Tsiviilasi 2-11-15896
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
Ants Paimla hagi Karolin Rumvolt vastu 3 195.58 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 195.58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Ants Paimla, ik 35007074923, elukoht XXXX hageja esindaja riigi õigusabi osutamise korras adv Heiki Kuningas, [email protected] kostja Karolin Rumvolt, ik 49002272731, elukoht XXXX kirjalik
Menetlus
Hagi rahuldada.
Välja mõista Karolin Rumvoltilt Ants Paimla kasuks 1 000 (üks tuhat) eurot sõiduauto Toyota Avensis, registrimärgiga XXX väärtuse katteks. Jätta rahuldamata Ants Paimla hagi Karolin Rumvolt vastu 2 195.58 euro ulatuses. Menetluskulud jätta 68,71 % ulatuses Ants Paimla kanda ja 31,29 % ulatuses Karolin Rumvolti kanda. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.04.2009 sõiduki Toyota Avensis registrimärgiga XXX kirjaliku ostu-müügilepingu. Ostuhind oli jäetud lepingus lahtiseks
tingimuseks. Hageja on seisukohal, et lepingu sõlmimise ajal oli sõiduki hind 50 000 krooni, so 3 195.58 eurot. 18.01.2011 saatis hageja kostjale oma esindaja kaudu kirja, milles tegi kostjale ettepaneku anda auto üle 28.01.2011 ning see toimub ostuhinna tasumist tõendava maksekorralduse või sularaha vastu. Kostja kirjale ei reageerinud, hiljem selgus, et ta ei saanud seda eemalviibimise tõttu õigeaegselt kätte. Hageja esindaja helistas kostjale uuesti 09.03.2011. Kostja teatas, et ta ei ole ostuhinna tasumisega nõus. Hageja on oma kohustuse tulenevalt sõlmitud müügilepingust täitnud: sõiduk on ARK-is registreeritud kostja nimele ning sellega on omand kostjale üle läinud. Kostja ei ole tasunud sõiduki hinda. Hageja palub kostjalt välja mõista 3 195.58 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on hagejal maksnud sõiduki eest sularahas müügilepingu sõlmimise ajal. Hageja ei ole kostjale sõiduki valdust üle andnud, kasutades sõidukit, selle eest midagi maksmata. Kostja on seisukohal, et kasutuseelise väärtus võrdub sõiduki võimaliku väljaüürimise koguhinnaga vaadeldaval perioodil. Hageja ei ole esitanud tõendeid sõiduki turuväärtuse kohta. Keskmise sõiduki üürimise päevatasu on 22 eurot, aastatasu on seega 8 030 eurot, mis katab hageja võimaliku nõude täielikult. Kohtuistungil 27.02.2012 antud selgituse kohaselt sai kostja sõiduki enda valdusesse 2011 jõulude paiku. Hagi kohtusse esitamise ajal aprillis 2011 oli sõiduk hageja valduses. Auto seisis, hageja sõidukit ei kasutanud. Hageja väitel oli kostjaga kokkulepe, et kostja maksab sõiduki eest siis, kui raha saab. Auto kasutamise ajal sõitis hageja sellega 2000-3000 km. Kostja kinnitusel sai tema politsei kaudu sõiduki võtme 17.12.2011, auto seisis siis politseiparklas, sest hageja peeti kinni sõiduki juhtimisel, mille kohta tal ei olnud politseile esitada kasutusõigust tõendavat dokumenti. Hageja vaidleb kasutuseelise arvestamisele vastu. Kostja kustutas hageja andmed sõiduki registreerimistunnistuselt 03.07.2010. Sellest ajast alates ei saanud kostja sõidukit kasutada. Praegu pole võimalik kindlaks teha, milline oli auto seisund ja läbisõit sellel ajal, kui see oli kostja kasutuses. Kostja on seisukohal, et sõiduki turuväärtuse kindlakstegemisel ei ole õige lähtuda müügilepingu sõlmimise aegsest sõiduki väärtusest. See oleks ebaõiglane, kui kostja peab maksma 2009.a aprilli seisuga sõiduki väärtuse, kui see on kolme aasta jooksul olnud müüja kasutuses. Kostja tellitud hindamiste kohaselt oli sõiduki väärtus 2009. aastal 35 000-40 000 krooni, 2012 a alguses – 1000 eurot. Hageja ei hoidnud sõidukit heaperemehelikult, mida tõendab vajalike remonditööde pikk loetelu. Kostja taotleb VÕS § 97 kohaldamist ning müügilepingu muutmist kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks, st sõiduki väärtuse määramiseks selle valduse saamise aja seisuga 2011 a lõpus – 2012 a algul. Kostja on püüdnud sõidukit enda valdusesse saada, hageja on selle võimatuks teinud. Kostja 07.10.2010 avalduse alusel on algatatud kriminaalasja menetlus, mis lõpetati 17.01.2011, kuid lõpetamise määrusest nähtub hageja jätkuv valdus sõidukile ning kostja soov sõiduk kätte saada. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vallasomand läheb Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 järgi üle, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale, st vajalik on nii asja valduse faktiline üleandmine kui ka asjaõiguskokkulepe omandi üleandmise kohta. Omandi üleminek peab selle järgi olema ka väljapoole äratuntav, mida väljendab valduse muutumine. Üksnes erandlikult võimaldab AÕS § 94 anda omand üle selliselt, et asi jääb võõrandaja valdusse, eeldusel et pooled lepivad kokku kaudse valduse (väljanõudeõiguse) andmises omandajale ja sõlmivad asjaõiguskokkuleppe omandi üleandmise kohta. 18.04.2009 sõlmitud müügilepingust ei nähtu sõiduki üleandmise kokkulepet selliselt, et sõiduk jääb võõrandaja valdusesse ning omandaja saab ainult kaudse valduse. Seega sõiduki Toyota Avensis reg märgiga XXX müügilepingu kehtivuseks pidid hageja ja kostja kokku leppima omandi üleandmises ning hageja pidi sõiduki valduse kostjale üle andma AÕS §-s 92
lg 2 sätestatu kohaselt. Müüdud asja üle andmata jätmisel ei ole müügilepingut sõlmitud. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et teistsuguse kokkuleppe puudumise tõttu sõlmiti müügileping 17.12.2011, kui kostja sai kirjaliku müügilepingu järgi kokkulepitud omandi üleandmisele lisaks ka valduse sõiduki Toyota Avensis, reg märgiga XXX, suhtes. VÕS § 208 lg 1 kohaselt Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja andis kostjale müügilepingu alusel müüdava asja üle 17.12.2011. Alates sellest momendist tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt sõiduki ostuhinna tasumist. Kirjalikus müügilepingus kokkulepe ostuhinna kohta puudub. VÕS § 28 lg 2 kohaselt Kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Kohus on seisukohal, et sõiduki Toyota Avensis, ehitusaasta 1998 (tl 11), väärtus selle kostjale üleandmise ajal ei olnud üle 2000 euro, nagu soovib tõendada hageja, esitades väljatrükid müügiportaalist Auto.24.ee (tl 76-77), mille kohaselt oli ehitusaastaga 1998 Toyota Avensised, diiselmootoriga, 2012 veebruaris-märtsis müügis hinnaga 2 300 eurot ja 2 850 eurot. Kostja on OÜ Austorm hinnapakkumisega tõendanud, et vaidlusalune sõiduk oli läbisõiduga 300 000 km (hinnapakkumistes olevate sõidukite läbisõit oli 193 500 km ja 209 000 km) ning vaidlusalusel sõidukil vajasid vahetamist roolivarda liigendid, tagasilla stabilisaatorivarda puksid, pidurikettad 4 tk, tagumise luugi amordid, hammasrihm koos rullikutega; sõidukil esines roostet, esiistmete tekstiilis esines kahjustusi ning autol puudus kehtiv tehnoülevaatus. Kostja esitatud arvete kohaselt on ta detsembris 2011, so pärast sõiduki valduse saamist, sõidukit remontinud ning teinud ülevaatuse-eelse tehnilise kontrolli koos vajaliku remondiga kokku ca 1000 euro eest. OÜ Austorm on pakkunud vaidlusaluse sõiduki hinnaks enne selle remontimist 1000 eurot. Kohus on seisukohal, et kostjale kuuluva sõiduki Toyota Avensis, reg märgiga XXX, väärtus selle kostjale üleandmise momendil oli 1 000 eurot. Kostjal on kohustus kirjalikult sõlmitud müügilepingu kohaselt ostetud asi võtta ja tasuda ostuhind rahas. Kohus on kohtuistungil teinud pooltele ettepaneku esitada müüdud asja hinna kindlakstegemiseks tõendeid. Ekspertiisi määramist asja väärtuse kindlakstegemiseks ei ole taotletud. Samas tuleb kohtul määrata kindlaks lahtine lepingutingimus VÕS § 26 lg 10 kohaselt. Kohus määrab sõiduki väärtuse selle üleandmise hetkel, lähtudes kohtule esitatud tõenditest selle sõiduki kohta. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja rahaline nõue summas 3195.58 eurot rahuldatakse 1000 euro, so 31,29 % ulatuses. Hageja kanda jääb 68,71 % menetluskuludest ja kostja kanda 31,29 % menetluskuludest. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.