Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

639,11 eurot s.o hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Lepingu üldtingimuste punkti 10.1 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist juhul kui lepinguga seotud arvelduskontol pole varaliste kohustuste (va intressi) täitmise tähtpäeval (ehk maksepäeval) piisavalt raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamise aluseks on hageja hinnakirjas fikseeritud viivisemäär, milleks on VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määr. Peale lepingu ülesütlemist on hageja arvestanud viivist vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 lepingujärgses intressimääras, s.o 0,044% päevas. Kuivõrd kostja jättis tasumata laenu osamaksed maksepäevadel, arvestas hageja osamaksetega viivitamise eest viivist. Peale lepingu ülesütlemist (s.o 10.12.2010) on hageja arvestanud viivist kostja poolt tasumata laenujäägilt. Nimetatud perioodide eest on kostjal hagejale seisuga 02.04.2012 tasumata viivis kokku summas 949,06 eurot (lisa 3). Perioodi 03.04.2012 – 16.05.2012 on viivist põhiosalt määraga 0,044% päevas (16% aastas :360 päeva vastavalt lepingu punktile 7.1) 86,37 eurot. Seega hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on kokku 1 035,43 eurot. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud, mistõttu moodustab kostja lepingust 1 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 6 036,25 eurot, millest põhiosa 4 461,26 eurot, intress 539,56 eurot, viivis 1 035,43 eurot. Arvelduskrediidi lepingust tulenev võlgnevus 15.04.2008 sõlmisid hageja ja kostja arvelduskrediidi lepingu (edaspidi leping 2; lisa 4), mille kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 8 000,00 Eesti krooni (edaspidi krediidisumma) kostja arvelduskontol nr *. Arvelduskrediit võimaldas kostjal teha tehinguid kasutades arvelduskonto negatiivset saldot krediidisumma ulatuses. Krediidisumma kasutamise eest kohustus kostja vastavalt lepingu punktile 2.4 tasuma intressi 21% aastas kasutuses olevast krediidisummast. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti iga kuu 5. kuupäev. Vastavalt lepingu punktile 6.3. kohustus kostja tähtaegselt omama arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat. Hageja võttis intressi tasumise tähtpäeval tasumise kuuluva intressi arvelduskontolt maha (lepingu punkt 6.2.). Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontot debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu punktis 6.1. toodud maksekohustust. Hageja saatis kostjale teatise, mille kostja sai kätte 01.07.2010 lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, (lisa 2) milles teavitas kostjat võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevus tasuda täiendava tähtaja jooksul. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel loeb hageja lepingud ülesöelduks. Hageja hoiatas kostjat, et võlgnevuste mittetasumisel või tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel pöördub hageja võlgnevuste väljanõudmiseks kohtusse. Kostja ei tasunud hagejale võlgnevusi, mistõttu ütles hageja lepingu üles 27.10.2010. Kui arvelduskontol ei olnud varaliste kohustuste (v.a intress) täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, arvestas hageja vastavalt lepingu punktile 8.1 tähtpäevaks tasumata summadelt viivist võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja lepingust 2 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 5,79 eurot, millest põhiosa 0,00 eurot, intress 0,29 eurot, viivis 5,50 eurot (lisa 5). Püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping

20.03.2008 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping 3, lisa 6), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi nr * (edaspidi kaart) krediidilimiidiga 20 000,00 Eesti krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr *. Vastavalt lepingu punktile 3.1. krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu punkti 6.1. kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli lepingu järgi 16%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval (lepingu punkt 6.2). Lepingu punkti 6.6. alusel kohustus kostja igal maksepäeval (so iga kuu 1. kuupäeval) lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks oli lepingu järgi 800,00 Eesti krooni. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole (lepingu punkt 6.7.). Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontolt tasumisele kuuluvat summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu punktis 6.6. toodud maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine (lepingu punkt 6.9). Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid, kuid kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingu punkte 6.1. ja 6.6. Hageja saatis kostjale teatise, mille kostja sai kätte 01.07.2010 lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, (lisa 2) milles teavitas kostjat võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevus tasuda täiendava tähtaja jooksul. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel loeb hageja lepingud ülesöelduks. Hageja hoiatas kostjat, et võlgnevuste mittetasumisel või tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel pöördub hageja võlgnevuste väljanõudmiseks kohtusse. Kostja ei tasunud hagejale võlgnevusi, mistõttu ütles hageja lepingu üles 22.10.2010. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist rahalise kohustusega viivitamise eest. Lepingu ülesütlemisel (s.o 22.10.2010) oli kostja kasutanud lepingu alusel hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 1 317,57 eurot. Kostja tema kasutuses olevat krediidisumma hagejale ei tagastanud. Hageja arvestas kohustusega viivitamise eest viivist (VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määra alusel). Hagi esitamise seisuga moodustab kostja lepingust 3 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 1 491,92 eurot, millest põhiosa 1 317,57 eurot, intress 5,27 eurot, viivis 169,05 eurot (lisa 7). Viivis seisuga 02.04.2012 on 156,30 eurot (nähtub lisalt 7) ning viivis perioodi eest 03.04.2012 – 16.05.2012 on 12,75 eurot. 17.05.2012 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis hagi menetlusse ning edastas hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid materjalid kostjale. Kostja seisukoht 07.06.2012 esitatud vastuses kohtule Heiki Abel’il vastuväiteid ei ole, hagiavaldus on õige ning tunnistab võlanõuet. Vastuhagi esitada ei soovi. On nõus kirjaliku menetlusega ning on nõus tasuma menetluskulud. Esindajat ei ole ning hagiavalduses märgitud andmed on õiged.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Kohus, olles tutvunud käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 5778,83 eurot, intress 545,12 eurot ning viivis 1209,98 eurot, so on kokku 7533,93 euro. Hageja on esitanud kohtule nõude tõendamiseks: hageja ja kostja vahel sõlmitud väikelaenulepingu nr *, kostjale saadetud teatise väljastusteate, lepingust 1 tuleneva võlgnevuse arvestuse, arvelduskrediidi lepingu, lepingust 2 tuleneva võlgnevuse arvestuse ja võlgnevuse kujunemise väljavõtte, püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, lepingust 3 tuleneva võlgnevuse arvestuse ja võlgnevuse kujunemise väljavõtte. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja on kohtule esitatud vastustes hagejaga sõlmitud lepingutest tuleneva võlgnevuste nõude koos kõrvalnõuetega õigeks võtnud, siis kuulub hagi rahuldamisele järgmiste sätete alusel. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub kostjalt Heiki Abel’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele põhiosa summas 5778,83 eurot, intress 545,12 eurot ning viivis 1209,98 eurot, so on kokku 7533,93 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses /tlk 5/ palunud kostjalt välja mõista menetluskulud, s.o hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 639,11 eurot, mille tasumist on kohus kontrollinud 16.05.2012. a /tlk 48/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 639,11 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.