2-12-18922/4 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

11.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus 14.05.2012.a. esitas TSHarju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 21.05.2012.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Pankrotiavalduse esitanud TSelab koos poja DF(sündinud XXX). Võlgniku praegune töötasu on 2062 eurot kuus. D.F isa elab välismaal ja väidetavalt on pojale andnud ülalpidamist ebaregulaarselt ja mittepiisavas koguses. Võlgniku väitel on D.F isa kaotanud selle aasta aprillikuust töö ja seetõttu ei ole poja ülalpidamiseks laekuvaid summasid niipea oodata. Võlgniku abielu ajal KI (isikukood XXX) ostsid võlgnik ja K.I ühisomandina 1⁄2 mõttelist osa kaasomandisse XXX asuvast majast (kinnistust). Samaaegselt ostis teise poole sama maja (kinnistu) mõttelisest osast kaasomandisse K.I ema TH (isikukood XXX). 03.04.2006 kanti ülaltoodud aadressil asuva kinnistu omanikena asjaõiguslepingu alusel Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosakonna numbri XXX all sisse võlgnik ja K.I ning T.H . Majaostu finantseerimiseks võtsid võlgnik ja K.I 22.02.2006 sõlmitud laenulepingu alusel laenu summas 143 892 eurot AS SEB Eesti Ühispank Jõhvi kontorist. 03.04.2006 kanti sisse AS SEB Eesti Ühispank kasuks hüpoteek summas 2 925 000 krooni omanike kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kuu aega pärast kinnistu ostu lõppes võlgniku ja K.I i kooselu. Abielu lahutati Harju Maakohtu 11.12.2007 otsusega tsiviilasjas 2-0720252. Abikaasade ühisvara jäi kohtus jagamata väidetavalt rahaliste vahendite puudumise tõttu. Samal ajal siirdus K.I elama ja töötama Londonisse, võlgnik asus elama üürikorterisse. Pangalaenu maksid tagasi K.I ja T.H , jäädes aga samal ajal võlgu kommunaalmaksete eest. 2009 aastal teatas SEB Pank AS võlgnikule, et K.I ja T.H on elamust välja kolinud ning tekkinud on võlgnevus panga ees laenu tagastamisel ca 35 000 krooni. Võlgnik asus majja elama ja võlga maksma. Võlgnik püüdis ka kokkuleppel pangaga leida kinnistule ostjat. Kuid seoses majanduskriisiga oli kinnisvara väärtus turul langenud, mistõttu ei olnud võimalik ostjat mõistliku hinnaga leida. 13.03.2012 märtsil sai võlgnik teate täitenõude 144 762,97 eurot tasumiseks 10 päeva jooksul kohtutäitur Mati Kadaku büroole. 18.04.12 teavitati võlgnikku täitetoimingu alustamisest SEB Pank AS avalduse alusel summas 138 510,82 eurot seoses laenuvõlgnevusega, millele lisanduvad täitemenetluse kulud ca 12 500 eurot, kokku 150 995,95

eurot. Kohtutäitur kuulutas välja enampakkumise kinnistu müügiks 23.05.2012. Kinnistu enampakkumise alghinnaks oli 115 000 eurot. Võlgnik kardab põhjendatult (arvestades maja tehnilist seisundit), et kinnistu tegelikuks müügihinnaks kujuneb 85 000 – 100 000 eurot. Sel juhul jääb võlgniku kanda veel ca 50 000 – 60 000 euro suurune võlg. Võlgniku väitel puudub tal muu vara, mille arvel oleks võimalik võlga panga ees tasuda. Teenitav töötasu seda ei võimalda. Teine solidaarvõlgnik K.I on võlgnikule teadaolevalt välismaal ja samuti maksejõuetu. 03.05.2012 esitas võlgnik Harju Maakohtule pankrotiavalduse, leides, et kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole arvestades tema majanduslikku olukorda ajutine, siis on ta tekkinud olukorras maksejõuetu. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankroti. Pärast võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmist pöördus ajutine pankrotihaldur võlgniku, Eestis tegutsevate pankade ning nende filiaalide, maksu –ja tolliameti, ehitisregistri, AS-i Eesti Väärtpaberikeskus, Kohtutäiturite –ja Pankrotihaldurite Koja, Maanteeameti registreerimisosakonna ning elektroonilise kinnistusraamatu päringusüsteemi poole palvega väljastada informatsiooni, mis on vajalik võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks ning hinnangu andmiseks tema maksejõulisusele. Ajutine pankrotihaldur püüdis pöörduda ka solidaarvõlgniku K.I i poole, kuid võlgnikult saadud e-posti aadressid ei toiminud. Seejärel pöördus ajutine haldur tähtkirjaga K.I ema T.H poole palvega edastada teabenõue ja 21.05.2012 kohtumäärus K.I . T.H sai kirja kätte 01.06.2012 ja võttis ajutise halduriga telefoni teel ühendust. T.H sõnul on tema poeg maksejõuetu, sisuliselt pankrotistunud. K.I on töötu, kes hooldab 4-aastast invaliidist tütart ja elab Londonis abivajajatele riigi poolt peetavas hostelis. T.H väitel puuduvad K.I sidepidamisvahendid ja toimivad aadressid. Siiski lubas T.H ajutise halduri teabenõude ja kohtumääruse pojale edastada. K.I ei ole ajutise halduriga kontakteerunud. AS Swedbank andmetel oli võlgniku arvelduskonto nr XXXXXXXXXX saldo seisuga 31.05.12.a. 3,56 eurot. Konto on broneeritud summas 1,28 eurot kaardi hooldustasudest. Danske Bank A/S Eesti filiaali (Sampopank) andmetel on võlgniku arvelduskonto XXXXXXXXXX saldo seisuga 28.05.2012.a. 5,35 eurot. AS SEB Pank andmetel oli võlgniku arvelduskonto nr 10010517514014 saldo seisuga 08.06.2012.a. 0 eurot. Teistes pankades võlgnikul kontosid ei ole. Samuti ei ole võlgnikul sõidukeid ega väärtpaberikontosid. Vastavalt võlgniku poolt esitatud palgateatisele on võlgniku töökohaks alates 01.01.2012 EEK OÜ, kus võlgnik töötab müügijuhina. Võlgniku lepingujärgne põhitasu on 2 062 eurot kuus (bruto). Eelnevalt oli võlgniku töökohaks EP AS, kus võlgniku lepingujärgne põhitasu oli 1 150,41 eurot kuus (bruto). Võlgniku eluasemeks on üürikorter, kus mööbel kuulub korteri väljaüürinud korteriomanikule. Võlgniku poolt ajutisele haldurile esitatud vara nimekiri (lisa 5), mida ajutine haldur on kohapeal kontrollinud, ei oma võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt ilmselt tähtsust. Nimekirjas olevat vara ei ole võimalik müüa selle kuulumise tõttu mittearestitavate asjade hulka (täitemenetluse seadustiku § 66) või asjade kulumisastme tõttu. Seega on haldurile teadaolevalt võlgniku varaks igakuine sissetulek brutosummas 2 062 eurot kuus (neto 1 581,03 eurot) ja 1⁄2 kinnistu kaasomandist ühisomandina K.I iga Harjumaal XX X, registriosa nr XXX. Vastavalt AS-ga SEB Pank 22.02.2006 sõlmitud lepingule nr XXX anti laen laenusaajatele Konstantin I ile ja võlgnikule TSle. Laen maksti välja summas 143 892 euri. Intressimääraks oli 6 kuu EURIBOR + 0,900% aastas. Laenusaajad kohustusid täitma solidaarselt kõik laenulepingust tulenevad kohustused. 08.06.2012 kirjaga nr 7.3.5-6/K10407311 (lisa 4) teatas AS SEB Pank võlgniku kohustusest panga ees: kodulaen, laenuleping nr XXX, lepingu tähtaeg 04.01.2012, tagastamata summa 127 635,88 eurot. Laenusummale lisandub võlgnevus summas 13 342,26 eurot, mis koosneb alljärgnevatest summadest: põhiosa intress 8 353,16 eurot, teenustasud 255,60 eurot, põhiosa viivis 4 733,50 eurot, AS SEB Pank kogunõue seisuga 07.06.2012 on 140 978,14 eurot. Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku nõue võlgniku vastu on 12 485,13 eurot. Danske Bank A/S Eesti filiaalile (Sampopank) on võlgnevus limiidilepingust nr 462JM20800241 05.06.2012.a. seisuga 1 091,61 eurot. Swedbank AS-le on võlgnevus kaardi

hooldustasudest seisuga 31.05.12 1,28 eurot. Seega on ajutisele haldurile teadaolev võlgniku võlgnevuste kogusumma vähemalt 154 556,16 eurot Võttes aluseks ülaltoodud andmeid, on võlgniku maksejõuetus ajutise halduri arvates ilmne. Ajutine haldur nõustub kohtutäitur Mati Kadaku poolt hinnata lastud kinnistu eeldatava väärtusega, mis on 115 000 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku vastu esitatud nõudeid summas 154 556,16 eurot. Nõudesumma suureneb viiviste ja intresside tõttu. Kui eeldada, et majavalduse müügist laekub 115 000 eurot, jääks võlgnikul võlausaldajatele tasuda 39 556 eurot. Ajutise halduri arvates ei ole võlgniku sissetulek eeltoodud summa tasumiseks piisav. Võlgniku vajalikud kulud korteriüürile, kommunaalmaksetele ja lapse ülalpidamisele ei võimalda kustutada intresside ja viiviste arvel kasvavat võlasummat. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur peab õiguspäraseks võlgniku pankroti väljakuulutamist. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võlgniku väikesed sissetulekud (eelmistel aastatel 1 150 eurot kuus). Samuti teise solidaarvõlgniku K.I võla tagasimaksete lõppemine ja lahkumine Eestist, millega viimane jättis sisuliselt kogu võlasumma võlgniku tasuda. Lisaks peab mainima majanduskriisi mõju kinnisvara hindadele Eestis, kinnisvara müügihind on tunduvalt odavnenud. Tulenevalt pankrotiseaduse §-st 22 lg 5 märgib ajutine pankrotihaldur arvamuses, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutise halduri hinnangul ei esine võlgniku tegudes, tuginedes ajutise halduril olemasolevatele andmetele, pankrotiga seotud kuriteo tunnuseid. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ajutise halduri arvates muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada TS pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Rein Kallaste. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt koosneb võlgniku vara töötasuna 2062 eurot ja 1⁄2 kinnistu kaasomandist, võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt 154 556.16 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine pankrotihalduri palub välja mõista ajutise halduri tasu 1152 eurot ja tehtud vajalike kulutuste katteks 57.60 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete