2-11-33731
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
25. juuni 2012.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-11-33731
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi V.G.`i vastu tervisekahjustuste tekitamisega kahju hüvitamise nõudes summas 509.33 eurot
Tsiviilasja hind
509.33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Haigekassa, registrikood 74000091, asukoht Lembitu 10, Tallinn, lepinguline esindaja Ilona Põld Kostja V.G., viibimiskoht Tartu vangla, Turu 56, Tartu linn
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus Rahuldada Eesti Haigekassa hagi V.G.`i vastu. Välja mõista V.G.`ilt tervisekahjustuste tekitamisega kahju hüvitis summas 509 (viissada üheksa) eurot ja 33 (kolmkümmend kolm) senti Eesti Haigekassa kasuks. Jätta menetluskulud kostja V.G.`i kanda.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
Sisulised asjaolud ja menetluse käik Hagi (tl 3-5) kohaselt ja Pärnu Maakohtu 18.11.2008. a kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-0814429 (tl 6-8) selgub, et kostja 5.07.2008.a kella 20:00 ajal Järva maakonnas Türi linnas rüseluse käigus lõi noaga D.K. ning tekitas selle tulemusena kannatanule kõhuseina lahtise haava ilma kõhukelme vigastuseta, pannes sellega toime teise inimese tervise kahjustamise ja
Tsiviilasi nr 2-11-33731 kehalise väärkohtlemise. 5.07.2008.a toimunud teo tagajärjel pöördus kannatanu arstiabi saamiseks Järvamaa Haigla AS poole. Haigekassa on tasunud kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest Järvamaa Haigla AS poolt esitatud arve seeria XK nr 403441 alusel 375.88 eurot (5881.25 krooni) (tl 9). Samuti on haigekassa määranud ja maksnud kannatanule ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr 00011617 kestusega 7.07.2008-25.07.2008 alusel summas 133.45 eurot (2088 krooni) (tl 10). Seega on haigekassa kandnud kostja poolt 5.07.2008.a kannatanu vastu toime pandud teo tagajärjel kahju kokku summas 509.33 eurot. Haigekassa poolt kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest kantud kulutuste ning kostja poolt toime pandud teo vahel valitseb otsene põhjuslik seos. Lähtudes ravikindlustuse seadusest ja ülalnimetatud kohtuotsusest vormistas Eesti Haigekassa Viru osakond kindlustusjuhtumi eest kostjale 9.09.2010.a nõudeavalduse nr 249 summa 509.33 eurot (7969.25 krooni) hüvitamiseks (tl 11-12). Kostja hagejale antud summat hüvitanud ei ole ning seega palub hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitis summas 509.33 eurot. Kostja esitas 21.10.2011.a kohtule kirjaliku vastuse (tl 32), milles kostja leiab, et on kõik summad ära maksnud 2009.a kohtutäitur Heimo Vilpuule selle asjaga seoses , mis Paide Maakohus kohtuasjas 1-08-14429 välja mõistis. Kuna kostja viibib kinnipidamisasutuses, siis palub ta kohtul kontrollida kohtutäituri käest, kuhu kadusid tasutud summad. Hageja märgib oma vastuses kostja vastustele (tl 39-40), et Pärnu Maakohtu 18.11.2008 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-08-14429 mõisteti kostjalt välja riigituludesse sundraha 6525 krooni, postikulu katteks 29 krooni, kaitsjatasu katteks 965 krooni (millele lisandus käibemaks 173.70 krooni) ja ekspertiisikulu katteks 2875 krooni. Väljamõistetud summa tuli tasuda Rahandusministeeriumile. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et on 05.07.2008 kannatanu vastu toime pandud teo tagajärjel tekkinud kahju summas 509.33 eurot hagejale hüvitanud. Hageja palub hagi rahuldada. Vaatamata kohtu nõudele 30.12.2011.a. kostja täiendavaid vastuväiteid hagile ei esitanud. Kostja taotles 24.01.2012.a. vastamise tähtaja pikendamist kuni 23.02.2012.a. , kuid pole käesoleva ajani täiendavaid vastuväiteid hagile ega tõendeid kohtule esitanud. Kohus vastavalt TsMS § 404 lg.1 määras asjas kirjaliku menetluse, kuna hagihind ei ületa 3200 eurot ja andis pooltele tähtaja täienduste ja tõendite esitamiseks. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult esitatud kujul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Hageja nõude aluseks on ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1, mille kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. RaKS § 25 lg 1 järgi ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud RaKS-is sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 29 lg 1 kohaselt haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel.
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-11-33731 Avalduse kohaselt oli kannatanu Eesti Haigekassa poolt ravikindlustatud ning haigekassa võtab seega kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Eesti Haigekassa on tasunud kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest Järvamaa Haigla AS poolt esitatud arve seeria XK nr 403441 alusel 375.88 eurot (5881.25 krooni) ning ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr 00011617 kestusega 7.07.200825.07.2008 alusel summas 133.45 eurot (2088 krooni). Seega on haigekassa kandnud kostja poolt 5.07.2008 kannatanu vastu toime pandud teo tagajärjel kahju kokku summas 509.33 eurot. V.G.i süü on tõendatud ja Pärnu Maakohtu 18.11.2008.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-14429 ta antud kuriteos süüdi tunnistatud ning seega valitseb kostja ja hageja tagasinõude aluse vahel põhjuslik seos. Tasutud summade suuruse osas vaidlust asjas ei ole tõstatatud. Kostja esiletoodud väite osas, et kõik summad on ta ära maksnud kohtutäitur Heimo Vilpuule seoses sellega, mis Paide Maakohus kohtuasjas 2-08-14429 määras, märgib kohus, et Pärnu Maakohtu otsusega 1-08-14429 18.11.2008.a. on V.G.`ilt välja mõistetud riigituludesse sundraha 6525 krooni, 29 krooni postikulu katteks , kaitsjatasu 965 krooni, millele lisandub käibemaks 173.70 krooni ekspertiisitasu 2875 krooni. 05.07.2008 kannatanu vastu toime pandud teo tagajärjel tekkinud kahju summas 509.33 eurot aga kostjalt hageja kasuks Pärnu Maakohtu otsusega 18.11.2008.a. välja mõistetud ei ole ja kostja ei ole kohtule esitanud ka tõendeid, et ta on hüvitanud kahju kohtuväliselt. Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esitatud kujul ning välja mõista V.G.ilt tervisekahjustuste tekitamisega kahju hüvitis summas 509.33 eurot Eesti Haigekassa kasuks. TsMS § 162 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Ivika Sillaots Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.