Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (6)

Mõista välja OÜ-lt Koidusära ja MxxxxxPxxxxxxxxt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (2808,36 eurot) alates 01.03.2011.a kuni põhinõude täitmiseni 0,15% päevas. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta solidaarselt OÜ Koidusära ja Mxxxx Pxxxxxxx kanda. Mõista välja OÜ-t Koidusära ja Mxxxx Pxxxxxxxxx solidaarselt Swedbank AS kasuks menetluskulude katteks 485 (nelisada kaheksakümmend viis) eurot ja 72 senti, millest moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 479,33 eurot ja riigilõiv teate eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 6,39 eurot). Mõista välja OÜ-lt Koidusära ja Mxxxx Pxxxxxxxxt Swedbank AS-i kasuks solidaarselt viivis menetluskuludelt (485,72 eurot) alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Swedbank AS esitas 28.02.2012.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagi OÜ Koidusära ja Mxxxx Pxxxxxx vastu solidaarselt 4997,08 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise nõudes. 17.03.2011.a määrusega keeldus Viru Maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning edastas hagi kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale.16.05.2011.a määrusega võeti hagiavalduse Jõgeva kohtumajas menetlusse. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjaid vastama hagile kirjalikult. Kohtul ei õnnestunud Mxxxx Pxxxxxxxx menetlusdokumente kätte toimetada hagiavalduses märgitud kostjale kuuluvale aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxx linn. Mxxxx Pxxxxx on avaldanud 18.05.2011.a telefonivestluses istungisekretär Jxxx Kxxxxxxxx, et soovib hagimaterjalidele ise kohtu kantseleisse järele tulla. 23.05.2011.a on Mxxxx Pxxxxx menetlusdokumendid isiklikult kätte saanud (tl. 57). Kohus pidas asjas kohtuistungi 25.08.2011.a. Kohtuistungil teavitas Mxxxx Pxxxxx kohut asjaolust, et OÜ Koidusäral on nüüdseks uued omanikud ja juhatuse liige; tema ei ole juhatuse liige 2010. aastast. Mxxxx Pxxxxxx sõnul ta tunnistab võlga. Tema sõnul on põhiosa võlg põhjendatud, kuid intressivõlg on liiast ja seda võiks vähendada. Mxxxx Pxxxxx on nõus laenu põhiosa ja trahvid maksma, kuid põhiosa viivis võiks jääda rahuldamata. Mxxxx Pxxxxx sooviks ositi tasumist 150 eurot kuus. Kohus kohustas Mxxxx Pxxxxxxx hiljemalt 01.09.2011.a kohtule kirjalikult teatada info, kas on hagejaga ühendust võtnud, läbirääkimisi pidanud ja kas on võimalik pooltevaheline kompromiss.

2 (6)

Kohtul ei õnnestunud Koidusära OÜ-le menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus saatis menetlusdokumendid äriregistris registreeritud aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxx linn, kuid menetlusdokumendid tagastati. Kohus saatis menetlusdokumendid Koidusära OÜ juhatuse liikme Mxxxxx Kxxx hageja poolt märgitud e-posti aadressile – xxx kiri tuli tagasi (tl. 86-87). Kohus võttis Maksu- ja Tolliametist väljavõtte (tl. 91) ning edastas menetlusdokumendid seal märgitud Mxxxxx Kxxx e-posti aadressile – , kuid M. Kxxx ei ole kinnitanud, et sai dokumendid kätte (tl. 93-94). Kohus saatis menetlusdokumendid ka M. Kxxxregistrijärgse elukoha aadressile xxxxxxxxxxxxxxxx linn, kuid kiri tuli tagasi, kuna M. Kxxx ei ela antud aadressil. Kohus helistas Maksu- ja Tolliameti väljavõttest saadud M. Kxxx telefoninumbrile –xxxxxxxxx, kuid telefon oli välja lülitatud. 05.10.2011.a esitas hageja taotluse toimetada hagimaterjalid Koidusära OÜ juhatuse liikmele, Mxxxxx Kxxxxx, kohtutäituri kaasabil (tl. 100). Kohus edastas 17.10.2011.a menetlusdokumendid kohtutäitur Virge Välb’ile M. Kxxxxx edastamiseks (tl. 103). 17.01.2012.a teavitas kohtutäitur Virge Välb kohut menetlusdokumentide kättetoimetamise võimatusest (tl. 107). 07.03.2012.a esitas hageja taotluse Koidusära OÜ juhatuse liikmele M. Kxxxxx menetlusdokumentide kättetoimetamiseks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (tl. 114-115). Kohus tegi järelepärimise Maksu- ja Tolliametile ning Politsei- ja Piirivalveametile ning sai vastused (tl. 123, 125). 15.03.2012.a saatis kohus M. Kxxxxx kirja e-posti aadressile - xing küsis, kuhu soovib menetlusdokumente saada. 19.03.2012.a teavitas M. Kxxxxsamalt e-posti aadressilt, et soovib menetlusdokumente eelnimetatud aadressile, ning kohus edastas 19.03.2012.a menetlusdokumendid eelnimetatud e-posti aadressile. M. Kxxx menetlusdokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Kutse kohtuistungile avaldati kostjale OÜ Koidusära väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.05.2012.a. M. Kxxx hoiatati TsMS § 410 võimalikest õiguslikest tagajärgedest kohtuistungile mitteilmumise korral. Kõigi nende toimingute alusel loeb kohus, et OÜ Koidusära (tema seaduslik esindaja juhatuse liige Mxxxxx Kxxx) on hagimaterjalid kätte saanud tema kasutuses oleval e-posti aadressil (tl.130-133) hiljemalt 19.03.2012, kuid ei ole hagile vastanud. Kohtukutse kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja esitas 24.08.2011.a kohtule taotluse, milles palus hagi läbi vaadata ilma hageja osavõtuta. Kohus pidas asjas kohtuistungi 14.06.2012.a. Kohtuistungile ei tulnud kohale MxxxxxPxxxxx ja OÜ Koidusära juhatuse liige Mxxxxx Kxxx. Kohal oli hageja esindaja Kadri Kõresaar. Hageja esindaja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist, nõude rahuldamist täies ulatuses mõlema kostja vastu. Käesolevalt kompromissi MxxxxxPxxxxxxxx sõlmitud ei ole ning puuduvad ka Mxxxx Pxxxxxxxpoolsed laekumised. Hageja esindaja sõnul neil Mxxxx Pxxxxxxxsuhtes täitmisel kaks asja, kus ei ole laekumisi 18.05.2012.a info põhjal. 08.09.2011.a on täitmisele antud kaks liisinguasja, kuid ka neid ei ole ta tasuma hakanud. Hageja jääb nõude juurde ja palub selle rahuldamist täies ulatuses solidaarselt OÜ Koidusära ja Mxxxx Pxxxxxx vastu.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et asjas saab teha sisulise otsuse. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

3 (6)

Hageja võlanõue Koidusära OÜ vastu tuleneb hageja (endine nimi AS Hansapank) ja kostja, Koidusära OÜ vahel sõlmitud lepingust. 24.11.2006.a sõlmiti poolte vahel laenuleping nr 06222201-JI summas 100 000,00 krooni (6391,16 eurot) (tl. 9-13), intressimääraga 14% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 24.11.2010.a (tl. 14). Lepingu kohaselt kohustus Koidusära OÜ tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 24. kuupäeval. Koidusära OÜ jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 24.06.2009.a. Alates 24.06.2009.a – 24.02.2010.a Koidusära OÜ laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 9 üksteisele järgneva laenusumma põhiosa ja intressi maksega. Lepingu p. 2.8 kohaselt lepiti kokku viivisemäära 0,15% päevas. Lepingu nr 06-222201-JI tagatiseks seati põhitingimuste p. 1.10 kohaselt kostja, Mxxxx Pxxxxxx käendus. Lepingu üldtingimuste p. 6.1 kohaselt kohustus Koidusära OÜ tagama arvelduskontol piisavalt rahalisi vahendeid laenu põhiosa ja intressi tasumiseks ning p. 7.3 kohaselt kohustus kostja tasuma ühekordset trahvi summas 1000 Eesti krooni (63,91 eurot) kuus, kui ta on viivitanud intressi tasumisega 30 kalendripäeva. Hageja võlanõue Mxxxx Pxxxxxx vastu tuleneb käenduslepingust nr 06-222201-KÄ (tl. 2122), mille kohaselt võttis M. Pxxxxx endale kohustuse vastutada OÜ Koidusära ja hageja vahel sõlmitud lepingust nr 06-222201-JI ja sellest kõigi lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga summa, kuid mitte rohkem kui 114 000 krooni (7285,93 euro) ulatuses. Käenduslepingu p. 3 kohaselt kinnitas käendaja, et on tutvunud lepinguga ning selle sisust ja endale käenduslepinguga võetud kohustustest aru saanud ning p. 9 kohaselt jõustub käendusleping allakirjutamise momendist ja kehtib kuni põhilepingust tulenevate nõuete täieliku täitmiseni. 09.02.2010.a saatis hageja OÜ Koidusärale kirja lepingu ülesütlemise ja Mxxxx Pxxxxxxxx käenduskohustuse täitmisest (tl. 23-24). 05.03.2010.a saatis hageja OÜ Koidusärale ja Mxxxx Pxxxxxxxx teatise lepingu ülesütlemise kohta alates 04.03.2010.a ning võlgnevuse suuruse kohta tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 20.03.2010.a ja hoiatusega, juhul kui kostjad võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks (tl. 25-26). Kostjad ei ole võtnud hagejaga ühendust, et sõlmida võlgnevuse tasumiseks kokkulepe. Kostjad ei ole endale käenduslepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostjad teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostjate poolt vabandatav. Kostja Mxxxx Pxxxxx on hagi osaliselt õigeks võtnud (tl.77). 28.02.2011.a seisuga moodustab kostjate võlgnevus kokku 4997,08 eurot, millest moodustab põhiosa summas 2808,36 eurot, intress summas 311,07 eurot ajavahemiku 24.06.2009.a – 04.03.2010.a eest, ühekordne trahv summas 63,91 eurot, trahvi viivis summas 34,75 eurot ajavahemiku 04.03.2010.a – 28.02.2010.a eest ja põhiosa viivis summas 1778,99 eurot ajavahemiku 24.06.2009.a – 28.02.2010.a eest. Võlasumma arvutusele vastuväiteid esitatud ei ole. Swedbank AS-i ja OÜ Koidusära vaheline võlasuhe tuleneb laenulepingust (laenuleping nr 06-222201-JI), mida reguleeritakse VÕS § 396 alusel. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik( laenuandja) andma teisele isikule( laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

4 (6)

Swedbank AS-i ja Mxxxx Pxxxxxx vaheline võlasuhe tuleneb käenduslepingust (käendusleping nr 06-222201-KÄ). VÕS § 142 lg 1 sätestab: Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 sätestab: Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 145 lg 1 sätestab: Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 sätestab: Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Pooled on laenulepingu põhitingimuste p. 2.8 kohaselt kokku leppinud viivisemääras 0,15% päevas (tl.9). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostjad ei ole täitnud laenulepingust ja käenduslepingust tulenevaid kohustusi ja hagejal oli alus lepingud üles öelda ja rakendada õiguskaitsevahendeid, s.h. arvutada ja nõuda viivist. Hageja on arvutanud viivist perioodil 24.06.2009.a – 28.02.2010.a kogusummas 1778,99 eurot. Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt viivise väljamõistmist põhinõudelt (2808,36 eurot) alates 01.03.2011.a kuni põhinõude täitmiseni 0,15% päevas. Kostja Mxxxx Pxxxxx vaidlustab väljamõistetava viivisenõude- see on põhjendamatult suur. Kohus leiab, et viivisenõude aluseks on pooltevahelisest laenulepingust (tl.9-13) tulenev kokkulepe viivise- 0,15% päevas- suuruse kohta. Viivist on arvutatud hageja poolt ka aastal 2008, kui maksete tasumine ei ole toimunud vastavalt maksegraafikule. Need viivised on kostja lepingu täitmise käigus ka tasunud. Alates 24.06.2009 ei ole lepingu täitmiseks makseid tehtud (tl.20). Hageja nõuab põhiosa viivist perioodi 24.06.2009-28.02.2010 eest summas 1778.99 eurot (tl.27). Kohus leiab, et viivisearvestuse aluseks tuleb võtta sel perioodil viivitatud päevade arv, mis on 251 päeva, viivis 0,15% päevas ja põhiosa võlgnevuse summa 2808,36 eurot. Viivis põhiosa võlgnevuselt 2808,36 eurot 0,15% päevas on 4,21 eurot. Viivis 251 päeva eest on 251x4,21=1056,71 eurot. Lepingu ülesütlemise ajaks (04.03.2010 tl.26) oli viiviste võlgnevus 4109,79 krooni ehk 262,66 eurot. Kokku saab viiviseid nõuda 1056,71+262,66=1319,37 eurot. Kohus rahuldab hagi põhinõude osas summas 2808,36 eurot, intresside osas 311,07 eurot ajavahemiku 24.06.2009 kuni 04.03.2010 eest, ühekordne trahv 63,91 eurot, trahvi viivis 34,75 eurot ajavahemiku 04.03.2009-28.02.2010 eest ja põhiosa viivis 1319,37 eurot ajavahemiku 24.06.2009 kuni 28.02.2010 eest. Kokku välja mõista võlgnevus 4537.46 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

5 (6)

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus lahendas asja kostja kahjuks, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palub kohtul kohtuotsuse tegemisel välja mõista kostjalt menetluskulud 485,72 eurot seda ka juhul kui hagi ei ole võimalik rahuldada tagaseljaotsusega (tl.6). Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras – hagiavalduse esitamisel 479,33 eurot (tl. 31) ja Ametlikes Teadaannetes kohtukutse avaldamiseks tasutud riigilõiv 6,39 eurot. Hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv summas 485,72 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kohtunik Ü.Raag

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.