Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Hageja nõue tuleneb 01.03.2003 sõlmitud laenulepingust, mille kohaselt andis hageja võlgnikule laenu 10 000 000 krooni. Hageja on võlgnikule laenanud rahalisi vahendeid kokku summas 5 905 170 krooni, kuid võlgnik ei ole oma rahalisi kohustusi täitnud. Pankroti väljakuulutamisega muutus hageja nõue sissenõutavaks. Kostjate vastuväited Kostja OÜ M (pankrotis) vaidleb hagile vastu osaliselt. Kostja ei vaidlusta hageja nõuet (põhi)summas 221 672,74 eurot, kuid vaidleb vastu nõudele summas 155 736,41 eurot. Kostja palub jätta tunnustamata kõrvalnõuded (viivised ja intress). Vaidlusaluse laenulepingu kohaselt ei ole pankrotivõlgnik kohustatud tasuma intressi, laenuleping oli ka tähtajatu. Kostja juhib tähelepanu sellele, et hageja on esitanud alles kohtumenetluse käigus tõendid, mis tõendavad raha ülekandmist. Hageja nõue tugineb 01.03.2003 laenulepingule, hageja on esitanud pangakonto väljavõtted alates 01.01.2000.a. Enne laenulepingu sõlmimist Swedbank AS-i kaudu tehtud ülekannetele summas 9 586,75 eurot kui võimalikule alusetu rikastumise nõudele esitab kostja aegumise vastuväite. Pangakonto väljavõtte järgi tuleb lugeda hageja poolt tasutuks 6 849 100 krooni, millest perioodil 29.11.2003-03.09.2009 on hageja tagasi saanud 5 632 180 krooni. Seetõttu on hageja nõue tõendatud summas 1 216 920 krooni (77 775,36 eurot). Danske Bank A/S Eesti filiaali konto väljavõttest nähtub, et hageja on perioodil 01.01.2000-31.12.2009 teinud pankrotivõlgnikule ülekandeid summas 4 641 000 krooni ja saanud tagasi 3 041 500 krooni. Seega moodustab hageja nõue selle kontoväljavõtte järgi 1 599 500 krooni (102 226,68 eurot). Eeltoodu alusel on hageja nõue põhjendatud summas 180 002,04 eurot. Kostja jääb aga nõude kaitsmise koosolekul esitatud vastuväite ja selle ulatuse juurde. Kostja on nõus hageja nõude tunnustamisega summas 221 672,74 eurot ja vaidleb nõude tunnustamisele summas 155 736,41 eurot vastu. Kostja OÜ FC vaidleb hagile vastu täies ulatuses. Kostja nõustub kaaskostja seisukohtadega ning märgib, et hageja nõue ei saa olla ühelgi juhul suurem kui 180 002,04 eurot. Samas leiab kostja, et hageja nõue on tervikuna alusetu, sest ülekandeid ei ole võimalik siduda laenulepinguga. Ülekannete selgituseks on märgitud „kokkulepe“ ja see ei tõenda seost antud laenulepinguga. Olukorras, kus hageja nõude aluseks on 01.03.2003 laenuleping, ei ole võimalik seda nõuet rahuldada. Kohtu põhjendused 01.04.2011 on hageja esitanud nõude OÜ-le M (pankrotis) tasuda hagejale koheselt 751 232,91 eurot, mis koosneb põhisummast 377 409,15 eurot, intressist 188 704,58 eurot ja viivistest 185 119,18 eurot (t lk 8). Puudub vaidlus, et hageja on OÜ M pankrotimenetluses esitanud nõuetekohase nõudeavalduse ja selles, et hageja nõudele vaidlesid nõuete kaitsmise koosolekul vastu kostjad – OÜ M pankrotihaldur osaliselt summas 529 560,17 eurot ja OÜ FC täies ulatuses. Seetõttu jäi hageja nõue tervikuna tunnustamata. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Pankrotiseaduse § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. 01.03.2003 on hageja ja OÜ M (keda esindas hageja) sõlminud laenulepingu, mille järgi annab hageja pankrotivõlgnikule laenu 10 000 000 krooni (t lk 9). Kohtus väitis hageja, et kirjalik laenuleping on üksnes raamleping ning enne seda olid sõlmitud ka suulised laenulepingud. Kohus tegi hagejale ettepaneku täiendada vastavate asjaolude osas hagi ja tõendada suuliste laenulepingute olemasolu (t lk 118), kuid hageja ei ole seda teinud. Kohus leiab, et hageja ei ole suutnud tõendada, et peale 01.03.2003 kirjaliku laenulepingu oleks

hageja ja pankrotivõlgniku vahel sõlmitud teisi lepinguid. Seetõttu lähtub kohus üksnes sellest lepingust. Kostjad on esitanud osalise või täieliku laenulepingu rahatuse vastuväite. Hageja on esitanud pankrotivõlgniku pearaamatu väljavõtte (t lk 10-15). Swedbank AS-i tõendi järgi on hageja arvelduskontolt ajavahemikul 01.01.2000-31.12.2009 teostatud pankrotivõlgnikule ülekandeid summas 5 632 180 krooni (359 961,91 eurot) (t lk 16-18). Hageja on esitanud ka enda kontoväljavõtte (t lk 19-56). Seda on teinud ka pankrotihaldur (t lk 86-111). Nendele tõenditele annab kohus järgmise hinnangu. Esmalt ei tõenda raha ülekandmist kostja pearaamat, sest see ei ole usaldusväärne tõend. Raha ülekandmist tõendavad kontoväljavõtted. Kohus nõustub kostja OÜ M (pankrotis) pankrotihalduri seisukohaga, mille järgi enne laenulepingu sõlmimist tehtud ülekandeid ei saa arvata laenulepingu alusel antud raha hulka. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta enne 01.03.2003 tehtud ülekanded. Hageja ei ole esitanud ka alusetu rikastumise nõuet, mistõttu puudub vajadus analüüsida sellise nõude aegumist. Pankrotihaldur on kontoväljavõtte pinnalt tuvastanud, et Swedbank AS-i pangakonto väljavõtte järgi tuleb lugeda hageja poolt tasutuks 6 849 100 krooni, millest perioodil 29.11.2003-03.09.2009 on hageja tagasi saanud 5 632 180 krooni. Seetõttu on hageja nõue tõendatud summas 1 216 920 krooni (77 775,36 eurot). Danske Bank A/S Eesti filiaali konto väljavõttest nähtub, et hageja on perioodil 01.01.200031.12.2009 teinud pankrotivõlgnikule ülekandeid summas 4 641 000 krooni ja saanud tagasi 3 041 500 krooni. Seega moodustab hageja nõue selle kontoväljavõtte järgi 1 599 500 krooni (102 226,68 eurot). Eeltoodu alusel on hageja nõue põhjendatud summas 180 002,04 eurot. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga ning loeb tuvastatuks nõude summas 180 002,04 eurot. Ülejäänud osas puudub õiguslik alus nõude tunnustamiseks. Kostja OÜ FC vaidleb hageja nõudele terves ulatuses vastu, kuna raha ülekannetest ei nähtu seost laenulepinguga. Kuivõrd pankrotihaldur ei ole aga tuvastanud teisi lepingulisi suhteid, leiab kohus, et neid ülekandeid võib arvestada laenulepingu järgi tasumisele kuulunud summaks. Ebamäärased ülekannete selgitused nagu „kokkulepe“ või „tagastus“ ei välista raha ülekandmist viidatud laenulepingu järgi. Hagis nõuab hageja üksnes põhivõla tunnustamist, mistõttu puudub vajadus käsitleda intressi ja viivise nõuet. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt summas 180 002,04 eurot. Hageja nõue ei ole pandiga tagatud, kuid on tähtaegselt esitatud. Seetõttu tunnustab kohus hageja nõuet PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Menetlusnormid ei võimalda jätta menetluskulusid ühe või teise poole kanda, hagi rahuldamise ulatuse järgi peaksid pooled kandma menetluskulusid peaaegu võrdsetes osades. Seetõttu on otstarbekam jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.