AS-i Taure hagi OÜ Megonar vastu 4 699.58 eurot võlgnevuse nõudes. Hagihind 3 411.87 eurot.
Menetlusosalised
Hageja: AS Taure (registrikood 10025219, asukoht Tehnika 8, 72213 Türi, Järvamaa), lepinguline esindaja Priit Pööbo (e-post: [email protected]); Kostja OÜ Megonar (registrikood 10634496, asukoht Noonu küla, 45402 Vihula vald, Lääne-Virumaa), seaduslik esindaja Ahto Laanemägi (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
27. juuni 2012 / kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja OÜ-lt Megonar hageja AS-i Taure kasuks 4 699 (neli tuhat kuussada üheksakümmend üheksa) eurot 58 senti, s.h põhivõlgnevus 3 411.87 eurot ja viivis 1 287.71 eurot.
3.Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
2-12-11430 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.20. märtsil 2012 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millega hageja kohustus remontima kostja traktorit, sh. kasutama remontimisel hageja materjale, mille eest pidi kostja tasuma arve esitamisel. Hageja täitis töövõtulepingust tulenevad kohustused ja teostas kokkulepitud töö, kuid kostja jättis täitmata enda kohustuse tasuda tehtud töö eest. Kostja jättis tasumata töövõtulepingu alusel 07.12.2009 esitatud arve nr NK-3909 summas 4 235.81 eurot (63 537.20 krooni). Kostja tasus hageja poolt teostatud töö eest 648.90 eurot, s.h 21.04.2010 148.90 eurot (2 329.80 krooni) ja 25.07.2011 500 eurot. Arvestades varasemat tasumist, võlgneb kostja hagejale põhisummas 3 411.87 eurot.
3.Hageja palus vastavalt VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 635 kohustada kostjat tasuma hagejale 4 699.58 eurot, s.h põhivõlgnevus 3 411.87 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1 287.71 eurot
4.Hageja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.17. aprillil 2012 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt ei ole pooled sõlminud töövõtulepingut. Kostja möönab, et neil oli hagejaga juttu traktori parandamisest, kuna vajas traktori käigukast remonti, kuid pooled ei sõlminud selle teostamiseks mitte mingisugust töövõtulepingut. Hageja on esitanud kostjale arve. Oma allkirjaga on kostja kinnitanud, et võttis arve vastu, kuid allkiri ei tähenda tööde vastuvõtmist.
6.Kostja on seisukohal, et tegemist oli lepingueelsete läbirääkimistega, mis said alguse 2009. aasta sügisel. 2009. aasta novembrikuus pöördus kostja, kellele kuulus eelviidatud ajal ratastraktor Valtra T130, hageja poole palvega, et talle tehtaks hinnapakkumine traktori käigukasti remondi teostamiseks. Hageja hinnapakkumist ei koostanud, kuid lubas, et kooskõlastab pärast traktori transportimist hageja juurde ja enne tööde teostamist kostjaga remondi hinna, et kostja saaks hinnata, kas nimetatud kulu tegemine on kostjale vastuvõetav ja kas kostja on valmis sõlmima töövõtulepingu nimetatud tööde teostamiseks. Kostja selgitas korduvalt suuliselt, et liiga kõrge remonttööde hinna korral ei näe kostja vajadust nimetatud töid teostada.
7.2009. aasta detsembris transportis hageja kostja traktori hageja asukohta. Hageja teavitas kostjat, et kõik tööd on teostatud ja kostjal paluti traktorile järgi tulla. Kostja teavitas hagejat, et neil oli kokkulepe, et hageja kooskõlastab kostjaga eelnevalt tööde hinna ja siis selle pinnalt kostja hindab, kas nimetatud kulu on õigustatud ning pooled asuvad läbirääkimistesse, et kokku leppida ülejäänud töövõtulepingu tingimused. 2 (6)
2-12-11430
8.Kuna pooled ei ole sõlminud töövõtulepingut tööde teostamise osas, siis on loogika vastane hageja väide, et hageja täitis töövõtulepingust tulenevad kohustused ja teostas kokkulepitud töö. Nimetatud tööde maksumus ületab mitmekordselt nendest saadava kasu ning kostja esitas selle väite ka traktorit kätte saades suuliselt.
9.Kuna tööd teostati ilma pooltevahelise kokkuleppeta, kostja teavitas hagejat, et võiksid pooled sõlmida omavahelise kokkuleppe tööde osas, et muuta see segane olukord pooltele ühiselt arusaadavaks, kuid hageja nimetatust keeldus. Pärast traktori kättesaamist ilmnesid koheselt traktori käigukastiga sarnased mured, kui enne tööde tegemist, millest teavitas kostja hageja müügijuhatajale. Kostja möönab, et traktori transportimise ja esmase ülevaatamise osas oli pooltevaheline kokkulepe. Seega tasus kostja 2010. aasta jooksul hagejale transpordi ja traktori esmase ülevaatamise eest 648.90 eurot. Kostja arvetes hagejal puudub nõue kostja vastu, sest traktori käigukasti üldse ei remonditud või seda ei tehtud kvaliteetselt.
10.Kuna ei ole sõlminud lepingut, siis puudub hagejal ka õiguslik alus töövõtulepingust tuleneva täitmisnõude esitamiseks. Hageja nõue kostja vastu on alusetu. TsÜS §138 alusel tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hageja soovib oma alusetu nõude esitamisega pahatahtlikult kostjale kahju tekitada ja tema arvel rikastuda. Hageja, ilma kostja teadmata ja ilma kostja selge tahteavalduseta, teostas tööd.
11.Kostja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
HAGEJA SEISUKOHT
12.15 mail 2012 esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega, leides, et pooled on lepingulises suhtes, hageja on täitnud oma lepingulised kohustused ning kostja on jätnud oma kohustused täitmata. Läbirääkimiste tulemusena on sõlmitud leping remonttöödeks (kauba müügiks), sealjuures tingimused kajastuvad arvel. Ühe asjaoluna, et lepingu tingimused on läbiräägitud, on see, et arvel on ühe reana märgitud ettemaks, mis on tasaarvestatud. Mis alusel tehakse ettemaks, kui läbirääkimistel poleks jõutud kokkuleppele. Hageja ei alustaks töid ilma eelneva kokkuleppeta ega teostaks eelpool loetletud töid oma suva järgi, vaid on nende teostamiseks ettepaneku saanud kostjalt.
13.Kostja väide, et poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku töövõtulepingut, ei tähenda see seda, et seda lepingut sõlmitud ei oleks. Töövõtulepingu võib sõlmida ka suusõnaliselt. Poolte poolt allkirjastatud arvet saab lugeda lepingu osaks, mis sisaldab nii müügi- kui ka töövõtulepingu tingimusi: kus on olemas lepingu pooled, tasumise tähtaeg, pretensioonide esitamise aeg, tehtud töö, kauba loetelu jne. Kostja on teadlik oma kohustusest, kuivõrd on allkirjaga arvel seda kinnitanud, asunud kohustust täitma, ei ole esitanud varasemalt kohtuvälises menetluses ühtegi pretensiooni. Kostja tunnistab kohustust hageja ees 14.10.2011 e-kirjas.
14.Poolte varasem töölepinguline suhe on toimunud samadel põhimõtetel, kostja annab oma sõiduki hagejale remontida, hageja teostab oma vahenditest remonttöö, esitab kostjale vastava arve, pretensioonide puudumisel kostja tasub selle. Seega on poolte vahel tekkinud teatud tava ja praktika ning kohustus VÕS § 25 alusel seda järgida.
3 (6)
2-12-11430
15.Hageja viidates RKO 3-2-1-144-09 leidis, et käesolevas võlasuhtes arve allkirjastamine kostja poolt omab tähtsust, kuivõrd seda saab lugeda arve tingimustega nõustumiseks. Kostja väide, et hageja ei ole kostjale mingeid töid üldse teinud, on vastuoluline. Kostja väidete kohaselt on hageja kostja sõidukit remontinud ebakvaliteetselt, seega tuleb eeltoodud väidete tõepärasuses kahelda, kuna need on teineteist välistavad. Juhul, kui kostjal oli etteheiteid hageja töös, oleks pidanud nendest puudustest hagejale teatama mõistliku aja jooksul, mida kostja teinud ei ole.
16.Kostja väide hageja pahatahtliku käitumise kohta on arusaamatu. Hagejal jääb arusaamatuks põhjuslik seos kohustuse täitmata jätmise ja pahatahtlikult õiguskaitsevahendi kasutamise vahel olukorras, kus kohtuväline menetlus tulemust ei toonud (kostja täitis oma kohustuse osaliselt) ning hageja pidi oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma.
MENETLUSE KÄIK
17.18. mail 2012 teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS § 403 lg 1 tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks.
18.18. juunil 2012 esitas hageja esindaja täiendava seisukoha kostja vastusele, milles lisaks varem esitatule, palus hagi rahuldada alusetu rikastumise sätete kohasel, kui kohus tuvastab, et pooltel vahel puudus lepinguline suhe.
19.Kostja täiendavaid tõendeid, taotlusi ega avaldusi ei ole kohtule esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
22.Hagiavalduse järgi sõlmisid pooled töövõtulepingu kostjale kuuluva traktori remontimiseks. Kostja vastuse kohaselt oli pooltel juttu traktori parandamisest, kuna vajas traktori käigukast remonti. Kostjal ei ole vaidlust selle üle, et ta 2009. aasta detsembris andis tarktori hagejale üle ja et hageja transportis kostja traktori hageja asukohta. Ei ole kostjal vaidlust ka selle üle, et pärast hageja poolt remonditööde teostamist, kostja võttis traktori vastu (t. lk. 24). Kostja vastuväidete kohaselt: 1) puudub tasunõue, sest pooled ei sõlminud töövõtulepingut; 2) hageja teostas töid, millede teostamises ei ole pooled kokku leppinud; 3) töid teostati puudustega.
23.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub 4 (6)
2-12-11430 rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas asjas esitatud tõendite alusel on võimalik tuvastada, et pooled sõlmisid töövõtulepingu; 2) kui jah, kas on tuvastatud, et hageja rikkus töövõtulepingu ehk kas traktori käigukast oli endiselt rikkis; 3) kas väidetav kokkulepe puudumine on aluseks hagi osaliselt rahuldamata jätmiseks.
24.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
25.VÕS § 635 lg 1 tulenevalt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 11 lg 1 järgi lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kuna VÕS 36 peatükk ei sätesta töövõtulepingu kohustuslikku kirjalikku vormi, siis oli pooltel õigus sõlmida töövõtuleping suuliselt. TsMS § 231 lg 2 esimese lause kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi 4 lõike järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja vastusest tulenevalt saab ühiselt järeldada, et pooled sõlmisid lepingu vähemalt kostja traktori hageja remondikotta transportimiseks ja hageja poolt selle ülevaatuse teostamiseks. Tegelikult hageja on traktori remontinud ja on selle kostjale üle andnud. Kuna pooled olid lepingulistes suhetes, siis vastus käesoleva otsuse põhjenduste punktis 23 esitatud esimesele küsimusele on jaatav.
26.TsMS 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled ei ole tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. Olukorras kus remonditud traktor on kostjale üle antud, siis käesolevas vaidluses on tõendamiskoormis kostjal. Hagi rahuldamata jätmiseks pidi kostja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama, et hageja on lepingut rikkunud, s.o asja üleandmise ajal ei olnud asjal kokkulepitud omadust. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejale esitanud pretensiooni teostatud tööde kohta, mistõttu tõendamata on hageja poolt lepingu rikkumine. Sellest lähtudes vastus käesoleva otsuse põhjenduste punktis 23 toodud teisele küsimusele on eitav, s.t hageja ei ole lepingut rikkunud.
27.07.12.2009 esitas hageja kostjale arve nr NK-3909 koos käibemaksuga summas 63 537.20 krooni, millest oli maha arvatud kostja poolt tasutud ettemaks 15 000 krooni. Arve sisaldas 5 (6)
2-12-11430 ilma käibemaksuta: tasu traktori transportimise eest 2 725.50 krooni; hooldus ja remont 27 500 krooni; hoolduse abimaterjalid 300 krooni; varuosad 37 392.12 krooni (t. lk. 10). Kostja esindaja on arvet kätte saanud, selle kohta on saadud esindaja allkiri arvele. Kostja ei ole tõendanud, et ta tegi ettemaksu vaid traktori ülevaatuse ja selle hageja juurde transportimise eest. Seega ei nõustu kohus kostja vastuväidetega poolte poolt vaid traktori ülevaatuse tegemises kokkuleppe saavutamise kohta. Kostja ei ole arvele vastuväiteid esitanud. Juhul, kui pooled ei olnud tööde mahus ja hinnas eelnevalt kokku leppinud ja kostja arvates hageja esitatud arvel toodud summa oli kostja poolt teenuse eest oodatud summast tunduvalt suurem, siis kostja oleks pidanud koheselt esitama vastuväiteid arvele. Kostja ei ole tõendanud, et ta hagejale pretensioone esitas. Hagejale 14.10.2011 saadetud e-kirjas teatas kostja esindaja, et on teadlik võlgnevusest hageja eest ja teeb ennast kõik oleneva, et likvideerida võlgnevus 2011. aasta lõpuks igakuiste maksetega (t. lk. 34).
28.Eeltooduga on tuvastatud, et poolte vaheline vaidlus tuleneb lepingust. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Kostja vastuväited hagejaga osa tööde teostamiseks lepingu puudumise, tööde maksumuse või töövõtja poolt tegelikult tellimata tööde teostamise kohta ei ole hagi rahuldamata jätmiseks. VÕS § 3 p 3 alusel võlasuhe tekib muu hulgas ka alusetu rikastumisest. VÕS § 1027 alusel isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kui kostja arvates pooled ei olnud kogu hageja poolt teostatud remondis ja traktorile paigaldatud varuosade vahetamises kokku leppinud, siis saaks kostja nõuda endise olukorra taastamist ja ilma kokkuleppeta paigaldatud osade eemaldamist. Kostja ei ole saadu tagastanud ja ta on alusetult rikastunud hageja arvelt. Kuna saadu tagastamine ei ole võimalik, peab kostja hüvitama saadu hariliku väärtuse. Kostjal ei ole vaidlust nõude ega hageja poolt arvestatud viiviste suuruse üle. Eeltoodud põhjendustel hagi tuleb rahuldada põhinõude 3 411.87 eurot ja seisuga 28.02.2012 arvestatud viivise 1 278.71 eurot ulatuses. Menetluskulud
29.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
30.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg1, lg 2, § 631, § 632 1sätete kohaselt. Kohtunik
(digitaalselt allkirjastatud)
Ifret Mamedguseinov
Ärakiri õige Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 31. juulil 2012. a. Nooremreferent
Lea Herne
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.