Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-12-5597
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
28.06.2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi
Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri KÜ Xxx hagi NK vastu põhivõla 1056.57 euro ja viivise 303.97 euro nõudes 1240.91 eurot 07.06.2012 Hageja: KÜ Xxx, registrikood XXX, XXX Hageja seaduslik esindaja NL, ik XXX Kostja: NK, ik XXX elukoht XXX Kohtuistungil viibisid hageja esindaja NL ja kostja NK. Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista kostjalt NK hageja KÜ Xxx kasuks põhivõlgnevus 1056.57 eurot ja viivis 100 eurot. Jätta menetluskulu täies ulatuses kostja NK kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hageja esitas 08.02.2012 Harju Maakohtule hagi NK vastu võla 1240. 81 euro ja viivise 303.97 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteri XXX korteriomanik. Kostja ei ole
tasunud hooldus- ja sihttarbelisi makseid ning võlgnevus seisuga 01.01.2012 on 1240.81 eurot ja viivis 303.97 eurot. Viivis on arvestatud alates 01.05.2010. Korteriühistul on võetud laen ning seega igakuine tasumise kohustus, võlgnikuga on räägitud ja koosolekul arutatud võlaküsimusi, kuid tulutult. 2011 pöördus korteriühistu võla sisenõudmiseks EIOÜ poole. 16.01.2012 juhatuse koosolekul otsustati esitada hagi kohtusse. Kostja vastuväide. Kostja on kohtule 30.03.2012 esitanud kirjaliku seisukoha ( tlk 42), kostja võtab hagi osaliselt õigeks. Perioodil mai 2009 – detsember 2011 kandis kostja üle kommunaal-, hooldus-, haldus- ja muud maksed. Alates 2012 aasta algusest ka kütte eest. Tasumine toimus sellisel viisil pere ebapiisava sissetuleku tõttu, sest 2009, 2010 ja 2011 oli ta töötu, millest juhatus oli teadlik. Võlgnevus koosneb vaid remondifondi maksetest. Kostja teeb ettepaneku jagada maksmata osa korterite vahel, kes olid nõus vormistama pikaajalist krediiti. Menetluskulu palub kostja jagada pooleks. Kohtuistungil tegi kohus menetlusosalistele ettepaneku lahendada asi kompromissiga, hageja jäi viivise nõude juurde, kuid vähendas põhinõuet seoses kostja esitatud maksmist tõendavate dokumentidega. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 1 järgi kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tasumine teenuste eest toimub korteriomanikust kostjal arvetepõhiselt, hagejal on kohustus lähtuda tegelikest kuludest ning kostjal on õigus hageja raamatupidamises arvetega tutvuda ja küsida selgitusi arusaamatuste korral arve kujunemisel teenuse eest. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud sellisel seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja on korteriomandi asukohaga XXX omanik (tlk 5-6). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Pooled vaidlevad hagiavalduse kohaselt asjaolu üle, kas ja millises suuruses on hageja õigustatud nõudma kostjalt väidetavaid kommunaalteenuste ja hoolduse võlgnevusi. Kohus lähtub rahalisele nõudele hinnangu andmisel kostja vastuväidetest, ehk
sellest, milliste kululiikide osas on kostja oma mittenõustumise väljendanud ja võlgnevuse perioodist 01.05. 2009- 31.12.2011. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohtuistungil, mis toimus 07.06.2012 esitas kostja kohtule maksekorraldused nr 282 ja 280 (tlk 99, 100), misjärel hageja vähendas nõuet ja palus välja mõista 1056.57 eurot (tlk 105). Kostja võttis põhivõlgnevuse summas 1056.57 eurot õigeks (tlk 105). Vastavalt TsMS § 231 lg 2 poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle õigeks. Seega ei pea kohus vajalikuks anda õiguslikku hinnangut põhinõude võlgnevuse summa osas. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § - le 75 lg 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. AÕS sätteid kohaldatakse korteriomanike suhtes niivõrd, kui KOS – st ei tulene teisiti. 01.07.2001.a. jõustus korteriomandiseadus ( KOS), § 8 lg 1 kohaselt kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on osaliselt põhjendatult esitanud vastuväite viivise suurusele, viidates oma ebapiisavale majanduslikule olukorrale. Kohus leiab, et kuivõrd põhinõue on kostja poolt omaks võetud ja kostja töötuse osas vastuväited puuduvad, on põhjendatud viivise nõuet vähendada VÕS § 162 lg 1 alusel ja välja mõista 100 euro ulatuses.
Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagi osalise rahuldamise korral TsMS § 163 lg 2 alusel kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusdi võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda Vaatamata asjaolule, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt omaksvõtu alusel, tuleb kohtu hinnangul menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja on menetluse kestel haginõuet vähendanud seoses kostja teostatud maksetega hagetaval võlaperioodil, samuti kandnud kulu, kuivõrd kohtul ei olnud võimalik kostjale kohtudokumente edastada. Viivise vähendamine on toimunud seoses kostja majandusliku olukorraga, mis ei anna alust jätta menetluskulusid osaliselt hageja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.