lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-1122/15

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.06.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-1122/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.06.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1485
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-1122

Tsiviilasi

Valga Linnavalitsuse avaldus eeskostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. mai 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valga Linnavalitsuse määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Valga Linnavalitsus, RK: 75004748); esindaja advokaat Janar Kuus Puudutatud isik: E.N. (IK: XXXX), esindaja advokaat Valli Murde

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 7. mai 2012 määrus täielikult.
2.Anda Valga Linnavalitsusele nõusolek müüa turuhinnaga eestkostetavale E.N. ile kuuluv korteriomand aadressil J. XXX Valga, registriosa nr XXX.
3.Korteriomandi müügist E.N. ile laekuv raha paigutada Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses eestkostja varast eraldi, paigutamisel teha märge, et konto käsutamiseks on vajalik kohtu nõusolek. 4.Valga Linnavalitsuse määruskaebus rahuldada

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta avaldaja kanda

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1.Valga Linnvalitsus esitas eestkostjana kohtule avalduse piiratud teovõimega täisealisele eestkostetavale E.N. ile kuuluva korteri võõrandamiseks. E.N. on diagnoositud paranoidne skisofreenia. Ta viibib Kodijärve Hooldekodus, tema sissetulekud kuluvad hooldusteenuse eest tasumisele ja isiklikele väljaminekutele. E.N. on küll kontrollitud ravi- ja hoolduskeskkonnas viibides aasta aastalt liikunud kergema järelevalvega teenustele, kuid ta ei ole võimeline oma korteris iseseisvalt elama. Kodijärve Hooldekodu on samuti seisukohal, et isik ei ole võimeline kodus elama. E.N. e kuulub kinnisasjana korter, asukohaga XXXX Valga. Korteris elas kuni 2001. aasta juunini E.N. ema O.N., kes suri. Korterile on kogunemas võlgnevus, siiani on makseid E.N. järele jäänud säästudest tasunud peretuttavad. Millisel alusel seda tehti, pole teada. Nüüdseks on need vahendid lõppenud ja korteriühistu esimees on Valga Linnavalitsuse poole pöördunud murega, et korterile on kogunemas võlgnevus. Puuduvad vahendid korteri igakuiste kommunaalmaksete tasumiseks ning eestkostja pole kohustatud makseid ka oma vahenditest tasuma. Praegusel juhul jääks korter järelevalveta seisma ning koguks võlgnevust edasi. Korteri võõrandamisest saadavast tulust tasuks eestkostja isiku kohustused haldaja ees, eraldaks vahendeid E.N. isiklikeks vajadusteks ning ülejääva summa hoiustaks isiku pangakontol tulevaste võimalike väljaminekute tarbeks. Tulevikus on võimalik kaaluda hoiuse kasutamist eestkostetavale uue elamispinna ostmiseks või üürimiseks, kui tema hooldekodus hooldamine ei ole enam vajalik. Korteri üürileandmine ei ole otstarbekas, kuna väljaüürimiseks peaks korteris tegema sanitaarremondi ning üüritulust oleks võlgnevust võimalik tasuda vaid pika aja jooksul.
2.E.N. esindaja advokaat Valli Murde arvamuse kohaselt on Valga linna avaldus põhjendamata ja tuleks seepärast jätta rahuldamata. Eestkostja ei lisanud avaldusele tõendeid faktiliste asjaolude kinnitamiseks ning avalduses esineb vastuolu. Avaldaja märgib, et „...peretuttavad on makseid siiani tasunud pere säästudest...“ (avalduse lk 1) ning edasi märgitakse avalduses, et „...korterile on kogunemas võlgnevus...“ (avalduse lk 1). Jääb arusaamatuks, kuidas tekkis võlgnevus, kui peretuttavad tasuvad korteriomandil lasuvaid kohustusi. Ei ole selge, millistest vahenditest tasutakse makseid. Võimalik, et O.N. on kellelegi pärandvarana jätnud rahalisi vahendeid. Samuti kinnitab esindatav, et talle antakse igakuiselt 45 eurot ning hooldaja kinnitab, et see summa kantakse esindatavale väljastpoolt hooldekodu. Nimetatud asjaolud vajavad täpsustamist. Muidu ei ole võimalik lahendada eestkostjale korteriomandi võõrandamiseks loa andmist. Esindatav ei ole tervisliku seisundi tõttu võimeline iseseisvalt elama. Ta vajab ööpäevaringset valvet ning kõrvalabi igapäevaelu korraldamisel. See tähendab, et esindatav ei suuda täita korteriomandiga seotud kohustusi. Rahaliste vahendite hoiustamine esindatava pangakontol ei pruugi olla otstarbekas, kuna maailmas valitseb majanduskriisi tõttu võivad pangakontole paigutatud rahalised vahendid kaotada oma väärtuse. PkS § 183 lg 1 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Valga Linnavalitsuse avaldusest ei nähtu, et eestkostja oleks neid kohustusi täitnud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 7. mai 2012 määrusega avalduse rahuldamata. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt pikendati 9. novembri 2011 Tartu Maakohtu määrusega eestkostet E.N. üle. Nimetatud asjas teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi kohaselt ei ole E.N. võimeline iseseisvalt toime tulema ning vajab eestkostet veel vähemalt viie aasta jooksul. Valga linna avaldus E.N. e kuuluva korteri võõrandamiseks ei ole käesoleval juhul avaldaja taotlus piisavalt põhjendatud. Ei selgu, miks on vajalik eestkostetava korteriomandit võõrandada.

Tegemist on eestkostetava eluasemega, kuhu isik peaks hoolekodust lahkumise korral elama asuma. Kuna avalduses on märgitud, et E.N. on aja jooksul liikunud kergematele järelevalve teenustele, ei ole eestkostetava vara müük põhjendatud. Samuti ei ole eestkostja esitanud kohtule tõendeid, et korteriomandil oleks võlg juba tekkinud või muul viisil oma seisukohti ja väiteid tõendanud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Valga Linnavalitsus esitas Tartu Maakohtu 7. mai 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus jätnud tähelepanuta ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi, mille kohaselt on peaaegu võimatu, et eestkostetav suudaks pöörduda tagasi tavalisse elukeskkonda. Eestkostetava liikumine kergematele järelevalve teenustele on olnud kestva ja järjepideva hooldusravi tulemus, mida on võimalik tagada vaid hooldekodus viibimise korral; 2) välistab ekspertiis eestkostetava lahkumise hooldekodust veel vähemalt viieks aastaks, selleks ajaks jääks eestkostetava korter järelevalveta seisma, kogudes ühtlasi ka võlgnevusi haldaja ees. Võlasumma jätkuva suurenemise korral võidakse korteriühistu poolt peagi algatada ka kohtumenetlus kommunaalvõlgnevuste sissenõudmiseks ning lõpuks panna korter sundmüüki, mis oleks eestkostetavale veelgi kahjulikum; 3) ei ole kaevatavas kohtumääruses avaldajale tehtud etteheited võlasummade tõendamata jätmise osas asjakohased. TsMS § 477 lg 7 kohaselt kehtib hagita menetluses uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust lisatõendite esitamiseks; 4) ei ole eestkostetava korteriomandile kommunaalvõlgnevuste koguneda laskmine kooskõlas PKS § 183 lg 1 põhimõttega. Korteriomandi võõrandamisest saadava rahasumma abil saab lisaks võlgnevuste likvideerimisele tagada paremini ka eestkostetava hoolekandeteenuseks vajaminevate kulutuste katmist ning suurendada tema isiklikku heaolu. Samuti on võimalik ülejäänud rahasumma hoiustada ning vajadusel kasutada hiljem uue elamispinna soetamiseks või üürimiseks; 5) ei ole eestkostetava korteriomandit võimalik üürile anda, kuna see vajab korralikku remonti. Samuti on Valga linnas sisuliselt võimatu korteri üürimisest mingit tulu saada. See aga tähendab omakorda, et korterioamandi seisukord halveneb veelgi ja hilisema müügi korral ei pruugi saada enam seda hinda, mis oleks käesoleval hetkel võimalik saada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et Valga Linnavalitsuse määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning Tartu Maakohtu 7. mai 2012 määrus tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel ise uue määruse, millega rahuldab Valga Linnavalitsuse avalduse anda nõusolek eestkostetavale E.N. e kuuluva korteriomandi võõrandamiseks.
6.Valga Maakohus on oma 7. mai 2012 määruses avalduse rahuldamata jätmist motiveerinud sellega, et avaldus pole piisavalt põhjendatud ning avaldaja pole esitanud tõendeid, millest nähtuks kommunaalteenuste võlgnevuse olemasolu. Sellistest kaalutustest lähtudes avaldust rahuldamata jättes on maakohus rikkunud hagita asjades kehtivat uurimisprintsiipi. TsMS § 477 lg 7 tulenevalt nõuab kohus hagita asjas avaldajalt täiendavate tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Uurimispõhimõtte sisu on avanud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-45-09, mille p 14 kohaselt on „hagita menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et

menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid.“ Praegusel juhul jäid maakohtul mitmed asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata, mistõttu oleks maakohus pidanud avaldajale tegema ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks.

7.TsMS § 659 lg 1 tulenevalt kohaldatakse ringkonnakohtus määruskaebuse menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. TsMS § 656 lg 2 teise lause kohaselt saadab ringkonnakohus asja maakohtusse menetlusõiguse normide rikkumise tõttu uueks arutamiseks tagasi siis, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on maakohtupoolne menetlusõiguse normi rikkumine võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada. Menetlusõiguse normi rikkumise kõrvaldamiseks tegi ringkonnakohus ise avaldajale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Avaldaja esitas ringkonnakohtule täiendavad selgitused ning korteri turuhinda tõendava Domus Kinnisvara eksperthinnangu. Eksperthinnangu p-st 3.8 nähtub, et korter on halvas seisukorras ja vajab kapitaalremonti. Seinad, laed ja põrandad on määrdunud ning kulunud, viimistlusmaterjalid on kulunud ja vajavad väljavahetamist. Aknad pärinevad maja ehitamise ajast ning tuleks välja vahetada, samuti on halvas seisukorras ja vananenud siseuksed ja sanitaartehnika. Korteri turuväärtus on 5000 eurot. Määruskaebusega koos esitas avaldaja korteriühistupoolse kinnituse, mille kohaselt 21. mai 2012 seisuga oli korteril kommunaalteenuste eest võlgnevus 404.50 eurot. Avaldaja täiendavate kirjalike selgituste kohaselt täitis korteril lasuvaid kohustusi seni Lidia Hlveno, kes oli E.N. ema tuttav. E.N. ema oli jätnud L. Hlvenole oma säästudest rahasumma oma matusekulude katteks ja E.N. abistamiseks.
8.PKS § 123 lg 1 ja § 202 lg 2 kohaselt lähtub kohus eestkostetavaga seotud asju läbi vaadates eelkõige eestkostetava huvidest. Praegusel juhul leiab kohus, et korteri müügiks nõusoleku andmine ei kahjusta eestkostetava huve. Kui lasta kommunaalteenuste võlgnevusel koguneda, võib korter sattuda hiljem sundmüüki, mis oleks eestkostetavale kahjulikum kui praegune müük turuhinnaga. Eksperthinnangu p-st 3.9 ning avaldaja selgitustest lähtuvalt ei ole korterit võimalik ka välja üürida. Korter vajab remonti, kuid üüriturul eelistatakse heas seisukorras ja möbleeritud kortereid. Ringkonnakohus leiab, et eestkostjalt ei saa mõistlikult eeldada remondi teostamist eestkostetavale kuuluvas korteris, kui eestkostetaval endal puuduvad selleks vahendid. Korteriomandi müügist laekuv raha tuleb eestkostjal PKS § 186 lg 1 alusel paigutada Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses avaldaja varast eraldi, paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.
9.TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja