Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 06.07.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-11-19491/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 06.07.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3587

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

6. juuli 2012.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-11-19491

Tsiviilasi

Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi OÜ Helstein Ehitus ja T.H.i vastu solidaarselt võla, intressi ja viivise nõudes summas 2592.34 eurot

Tsiviilasja hind

1685.37 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu), filiaali registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, Tallinn, lepinguline esindaja Külliki Tammik Kostja I OÜ Helstein Ehitus, registrikood 11393416, asukoht Tiidu, Metsaääre küla, Surju vald, Pärnumaa Kostja II T.H.

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada Danske Bank A/S hagi OÜ Helstein Ehitus ja T.H.i vastu. Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Helstein Ehitus (registrikood 11393416) ja T.H.ilt (H., isikukood xxxxxxxxxxx) kasutusrendilepingust nr. 270821HE tulenev põhivõlg

(üks tuhat kuussada kaheksakümmend viis) eurot ja 37 (kolmkümmend seitse) senti, intress 185 (ükssada kaheksakümmend viis) eurot ja 45 (nelikümmend viis) senti ning viivis 721 (seitsesada kakskümmend üks) eurot ja 52 (viiskümmend kaks) senti Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, registrikood 11488826) kasuks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate OÜ Helstein Ehitus ja T.H.i kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Tsiviilasi nr 2-11-19491 Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud Hagi (tl 1-5) kohaselt sõlmisid Danske Bank A/S (tegutseb Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) ja kostja OÜ Helstein Ehitus (edaspidi kostja I) 21.08.2007.a kasutusrendilepingu nr 270821HE (tl 6, üldtingimused tl 7-11, lisa tl 13-14). Lepingu põhitingimuste kohaselt võttis kostja I liisingusse sõiduauto BMW 530d Touring registreerimisnumbriga 132AYU maksumusega 253 913 EEK ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, s.o kuni 25.08.2012.a vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule. Samuti kohustus kostja I tasuma mõlema lepingu puhul ka vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Kostja I ei tasunud rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ning hageja esitas kostjale I üldtingimuste punkti 10.1 alusel 01.04.2009.a ennetähtaegse lepingu lõpetamise (ülesütlemise) teatise ning palus tagastada viivitamatult lepingu objektiks olev vara (tl 17). Leping on poolte vahel lõpetatud alates 01.04.2009.a, lepingu ülesütlemisega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks kogu ulatuses. Kostja I ei täitnud lepinguga võetud kohustusi ning hageja oli sunnitud peale lepingu lõpetamist tegema vara realiseerimiseks kulutusi ning esitas kostjale 1 22.01.2010.a sellekohase lepingust tulenevate ja lepingu lõpetamise seisuga täitmata rahalise kohustuse tasumise nõude (tl 21). Lepingut nr 270821HE on käendanud käendaja T.H. (edaspidi kostja II) 21.08.2007.a sõlmitud käenduslepinguga nr KÄ-270821HE-1 maksimummääraga 245 586.90 EEK (tl 12). 22.01.2010.a edastas hageja kapitalirendilepingu käendajale teate, millega teavitas käendajat tema poolt käendatava kapitalirendilepingu mittenõuetekohasest täitmisest ja pöördus nõude käendaja poole ettepanekuga käendatava kohustuse täitmiseks (tl 22). Hageja palub kohtul mõista solidaarselt kostjatelt välja põhivõlg 3047.34 eurot ja viivised 278.87 eurot, kokku 3326.21 eurot ning viivised alates kohtuotsuse tegemisest protsendina põhinõudest lepingujärgse viivisemääraga 0.022 % päevas (hiljem on hageja oma nõuet muutnud vt allpool). Kostjad esitasid 21.07.2011.a kohtule kirjalikud vastused (tl 43-44 ja 51-52, sisu on sama), mille kohaselt hageja ei ole enne kohtusse pöördumist püüdnud sõlmida kokkulepet kostjatega. Hageja edastatud 22.01.2010.a kirju kostjaile (nr SL/LA4-1/22.01.2010) ei saa pidada kokkuleppe sõlmimise püüdeks, kuivõrd kiri on esitatud nõudevormis. Lisaks on kirjale jäetud lisamata nimetatud summa tekkimise arvestus. Puudub akt, kuhu oleks märgitud alused auto lõpphinna tekkeks. Kohtule esitatud dokumentides nähtuvad arved, millest kostjad varem teadlikud ei olnud. Seetõttu ei olnud võimalik kirjale nr SL/LA4-1/22.01.2010 argumenteeritult vastata, kuna kostjate jaoks oli tegemist nõudega, mis tuli täita 10 päeva jooksul, ent neil puudus arusaam sellise nõude tekkest, mistõttu polnud võimalik sellisele nõudele vastata. Varem, makseraskuste tekkimise alguses, püüdsid kostjad liisinguhalduriga kokku leppida auto tagastamises koheselt, ent liisinguhaldur keeldus lepingut lõpetamast ja palus leida vahendid liisingu jätkamiseks. Liisinguhaldur oli teadlik tekkinud makseraskustest, kuid ei püüdnud olukorda lahendada õigeaegselt. Kostjate arvates tekitas hageja olukorra, kus ainus lahendus oli sõiduki sundmüük selliselt, et liisinguvõtja kohustus panga ees jääks võimalikult suurem. Hagiavalduses märgitud nõude summa ei ole üheselt selge ja tõendatud. Ära on küll toodud põhivõla komponendid, ent nende tekkimine ei ole arusaadav. Kirjast number SL/23.10.2009 ja arvest nr 20091112858 24.11.2009 nähtub, et sõiduki müük on toimunud 1 kuu jooksul alates müüki panekust ning kirjaga nr SL/23.10.2009 võtab hageja endale õiguse alandada hinda ühe kuu pärast või läbirääkimiste käigus konkreetse ostjaga. 2 (8)

Tsiviilasi nr 2-11-19491 Kostjad leiavad, et müües sõiduki tunduvalt soodsamalt, on sõiduki omanikul kohustus tasuda ise müügil tekkinud vahe. Müügi aeg sellise hinnavahe tekkeks pidanuks olema tunduvalt pikem. Sellisel juhul oleks sedavõrd suur hinnalangus olnud põhjendatud. Hagiavalduses märgitud nõudesummat ei ole võimalik kostjal II tasuda. Kostja II on alates 13.07.2011.a töötu (töölepingu lõpetamise teatis tl 53), tal on 2 ülalpeetavat ning kostja abikaasa töötab osalise koormusega. Kostjal OÜ Helstein Ehitus ei ole tegevust toimunud alates kevadest 2008.a, viimane sissetulek kanti firma arvele kevadel 2008.a (tl 45-49). Hageja selgitab vastuseks kostjate vastusele 11.11.2011.a kohtule esitatud menetlusdokumendis (tl 56-62) hagiavalduse põhisumma hulka kuuluvate nõuete koosseisu ning ühtlasi ka täpsustab oma nõudeid (hiljem on hageja oma nõuet veelgi muutnud, vt allpool). 01.04.2009.a saatis hageja kostjale I vara tagastamise nõude, millega ühtlasi teatas lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest. Pärast seda pöördus kostja I hageja poole lepingu jätkamise sooviga ning pooled sõlmisid 11.05.2009.a lepingu jätkamiseks kokkuleppe nr 290511HE (tl 71). Seille kohaselt kostja 1 kinnitas, et liisinglepingust nr 270821HE tulenevalt on kostja 1 võlgnevus hageja ees 12 557.78 EEK. Samuti leppisid pooled kokku selle tasumise maksegraafiku alusel. 11.05.2009a. sõlmisid hageja ja kostja I ka kokkuleppe kasutusrendilepingu nr 270821HE muutmiseks, millega võimaldati kostjale I maksepuhkust 25.05.2009 - 25.07.2009. Samuti lepiti kokku uus intressimäär 8,5% aastas, kehtestati uus maksegraafik ja lepiti kokku lepingu muutmise tasu maksmises summas 500 EEK. Kokku on kostjal I tasumata võla tunnistamise kokkuleppe järgsed põhisumma maksed 12 557.77 EEK (802.59 EUR), intress 259.87 EEK (16.61 EUR) ja viivis 1536.08 EEK (98.17 EUR) ning kasutusrendilepingu maksegraafiku järgsed põhisumma maksed 5010.29 EEK (320.22 EUR), intress 4246.05 EEK (271.37 EUR) ja viivis 187.47 EEK (11.98 EUR). Kokku on tasumata kuumaksed 1122.81 EUR, intress 287.98 EUR, viivis 110.15 EUR. Kuna kostja I kuumakseid ei tasunud, leping poolte vahel lõpetati ning hageja sai vara enda valdusesse tagasi 12.10.2009.a. Vara saadi kostjalt I kätte hageja koostööpartneri OÜ Reeborn kaudu, kes võttis vara valduse üle ja andis selle 12.10.2009.a aktiga hageja volitatud vara haldajale OÜ Tehase Auto (tl 74-75). Vara maksumuse saldo, s.o vara maksumuse tasumata osa pärast lepingu lõpetamist seisuga oktoober 2009.a oli 116 506.73 EEK (7446.14 EUR), s.o summa ilma käibemaksuta. Vara väärtuseks selle tagastamise hetkel, arvestades vara tehnilist seisukorda, määrati 133 333.33 EEK + käibemaks 26 666.67 EEK (tl 77-81). Vara realiseeriti hinnaga 115 833.33 EEK + käibemaks 23 166.67 EEK (tl 82). Riigikohus on mitmetes lahendites leidnud, et: "Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on kolleegiumi arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud." Seega kui lähtuda asjaolust, et vara väärtus oli selle tagastamise hetkel liisinguandja poolt hinnatud 133 333.33 EEK (+ km 20%), siis tulenevalt Riigikohtu otsusest lubatava hinnaerinevuse 10% puhul tuleb vara müügihinnaks arvestada 120 000 EEK. Vara soetusmaksumuse tasumata osa on -3493.27 EEK (223,26 EUR), so vara maksumuse tasumata osa peale lepingu lõpetamist 116 506.73 EEK miinus vara müügihind 120 000.00 EEK. Seega on kokku vara soetusmaksumuse tasumata osa -223.26 EUR ja nimetatud summa arvelt arvestab hageja tasutuks osaliselt tasumata kuumaksetelt arvestatavad intressid summas 223.26 EUR. Lepingu objektiks olevale varale oli sõlmitud hageja poolt vastavalt kasutusrendilepingu üldtingimuste punktile 8.1, 8.4.1, 8.9, 8.10 QBE liikluskindlustuse poliis nr T0934165646, periood 24.08.2008.a - 23.08.2009.a. Kostjal on tasumata QBE liikluskindlustuse poliis nr T0934165646 liikluskindlustusmaksed perioodi 25.05.2009.a- 25.08.2009.a kohta kokku summas 850.40 EEK (arved tl 63-67). Peale QBE liikluskindlustuse poliisi perioodi lõppemist, s.o 23.08.2009.a, sõlmis hageja uue Gjensidige liikluskindlustuse poliisi nr R0036214567, perioodiks 24.08.2009-23.08.2010. Hageja märgib, et kostjal I on tasumata ka Gjensidige

Kokku on kostjal I tasumata kindlustusmakseid seega 670.09 EUR. Vara tagastamise kohustus tekib liisinguvõtjal peale lepingu lõpetamist, kuid kostja vara ei tagastanud ning vara tagastamisega seotud kulu on ülesütlemisest tingitud lisakulu ja selle hüvitamise kohustus on kostjal. Hageja kandis vara realiseerimise eest kulu summas 3000 EEK (Reeborn OÜ arve nr A 10-08, arve on esitatud 4 sõiduki eest, tl 83). Hageja kandis vara puhastusteenusega kulu summas 1000 EEK (63.91 EUR + km) (Tehase Auto OÜ arve nr 91416, tl 84). Hageja loobub OÜ Tehase Auto arvel 91416 märgitud muudest kuludest kokku summas 7320.82 EEK ja nõuab kostjalt muu kulu hüvitamist kokku summas 255.64 EUR (191.73 + 63.91). Lepingu lõpetamiseni on kokku viivised kokku summas 110.15 EUR. Pärast lepingu lõpetamist on hageja arvestanud hagiavalduse kohaselt viiviseid alates hageja poolt 22.01.2010.a esitatud täitmata rahalise kohustuse tasumise nõudel märgitud tasumise tähtajast 31.01.2010.a kuni hagiavalduse esitamiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,3% päevas põhisummalt 3047.34 EUR. Hageja vähendab viivise nõuet ja arvestab viiviseid üksnes tasumata kuumaksetelt, viivis seega 1465.27 eurot (võlgnevus 1122.81 eurot, viivituse periood 31.01.2010-11.04.2011.a). Kokku on viivise nõue seega 1575.42 eurot. 15.02.2012.a esitasid kostjad oma seisukohad (tl 91 ja 93, sisult samad), milles märgivad, et jäävad oma vastuses toodu juurde ning teatavad, et 13.02.2012.a on nad esitanud hagejale ettepaneku kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja nõue on muutunud, mis näitab, et nõude esitaja ei saa sellest aru ega suuda seda ka kostjaile selgitada. Hageja lõplike seisukohtade ja nõude arvestuse (esitatud kirjaliku menetluse lõpuks ja tähtajal 06.06.2012.a, tl 105-109) kohaselt ei ole maksegraafiku koostamine 4 aastaks kostjate ettepanekul ilmselgelt mõistlik ja selline kostjate ettepanek on põhjendamata. Kostjatel on võlgnevus juba aastast 2010 ning täiendavalt lisaks 4-aastase maksegraafiku sõlmimise ettepanek, s.o kokku maksepikendus üle 6 aasta ei ole hagejale vastuvõetav. Hageja ei ole varasemas menetluses esitanud eelnimetatud vara tagastamise nõuet, vaid on lugenud lepingu ülesöelduks septembris 2009.a, so peale 25.09.2009.a tasumise tähtajaga rendimakse arve nr 20090911288 mittetasumist. Pärast seda hageja arveid ei esitanud ning luges lepingu ülesöelduks. Kuna hageja on tegelikult Kasutusrendilepingu ennetähtaegselt üles öelnud 04.08.2009.a (vara tagastamise nõue tl 110), siis kohustus kostja 1 tasuma rendimakseid kuni lepingu ülesütlemiseni ja hageja ei nõua kostjalt augusti ja septembri 2009 rendimaksete tasumist. Samuti saab hageja arvestada vara maksumuse saldot lepingu ülesütlemise seisuga august 2009a, mitte oktoober 2009 seisuga nagu hageja on varasemas menetluses arvestanud. Tulenevalt sellest teeb hageja oma nõude ümberarvestuse tasumata kuumaksete, intressi ja vara soetusmaksumuse tasumata osa nõuetes. Tasumata kuumaksete nõue lepingu ülesütlemise seisuga 04.08.2009a. on 834.55 EUR ja intress 175.87 EUR. Kostjal I oli kohustus tasuda rendimakseid ja intressi igakuuliselt 4 (8)

Tasumata liiklus- ja kaskokindlustusmaksed lepingu ülesütlemise seisuga on 708,21 EUR + intress 9,58 EUR. Lepingu ülesütlemise seisuga on tasumata QBE liikluskindlustuse poliisi nr T0934165646 kehtivusega 24.08.2008 – 23.08.2009, vastavalt kindlustuspakkumisele hageja poolt koostatud graafikujärgselt esitatud liikluskindlustusmaksed summas 39,96 EUR + intress 0,80 EUR. Kindlustusmaksed on esitatud rendimaksete arvetel (25.05.200925.07.2009) ja IF Eesti kaskokindlustuse poliis nr 58264704 kehtivusega 24.08.2008 – 23.08.2009, vastavalt kindlustuspakkumisele (vt tl 112) hageja poolt koostatud graafikujärgselt esitatud kaskokindlustusmaksed summas 388,15 EUR + intress 7,81 EUR. Vara oli kostja valduses kuni 12.10.2009.a ja kostja 1 kohustus üldtingimuste punkti 8.1 kohaselt tasuma kindlustusmakseid kuni vara valduse üleandmiseni 12.10.2009. Seega kohustus kostja 1 tasuma kõik QBE liikluskindlustuse poliis nr T0934165646 ja IF Eesti kaskokindlustuse poliis nr 5826470 graafikujärgsed maksed kuni poliiside kehtivuse lõpuni 23.08.2009 vastavalt kindlustusmaksete graafikule. Liikluskindlustuse makse 211,19 EEK (13,50 EUR) + intress 1,41 EEK (0,09 EUR) ja kaskokindlustuse makse 2 051,37 EEK (131,11 EUR) + intress 13,74 EEK (0,88 EUR). Peale QBE liikluskindlustuse poliisi nr T0934165646 ja IF Eesti kaskokindlustuse poliisi nr 58264704 kehtivuse lõppemist 23.08.2009.a sõlmis hageja vastavalt kindlustuspakkumisele varale uued poliisid: Gjensidige liikluskindlustuse poliis nr R0036214567, perioodiks 24.08.2009 – 23.08.2010.a, maksumusega 115,49 EUR ja IF P&C kaskokindlustuse poliis nr 61238662, perioodiks 24.08.2009 – 23.08.2010.a, maksumusega 893,80 EUR (13 985,00 EEK). Seega kohustus kostja I tasuma nimetatud liiklus- ja kaskokindlustuse poliiside eest kuni vara hageja valdusesse üleminemiseni kokku 49 päeva eest- Gjensidige liikluskindlustuse poliis nr R0036214567 eest 15,50 EUR + (115,49 EUR / 365 * 49 päeva) ja IF P&C kaskokindlustuse poliis nr 61238662 eest 119,99 EUR (893,80 EUR / 365 * 49 päeva). Kokku kohustus kostja I tasuma liiklus- ja kaskokindlustuse eest 708,21 EUR + intress 9,58 EUR. Lisakulude (muud kulud) 255,64 EUR osas hageja oma nõuet ei muuda. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt põhisumma 1572.34 EUR (kuumaksed + kindlustusmaksed + muud kulud – vara müügist üle jäänud summa), intressi 185,45 EUR ja viivised 721,52 EUR, kokku summas 2592.34 eurot. Viiviseid on hageja vähendanud vastavalt võlgnetavate kuumaksete summale 721.52 eurot (834,55 – 113,03) kuigi arvutuslikult on viiviste nõue 435 päeva eest 941.58 eurot. Kohtu seisukohad, kohaldatav õigus Kohus leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 403 lahendada kirjalikus menetluses, kuna mõlemad pooled on avaldanud nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikult. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub 5 (8)

Tsiviilasi nr 2-11-19491 rahuldamisele. Kostjad sisulisi vastuväiteid hagile esitanud ei ole, nad ei ole vaidlustanud hageja tehtud arvutusi. Kostjad on vaid märkinud, et nõue on põhjendamata ning nõude tekkimine ei ole neile arusaadav. Kohtu hinnangul on hageja vaatamata nõude muutmisele arusaadavalt selgitanud nõude tekkimise asjaolusid ja esitanud tõendid oma väidete kinnitamiseks, pealegi on hageja vähendanud menetluse käigus oma nõuet märkimisväärselt (kokku ligemale veerandi võrra), seda just viiviste osas. Oma seisukohti nii faktilisest kui õiguslikust küljest põhjendab kohus alljärgnevaga. Hageja ja kostja I vahel 21.08.2007.a sõlmitud kasutusrendileping allub võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud liisingulepingu regulatsioonile. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Juhul, kui ei toimu liisingueseme omandamist liisinguvõtja poolt, siis tulenevalt VÕS § 363 p-st 3 on liisinguvõtja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale seisundis, milles liisinguese liisinguvõtjale üle anti, arvestades selle tavapärasest kasutamisest tingitud kulumist ning sellega seotud eseme väärtuse vähenemist. Selles punktis sisalduv regulatsioon kehtib ka lepingu ülesütlemise korral. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega (VÕS § 367 lg 2). Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, v.a juhul,kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud (VÕS § 367 lg 4). Kasutusrendilepingust tulenevate kostja I kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks on hageja ja kostja II 21.08.2007.a sõlminud käenduslepingu nr KÄ-270821HE-1. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 145 lg-le 1 vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Antud juhul ei ole eraldi kokku lepitud täiendavates kriteeriumites, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega on automaatselt tekkinud käendaja vastutus alates põhivõlgniku poolt kohustuse rikkumisest. Käenduslepingu p 1 ja VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas liisingumaksete, intressimaksete, lepingutasu, kindlustusmaksete, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kuna käenduslepingu p 2 ja VÕS § 65 lg 1 annavad võlausaldajale otsustamisvabaduse, millise solidaarvõlgniku vastu esitada vajaduse korral hagi, siis on võlausaldajal õigus otsustada, kas esitada nõue põhivõlgniku, käendaja või mõlema vastu. Hageja on esitanud kostjate vastu solidaarselt kasutusrendilepingu rikkumisest tulenevad nõuded kogusummas 2592.34 eurot. Käendus on antud juhul piiratud suurema rahasummaga. Lepingu p 1 järgi on kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas 245 586.90 krooni (15 695.86 eurot). Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

Tsiviilasi nr 2-11-19491 kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on esitanud kostjate vastu kohustuse täitmise põhinõude summas 1685.37 eurot, sealhulgas on tasumata kuumaksed 721.52 eurot, kindlustusmaksed 708.21 eurot ja muud kulud 255.64 eurot. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud kasutusrendilepingu alusel oli liisinguvõtjal raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja I tasumata kuumaksete nõue lepingu ülesütlemise seisuga 04.08.2009.a on 834,55 EUR ja intress 175,87 EUR. Kostjal I oli kohustus tasuda rendimakseid ja intressi igakuuliselt vastavalt kasutusrendilepingu maksegraafikule kuni lepingu ülesütlemiseni (25.05.2009-25.07.2009) tasumata kuumaksed 31.96 EUR + intress rendimaksetelt 163.33 EUR, millele lisandub võla tasumise kokkuleppe järgsed põhisumma maksed 802,59 EUR + intress 12,54 EUR. Samuti on kostja I tasumata lepingu ülesütlemise seisuga hageja poolt koostatud graafikujärgselt esitatud liikluskindlustusmaksed. Kokku kohustus kostja I tasuma liiklus- ja kaskokindlustuse eest 708,21 EUR + intress 9,58 EUR. Seega on seadusega kooskõlas nõuda hageja kasuks kostjatelt välja põhinõue ning VÕS § 94 tulenevalt lepinguga kokkulepitud intressi. Seega on hageja intressi nõue tuginev õiguslikule alusele ning hageja nõue selles osas tuleb rahuldada. Muuhulgas nõuab hageja kostjalt viivist 721.52 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd põhivõlgnik OÜ Helstein Ehitus on olnud viivituses oma rahalise kohustuse täitmisega, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Hageja märgib hagiavalduses, et on viivise arvutamisel lähtunud lepingus kokkulepitud määrast 0,3% võlgnevuselt iga viivitatud päeva kohta ja et viiviseid on arvestatud alates 31.01.2010 kuni 11.04.2011. Hageja arvestab viiviseid tasumata kuumaksetelt 721,52 EUR * 0,3% * 435 päeva = 941,58 EUR. Hageja on vähendanud viiviseid summani 721,52 EUR ehk tasumata kuumaksete summani. Kostjad ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud. Antud juhul on leping erakorraliselt üles öeldud seoses kostja poolse lepingu rikkumisega. Kohus leiab, et vara tagastamisega ja realiseerimisega tekkinud kulu 255.64 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja on krediidiasutus ega tegele oma igapäevases majandustegevuses sõidukite müügiga, ei oma selleks vastavaid sõidukite hoidmise kohti ega müügiplatse ning kasutab sõidukite hoidmiseks ja müümiseks selleks spetsialiseerunud sõidukimüüjate teenuseid. Kostja vara ei tagastanud ning vara tagastamisega seotud kulu on ülesütlemisest tingitud lisakulu ja selle hüvitamise kohustus on kostjal I VÕS § 367 lg 4 sätetest lähtuvalt. Hageja kandis vara realiseerimise eest kulu summas 3000 EEK (191.73 eurot), samuti on materjalidest nähtuvalt hageja kandnud vara puhastusteenusega kulu summas 1000 EEK (63.91 EUR + km) (Tehase Auto OÜ arve nr 91416). Seega on hageja nõue 255.64 eurot vajalik ja põhjendatud. Kostjate väide, et hageja tekitas olukorra, kus ainsaks lahenduseks oli sundmüük ja hageja eesmärk oli esitada kostjaile võimalikult suur nõue, on paljasõnaline. Hageja on sõlminud kostjaga I makseraskuste tekkides 11.05.2009.a kokkuleppe, millega anti kostjale kolme