eurot viivis seisuga 09.07.2012.a.

3.Välja mõista Kxxxxx Rxxxxxxxxx AS Starman kasuks viivis 0,2 % tasumata põhinõudelt (140,33 eurot) päevas alates 10.07.2012.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõista Kxxxxx Rxxxxxxxxx AS Starman kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik AS Starman esitas 02.01.2012.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse Kxxxxx Rxxxxxxx vastu võla 140,33 eurot, viivise 140,28 eurot ja lisanduva viivise nõudes. 11.01.2012.a määrusega keeldus Pärnu Maakohus hagi menetlusse võtmast ning andis tsiviilasja nr 2-12-367 kohtualluvuse järgi üle Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohtul ei olnud võimalik kostjale hagimaterjale edastada hagiavalduses märgitud aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuna kiri tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kohus edastas hagiavalduse ka registreeritud elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid sealt tagastati kiri märkega „ei ela antud aadressil“. Kohus saatis kirja kostja elukohta Soome Vabariigi ning sealt tagastati kiri märkega „ei noudettu“. 10.05.2012.a esitas hageja esindaja kohtule taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. 10.05.2012.a määrusega määras kohus kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise avalikult teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrusega loeti hagi avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2-12-367 Hageja ja kostja sõlmisid 19.02.2008.a lepingu L-395133 ja 06.03.2008.a lepingu 4960272, mille alustel osutas hageja kostjale telekommunikatsiooniteenuseid. Kostja tarbis teenust, kuid ei tasunud selle eest nõuetekohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on teenuste kasutamise eeskirjade punktis 8.1 kokku leppinud viivise määras 0,2 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist hagi esitamise seisuga kokku summas 330,07 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 140,28 eurot. Alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 02.01.2012.a – 09.07.2012.a viiviste suuruseks 53,33 eurot (põhivõlg 140,33 eurot x 0,2 % x 190 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot ja Ametlikes Teadaannetes menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise pealt tasutud riigilõiv summas 6,39 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 70,30 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 159,78. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur- nõue on esitatud ühest lepingust tuleneva võla väljanõudmiseks, leping ise on tihti esinev ja tavapärane, keerukaid juriidilist argumentatsiooni ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on üsna tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 159,78 euro suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 60 eurot.