Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
25. juuni 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-38912
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
Raivo Lutter hagi OÜ Neiveland vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks Tartu maakohtu 12. aprilli 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Neiveland määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Neiveland (RK: 10287741), esindaja advokaat Leonid Tolstov Vastustaja (hageja): Raivo Lutter (IK: XXX), esindaja Tarmo Pilv
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Määrus on lõplik.
metsa raiumise ning piirimärkide nihutamisega. 5. märtsil 2012 peeti asjas kohtuistung, kuhu ei ilmunud ei hageja ega tema esindaja. Kostja esitas taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, mille kohus samal päeval määrusega rahuldas. Menetluskulud jäid hageja kanda.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus teinud otsuse resolutsioonis vea, kasutades seal mõistet kohtukulud, kuid otsuse põhjendavast osast nähtuvalt on kostja menetluskulud, s.t nii kohtukulud kui kohtuvälised kulud, jäetud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda; 2) ei saa kohus jätta menetluskulude avaldust menetlusse võtmata põhjendusega, et kohus on teinud vea, kui kohus saab selle ise parandada. TsMS 447 lg 2 järgi on kohtu õiguseks ja antud juhul ka kohuseks igal ajal parandada otsuses esinevad ilmsed ebatäpsused. Vastavalt TsMS § 463 lg 2 kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti; 3) lubab TsMS § 447 lg 2 esimene lause otsuse ebatäpsusi parandada üksnes juhul, kui need ei mõjuta otsuse sisu. Antud juhul ei mõjutaks ebatäpsuse parandamine kuidagi otsuse sisu, kuna otsuse põhjendavas osas jäeti kõik menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus pidanuks vea ise parandama, ei pidanud kostja TsMS § 178 lg 1 alusel esitama apellatsiooni. Nii on kohtupraktikas olukorras, kus kohtul oli jäänud kohtuotsuse resolutsioonis märkimata menetluskulude jaotus, lisatud see resolutsiooni just kohtuvigade parandamise korras (nt Harju Maakohtu otsus nr 2-05-23445); 4) tuleb hagi läbivaatamata jätmise korral menetluskulud alati jätta hageja kanda. Otsuse põhjendavas osas kohaldatud TsMS § 168 lg 2 on imperatiivne ega võimalda kohtul kunagi teistsugust otsustust teha; 5) on ilmne, et otsuse resolutsioonis sisalduva sõna „kohtukulud“ all on kohus silmas pidanud menetluskulusid. Kuna varasemalt kehtinud TsMS tundis vaid mõistet „kohtukulud“, mis hõlmas nii kohtuväliseid kui kohtukulusid praeguse termini „menetluskulud“ mõttes, eksivad kohtud siiani aeg-ajalt selle termini kasutamisel. Vt nt Harju Maakohtu otsused nr 2-10-3727 ja 1-12-2659; 6) ei rikuks otsuse sisalduva ebatäpsuse parandamine või resolutsioonis kasutatud mõiste „kohtukulud“ laiendav tõlgendamine õiguskindluse printsiipi. TsMS § 168 lg 2 järgi jäävad hagi läbivaatamata jätmise korral menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu hinnangul tähistab mõiste „ilmne ebatäpsus“ olukorda, kus kohtuotsuses või –määruses on ekslikult kasutatud vale sõna või numbrit, kuid kohtulahendi ülejäänud sisust tulenevalt on arusaadav, et kohus on silmas pidanud mõnda teist sõna või numbrit. Ilmse ebatäpsuse parandamine ei hõlma ainult valesti kirjutatud nimede, aadresside või kuupäevade parandamist. Nii nt on Riigikohus 29. veebruari 2012 parandusmäärusega kohtuasjas nr 3-21-143-11 parandanud kohtulahendi sisulist osa kautsjoni tagastamise osas.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.