2-08-57270/38 - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

6.Määrus pooltele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele kätte toimetada. Edasikaebe kord Määruse peale võib hageja menetlustähtaja ennistamata jätmise ning menetluskulu rahalise kindlaksmäärtamise avalduse menetlusse võtmisest keeldumise osas ning Riigi Tugiteenuste Keskus Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulude osas 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtu poolt kindlaks tehtud asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 12.10.2010 otsusega rahuldati osaliselt A. S. R. M. L. ning M. L. mõisteti A. S. R. välja 20 767 krooni. Hageja kanda jäeti 20% kõigist kostja menetluskuludest ja 20% kostja riigi õigusabi tasust. Kostja kanda jäeti hageja menetluskuludest riigilõiv täielikult ning muudest hageja menetluskuludest 80% ning riigi õigusabi tasust 80%. Kohtuotsus on jõustunud 05.01.2011. Hageja esitas 25.04.2012 kohtule avalduse, milles palub teha menetluskulude jaotus, sama nõuet on hageja väljendanud veel 21.05.2012 kohtule esitatud avalduses. 12.06.2012 esitatud avalduses on hageja veelkord palunud teha kohtukulude jaotus , ennistades ühtlasi sellise taotluse esitamise tähtaja. Hageja väitel sai ta jõustunud kohtuotsuse kätte viivitusega so 26.04.2011 ning ta on ekslikult arvanud, et 30 päevase tähtaja möödumise tõttu ei saanud enam taotlust esitada. Ka palub hageja üle vaadata kohtukulude määr antud asjas, sest neid on tasutud ka lisanõudelt ( viivistelt). Vaatamata asjaolule, et hageja nõue esitatud avaldustes on sõnastatud menetluskulude jaotamise taotlusena, on kohtu hinnangul võimalik siiski aru saada, et hageja on silmas pidanud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Menetluskulude jaotus oli tehtud juba kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja enda tehtud viide TsMS §-s 174 lg 1 sätestatud tähtajale annab alust arvata, et hageja on silmas pidanud just menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Tartu Maakohtu 12.10.2010 otsus jõustus 05.01.2011. TsMS §-st 174 lg 1 tulenevalt pidid pooled esitama menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse 30 päeva jooksul 2 (4)

kohtuotsuse jõustumisest ehk hiljemalt 04.02.2011. Kumbki pooltest seda ei teinud. Jõustunud kohtuotsuse kättesaamise aeg menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse esitamise tähtaja kulgemise alguse seisukohalt üldse tähtsust ei oma. Vastavalt TsMS §-le 458 lg 1 otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Märge kantakse kohtuotsuse ärakirjale või väljatrükile. Seega jõustumismärkega otsuse saamiseks peab pool ise initsiatiivi üles näitama. TsMS §-s 67 lg 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. kohaselt ennistab kohus menetlustähtaja Hageja esmakordselt 25.04.2012 kohtule esitatud avaldus sooviga sisuliselt kindlaks määrata menetluskulude rahaline jaotus on esitatud ilmselgelt suure hilinemisega ning kohtu hinnangul puuduvad hagejal ka mõjuvad põhjused ennistamaks selle esitamise tähtaega. Hageja ise ei ole tegutsenud piisava hoolsusega. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse esitamise korda ja tähtaega oli selgitatud Tartu Maakohtu 12.10.2010 kohtuotsuses ( otsuse viimasel lehel viimases lõigus). Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldus menetlusse võtmata. Kuna menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus jääb niikuinii menetlusse võtmata, puudub vajadus hakata täpsustama hageja menetluskulude koosseisu. Oma avaldusele ei ole hageja lisanud menetluskulude nimekirja, milline on nõutav TsMS §-s 174 lg 3. Seoses hageja väitega, et hageja on menetluskulusid ( ilmselt peab hageja silmas riigilõivu) tasunud nõutavast enam, märgib kohus järgmist. Tõepoolest oli hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu nõutavast enam, mida kohus märkis ka 14.12.2009 hagi menetlusse võtmise määruses ( tl 40-41). Kuid juba 18.12.2009 esitas hageja enamtasutud riigilõivu tagastamise avalduse ( tl 57), mille kohus 18.12.2009 määrusega ( tl 55-56) ka rahuldas ning määras hagejale tagastada 1500 krooni riigilõivu. Kirjavahetusest ( tl 58-59) nähtub, et see määrus on saadetud teadmiseks hagejale ja täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt sellist määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta. TsMS §-s 179 lg 2 sätestatud tähtaeg ei ole käesolevaks ajaks möödunud. Käesolevas asjas on menetluskuluks kostjale osutatud riigi õigusabiga seonduvad kulud. Tartu Maakohtu 12.10.2010 määruse ( tl 174-175) alusel on kostjale riigi õigusabi 3 (4)

osutanud vandeadvokaat Peeter Järvele välja makstud tasu 3720 krooni. Vastavalt Tartu Maakohtu 12.10.2010 otsuses tehtud menetluskulude jaotusest tuleks jätta sellest 20 % hageja kanda ja 80 % kostja kanda. Tartu Maakohtu 04.01.2010 määrusega ( tl 87-88) oli kostjale riigi õigusabi antud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Ent see ei välista kostja kohustust menetlusabi saamisega seonduvad kulud hüvitada hagi rahuldamise korral. TsMS § 190 lg 5 esimene lause sätestab, et kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud täies ulatuses riigituludesse välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga. Ka RÕS § 27 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Tulenevalt Tartu Maakohtu 12.10.2010 otsuses tehtud menetluskulude jaotusest tuleb kostja riigi õigusabi tasust 3720 krooni so 237,75 eurost hageja kanda jätta 47,55 eurot (20% 237,75-st). Kostjalt tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõista kostja riigi õigusabi tasu katteks 190,20 eurot (80% 237,75-st). TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb määruses märkida, et riigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Arvestades hagejalt ja kostjalt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust, ei ületa kummagi poole kaebuse hind 200 eurot, mistõttu pooled ei saa vaidlustada menetluskulude väljamõistmist Eesti Vabariigi kasuks. Küll aga saab hageja vaidlustada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise tähtaja ennistamata jätmist TsMs § 68 lg 4 kohaselt. TsMS § 179 lg 3 tulenevalt on Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulude osas kaebeõigus ka Eesti Vabariigil rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu.