Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

internetikeskkonnas XXX. Kostja ei tagastanud võetud laenu ja intresse nõuetekohaselt, ei reageerinud PGOÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. OÜ PG ütles laenulepingu üles ja loovutas võlanõude OÜ-le ITM Inkasso. OÜ-le ITM Inkasso tunnistas kostja võlgnevust summas 6700 krooni (428,25 eurot) ning 18.05.2009 sõlmisid pooled võlgnetava kohustuse täitmiseks uue iseseisva lepingu nr XXX. Lepingu nr XXX kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale maksegraafiku alusel perioodil 17.06.200917.05.2010 igakuiste osamaksetena 1059 krooni (67,68 eurot) v.a. viimane osamakse summas 1051 krooni (67,17 eurot). Esimese osamaksega koos tuli ka tasuda maksegraafiku sõlmimise tasu 350 krooni (22,37 eurot). Kokku kohustus kostja maksegraafiku alusel tasuma 834,03 eurot. Kostja on tasunud osamakseid osaliselt ja viivitusega kokku summas 270,05 eurot: 19.04.2010 550 krooni (35,15 eurot), 27.04.2010 1 000 krooni (63,91 eurot), 12.05.2010 300 krooni (19,17 eurot), 23.12.2010 2 000 krooni (127,82 eurot) ja 11.07.2011 24 eurot. Tasutud on maksegraafiku sõlmimise tasu 22,37 eurot, 4 kuu laenu põhiosa 2236 krooni (142,90 eurot), intressid 3 kuu eest 1500 krooni (95,86 eurot) ja osaliselt neljanda osamakse intressid 138,58 krooni (8,85 eurot). Hageja on arvestanud, et kohustuste täitmiseks tehtud maksetest on laekunud esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutused, teenustasud, seejärel tähtajaks tagastamata laen, intressid, viivis ja lõpuks muud kohustused. Hageja on arvestanud viiviseid alates 18.06.2009 tasumata põhisummalt 285,30 eurot 0,02% päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Perioodi 18.06.2009-12.01.2012 eest on hageja arvestanud viiviseid summas 41,64 eurot. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja vastus Kostja tunnistab võlgnevust summas 50,58 eurot. Kostja sõlmis laenulepingu 08.12.2008, võttis laenu 6 000 krooni. Laenu tagasi ei maksnud vaid pikendas lepingut 14.01.2009 ning maksis 1 125 krooni ja 12.02.2009 1 000 krooni. 16.03.2009 pikendas kostja uuesti lepingut ning tasus 1 000 krooni ja 17.04.2009 1 090 krooni. PGOÜ-ga kostja kokkuleppele ei saanud. PGOÜ loovutas nõude hagejale, kellega kostja sõlmis 19.05.2009 võla tasumise kokkuleppe nr MG31142. Kostja maksis võlgnevuse tasumiseks 26.05.2009 350 krooni (22,37 eurot), 26.06.2009 500 krooni (31,96 eurot), 21.07.2009 500 krooni (31,96 eurot), 25.08.2009 1059 krooni (67,68 eurot), 21.09.2009 1059 krooni (67,68 eurot), 12.10.2009 515 krooni (32,91 eurot), 26.02.2010 1000 krooni, (63,91 eurot), 19.04.2010 550 krooni (35,15 eurot), 27.04.2010 1 000 krooni (63,91 eurot), 12.05.2010 300 krooni (19,17 eurot), 23.12.2010 2 000 krooni (127,82 eurot) ja 11.07.2011 24 eurot. Kokku on kostja tasunud 536.50 eurot. Kostja tunnistab intressi alates juulist 2011 ning kohtukulusid reaalse võla menetlemise summa pealt. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Puudub vaidlus, et kostja ja PGOÜ sõlmisid 08.12.2008 laenulepingu (t lk 26-38) 6 000 krooni (383,47 euro) saamiseks laenuperioodiga 30 päeva. Kostja ei ole vaidlustanud lepingu sõlmimist ega laenusumma saamist. Samuti puudub vaidlus selle üle, et PGOÜ võlanõude ITM Inkasso OÜ-le loovutas. Kostja on tunnistanud, et kostja ja ITM Inkasso vahel sõlmiti võla tasumise kokkulepe nr XXX (t lk 39). Puudub vaidlus, et kostja on tasunud järgnevad maksed: 19.04.2010 550 krooni ehk 35,15 eurot (t lk 41), 27.04.2010 1000 krooni ehk 63,91 eurot (t lk 42), 12.05.2010 300 krooni ehk 19,17 eurot (t lk 43), 23.12.2010 2000 krooni ehk 127,82 eurot (t lk 45), 11.07.2011 24 eurot (t lk 44). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Kostja ja PGOÜ vahel 08.12.2008 sõlmitud kiirlaenulepingust ning kostja ja hageja vahel sõlmitud võla tasumise kokkuleppest nr XXX nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. VÕS § 8 lg-s 2 on

sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt 605,54 eurot, millest põhivõlgnevus 285,30 eurot, intressid 278,60 eurot ja viivis perioodi 18.06.2009-12.01.2012 eest 41,64 eurot. Kostja vaidleb vastu hageja poolt nõutava võlgnevuse suurusele. Kostja on tasunud lisaks hageja poolt välja toodud summadele ka 26.05.2009 350 krooni (22,37 eurot), 26.06.2009 500 krooni (31,96 eurot), 21.07.2009 500 krooni (31,96 eurot), 25.08.2009 1059 krooni (67,68 eurot), 21.09.2009 1059 krooni (67,68 eurot), 12.10.2009 515 krooni (32,91 eurot), 26.02.2010 1 000 krooni (63,91 eurot). Tasumise tõendamiseks on kostja esitanud kontoväljavõtted (t lk 88, 90). Kohtu arvestuse kohaselt on kostja tasunud võla tasumise kokkuleppe nr XXX alusel kokku 588,53 eurot. Hageja ei ole kostja vastusele vastuväiteid esitanud, mistõttu kohus loeb kostja väited tõendatuks. PGOÜ ja kostja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 2 kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kohtule jääb arusaamatuks hageja võlgnevusearvestus. Kostja on teinud ebapiisavaid makseid võlgnevuse tasumiseks, st maksed ei ole olnud piisavad kõigi makse tegemise hetkeks sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks võlausaldaja ees. Kuivõrd hageja ei ole vastu vaielnud kostja esitatud väidetele ja tõenditele võlgnevuse tasumise kohta suuremas ulatuses kui hageja poolt välja toodu, lähtub kohus kostja tõenditest, VÕS § 415 2. lõikest ning arvestab ümber kostjalt väljamõistetava summa. Kohtu arvestuse kohaselt on kostja tasunud kokku hagejale maksegraafiku alusel 8 858,52 krooni (566,16 eurot), millele lisandub graafiku sõlmimise tasu 350 krooni (22,37 eurot). Nimetatud summast 6 700 krooni on tasutud põhivõlgnevuse katteks ning 2 158,27 krooni intresside katteks. Seega on kostjal võlgnevus intresside näol summas 3 841,48 krooni (245,52 eurot).

Viivist on võimalik nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viiviseid koguvõlgnevuselt alates 18.06.2009, so päev pärast esimese graafikujärgse osamakse tasumise tähtaega. Kohtu hinnangul ei ole see õigustatud. Kohus täpsustab viivisearvestus ja mõistab viivised välja summas 9,29 eurot. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 254,81 eurot. Kohus jätab rahuldamata kostja nõude välja mõista viivis põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest, kuivõrd põhivõlgnevus on kostja poolt tasutud enne hagi esitamist. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1. Kohus rahuldas hageja nõude 42,08% ulatuses. Kohus peab õiglaseks jaotada menetluskulud sama proportsiooni alusel, jättes 42,08% menetluskuludest kostja kanda ja 57,92% hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.