2-10-54457
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.juunil 2012.a. Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-54457
Tsiviilasi
OÜ Võru Autoaed hagi Nordeco Technologies OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Hagi hind
820,29 eurot
Pooled ja nende esindajad
hageja OÜ Võru Autoaed (registrikood 10474199, asukoht Tallinna mnt 40 Võru linn Võrumaa, esindajad juhatuse liige Ivo Ossis ja lepinguline esindaja Feliks Luiksaar); kostja Nordeco Technologies OÜ (registrikood 11651232, asukoht Outokumpu 7-45 Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa, esindajad juhatuse liige Andres Uibokand ja lepinguline esindaja v.adv. Leonid Tolstov)
Kohtuistungi aeg
lihtmenetlus
rahuldada OÜ Võru Autoaed hagi Nordeco Technologies OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes osaliselt. Välja mõista Nordeco Technologies OÜ 908 (üheksasada kaheksa) eurot ja 88 senti OÜ Võru Autoaed kasuks. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt omandas hageja Võrus Jüri 38A asuva kinnistu koos sellel paikneva ärihoonega müügilepingu alusel ja on omanikuna kantud kinnistusraamatusse 28.10.2009.a. Kinnistu Jüri 38 Võrus kuulus kuni 2009.a. augustini Volante OÜ, milline võõrandas selle kostjale, millise ainuosanikuks on Volante OÜ ise. Kostja kui juriidilise isiku ainuosaniku Volante OÜ suulise kokkuleppe alusel hagejaga kohustus Volante OÜ tasuma hagejale viimase poolt AS Võru Soojus arvete alusel tasutud soojusenergia eest vastavalt hageja poolt Volante OÜ esitatavatele arvetele, kuna nii Jüri 38 kui ka Jüri 38A kuulusid juba varasemast ajast ühtsesse küttesüsteemi, sest enne 2005.a. kuulusid mõlemad hooned AS Eesti Post. Hageja hoones Jüri 38A kütet ei kasutanud ja köetav oli ainult hoone Jüri 38 Võrus. Eelnimetatud suulise kokkuleppega võetud kohustust täitis kostja ainuosanik Volante OÜ hageja suhtes 2009.a. novembris ja detsembris ning 2010.a. jaanuaris kasutatud soojusenergia osas 2009.a. novembri arvet tasudes tähtaegselt, 2009.a. detsembrikuu arvet tasudes 11-päevase hilinemisega, 2010.a. arvet tasudes 10-päevase hilinemisega. Hageja poolt 2010.a. veebruari soojusenergia kohta esitatud 04.03.2010.a. arve nr 27 ja märtsikuu soojusenergia kohta esitatud 06.04.2010.a. arve nr 34 jättis aga kostja tasumata, kuigi kostja oli ka nimetatud kuudel kinnistu Jüri 38 omanik ja sai soojaarved Volante OÜ vahendusel hagejalt kätte vastavalt märtsis ja aprillis 2010.a. Hageja poolt on enne arvete esitamist Volante OÜ kõik AS Võru Soojus poolt hagejale esitatud arved, mis olid aluseks hageja arvetele, mis hageja seejärel esitas kostja ainuosanikule, tasutud. Hageja poolt Volante OÜ 2010.a. märtsis ja aprillis esitatud arvetega oli määratud ka kokkuleppeline viivis 0,5% päevas, millisele Volante OÜ ei ole vastu vaielnud ja mida ta on seega aktsepteerinud kokkuleppelise viivise määrana. Hageja poolt Volante OÜ arvete edastamine elektrooniliselt ja kättesaamine Volante OÜ poolt on tõendatud e-dokumentidega, mis kajastavad nimetatud arvete saatmise ja kättesaamise aega. 26.04.2010.a. saatis hageja Eesti Posti vahendusel OÜ Volante, milline oli varasemad eelnimetatud arved kostja eest tasunud ja mille juhatuse liikmeks on sama isik, kes on ka kostja juhatuse liige, teatise arvete tasumatajätmise kohta ja hoiatuse, et jätkuval mittetasumisel pöördub hageja kohtusse, kuid nimetatud teade jäi Eesti Posti poolt adressaadile kätte toimetamata. Seisuga 21.10.2010.a. on kogunenud viivise suuruseks 04.03.2010.a. arve nr 27 osas 7783.83 krooni, 06.04.2010.a. arve nr 34 osas 5796.72 krooni, kokku 13 580.55 krooni. Kohtupraktikat arvestades taotleb hageja viivise väljamõistmist kostjalt suuruses, mis ei ületa tema põhivõlga, seega viivist 12 834,70 krooni. Kokku on hageja nõue kostja vastu seega 25 669,40 krooni. Registriosakondade keskandmebaasi andmetel kostja NORDECO TECHNOLOGIES OÜ, Volante OÜ, GORNEIA INVEST OÜ, Spada Invest OÜ n.ö. ühendavaks lüliks on Andres Uibokand, kes on kõikide nende OÜ-de ainus juhatuse liige. Neil asjaoludel ja juhindudes TsMS §-dest 3 lg 1, 84, 363 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks 12 834.70 krooni põhivõlga ja 12 834.70 krooni viivist.
2 (6)
Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kuna hageja on oma hagis tuginenud lepingulisele suhtele hageja ning OÜ Volante vahel, jääb kostjale selgusetuks, miks on hagi esitatud OÜ Nordeco Technologies vastu. Hoolimata lepingulise suhte puudumisest hageja ja kostja vahel ei oleks hagejal võimalust rajada oma nõuet kostja vastu ka käsundita asjaajamise sätetele, kuna VÕS § 1018 lg 1 mõtteks ei ole lugeda käsundita asjaajamiseks sooritused lepingu nendele pooltele, keda lepinguga soodustatakse. Paljasõnalisteks jäävad hageja väited selle kohta, et hageja ise hoones Jüri 38A kütet ei kasutanud ning köetav oli vaid kostjale kuuluv aadressil Jüri 38 asuv hoone. Hageja poolt esitatud hagist ega esitatud tõenditest ei ilmne, mis mahus, kui üldse, on kostja AS Võru Soojus soojusenergiat tarbinud. Kui soojusenergiat tarbis vaid OÜ Nordeco Technologies, jääb kostjale arusaamatuks, miks hageja AS Võru Soojus poolt esitatud küttearveid tasuma hakkas. Hageja poolt AS Võru Soojus tehtud ning hagiavaldusele lisatud maksetelt ei nähtu, et AS Võru Soojus tasutu oleks just kostja soojusenergia arve, samuti ei ole nimetatud arveid hagiavaldusele lisatud. Kostja ei nõustu ka hageja poolt esitatud viivisearvestusega, mis tugineb märtsikuu ja aprillikuu arvel märgitud viiviseprotsendile 0,5 % päevas. Varasemalt hageja poolt OÜ Volante väidetavalt esitatud arvetel viiviseprotsent puudub. Kui arve saaja arvele märgitud viivisega ei nõustu, puudub arve esitajal õigus ühepoolselt viivise määra kehtestada ning vastavas määras arve saajalt viivist nõuda. Pelgalt arve vastuvõtmine arve adressaadi poolt ei tähenda seda, et adressaat nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varasem kokkulepe puudub. Kostja ei olnud arvete adressaadiks ning ei ole kunagi väljendanud oma nõustumust viiviseprotsendiga. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tartu Maakohtu 27.detsembri 2011.a. määrusega määrati asja lahendamine TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses ja määrati pooltele tähtaeg, mille jooksul on võimalik esitada kohtule avaldusi ja dokumente ning taotleda poole kohtu poolt ärakuulamist, 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest (tl 59). Hageja on Tartu Maakohtu 27.detsembri 2011.a. määruse kätte saanud 4.jaanuaril 2012.a. (tl 66), kostja 27.detsembril 2011.a. (tl 64). Kostja on kohtule esitanud asjas kirjalikud seisukohad ja ei ole taotlenud poole ärakuulamist (tl 67-70); hageja on kohtule teatanud, et ta ei soovi kohtule esitada lisatõendeid ja antud kohtuasjas poole ärakuulamist (tl 74). Kohus pidas oma algatusel Tartu Maakohtu 7.mai 2012.a. määrusega põhjendatuks poolte vande all ülekuulamist (tl 77), mis toimus 4.juunil 2012.a. (tl 91). Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud elektroonilise registriosa väljatrüki Võrus Jüri 38A asuva kinnistu kohta (tl 8); elektroonilise registriosa väljatrüki Võrus Jüri 38 asuva kinnistu kohta (tl 9); hageja poolt Volante OÜ esitatud arvete koopiad (tl 10-12, 14-15); OÜ Võru Autoaed pangatehingute väljavõtte Volante OÜ poolt maksete tasumise kohta (tl 13); OÜ Võru Autoaed maksekorraldused Võru Soojus AS soojusenergia eest tasumise kohta (tl 16-20); e-posti failid OÜ Võru Autoaed poolt Volante OÜ arvete saatmise kohta (tl 21-24); OÜ Võru Autoaed 26.04.2010.a. teate Volante OÜ (tl 25); OÜ Võru Autoaed viivisearvestuse 04.03.2010.a. arve nr 27 kohta (tl 26); OÜ Võru Autoaed viivisearvestuse 06.04.2010.a. arve nr 34 kohta (tl 27); koopia AS Võru Soojus 19.09.2011.a. kirjast nr 1061 (tl 52); AS Võru Soojus andmed soojuse tarbimise kohta Jüri 38A aastatel 2008-2010 (tl 53).
3 (6)
VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine kohustuse rikkumine; VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Kohus nõustub hagejaga, et hagi on õigesti esitatud kostja kui selle kinnistu omaniku vastu, kes hagiavalduse kohaselt kasutas soojusenergiat, mille eest hageja hagiavalduse kohaselt on AS Võru Soojus tasunud. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt (tl 9) on Nordeco Technologies OÜ kinnistu Võrus Jüri tn 38 omanik. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuse kohaselt (tl 87) avaldas kostja juhatuse liige A. Uibokand, kes on ka OÜ Volante juhatuse liige, et soojusenergia kasutamise eest arved teha OÜ Volante ja OÜ Volante maksis ka, aastaid oli OÜ Volante varem tasunud endisele selle kinnistu omanikule Eesti Postile; hageja sai alles hagi esitamisel teada, et kinnistu tegelikuks omanikuks on kostja. Seda suulist kokkulepet kinnitavad ka kohtule hageja poolt esitatud arvete koopiad (tl 10-12) ja pangatehingute väljavõte (tl 13), millest nähtuvalt on OÜ Volante tasunud hageja poolt esitatud arvete alusel detsember 2009veebruar 2010 Jüri 38 soojuse eest hagejale. Kohtus vande all ütlusi andnud kostja seaduslik esindaja A. Uibokand kinnitab (tl 89), et ta oli vaidlusalusel perioodil ka OÜ Volante juhatuse liige ning hagejaga oli neil kokkulepe soojuse eest maksmise kohta. Seega oli poolte vahel suuline kokkulepe, mille alusel Volante OÜ poolt, kes oli varem ka kinnistu Jüri 38 omanik, pidi toimuma tasumine hagejale Jüri 38 kasutatud soojusenergia eest, kuigi kinnistusraamatu väljavõtetest nähtuvalt kuulus Jüri 38 kinnistu juba enne hageja poolt kinnistu Jüri 38A omandamist kostjale (tl 8,9). Paljasõnaline on hageja väide, et Volante OÜ oli sel perioodil kostja ainuosanikuks. Avaliku äriregistri kandest (tl 75) nähtuvalt oli sel perioodil kostja ainuosanikuks Sienazis OÜ. Küll oli aga mõlema äriühingu juhatuse liige üks ja sama isik A. Uibokand. AS Võru Soojus tõendist (tl 52) nähtuvalt Jüri 38 ja Jüri 38A hooned Võrus on kuulunud ajalooliselt ühtsesse küttesüsteemi, mille liitumispunkt termosõlm asus ja asub Liiva 11b kinnistul asuvas garaažiboksis. Hageja poolt vande all antud ütlustest (tl 87) nähtub, et hageja hoones Jüri 38A kütet ei kasutanud, 2009.a. sügisel septembris-oktoobris lasti vesi välja ning köetav oli vaid kostjale kuuluv aadressil Jüri 38 asuv hoone (tl 87). Hageja poolt esitatud AS Võru Soojus kirjalikest andmetest soojuse tarbimise kohta (tl 53) nähtub, et alates oktoobrist 2009.a. on Jüri 38 ja 38A ühtses süsteemis sooja tarbimine oluliselt vähenenud. Arvete koopiatest (tl 10-12) ja pangatehingute väljavõtetest (tl 13) nähtuvalt on OÜ Volante tasunud hageja poolt esitatud arvete alusel detsember 2009-veebruar 2010 Jüri 38 soojuse eest hagejale. Arvete koopiatest (tl 14,15) nähtuvalt on hageja saatnud arved Volante OÜ 4.märtsil 2010 8,403 MWh soojusenergia eest 6858,50 krooni ja 6.aprillil 2010 7,322 MWh soojusenergia eest 5976,20 krooni tasumiseks. Samas suuruses on AS Võru Soojus poolt esitatud soojusetarbimise arvestus kogu tarbija Jüri 38A osas (tl 53) ning maksekorraldustest (tl 19,20) nähtuvalt on hageja samasuurustes summades ka 03.03.2010 ja 06.04.2010 AS Võru Soojus soojuse eest tasunud. Kohus loeb paljasõnaliseks kostja esindaja poolt vande all antud seletuse (tl 89), et ühtegi algnäitu, millest arvestust alustati, kostjale ei näidanud, mistõttu oli arusaamatu, mis mahus teenust osutati, sest see on vastuolus teiste tsiviilasjas olevate tõenditega. Hageja esindaja vande all antud seletusest (87) nähtub, et tal oli AS Võru Soojus leping, kes esitas arve, mille omakorda esitas hageja suusõnalise kokkuleppe alusel A. Uibokandiga edasi OÜ Volante tasumiseks, kuna hageja ise soojusenergiat ei tarbinud; garaažis oli soojussõlm ja seal fikseeriti näit. Hageja poolt OÜ Volante esitatud arvetelt nähtub, et kõigil neil on fikseeritud soojamõõturi alg- ja lõppnäit 4 (6)
ning tarbitud soojusenergia kogus. Nende näitude alusel on kostja ka kolmel kuul OÜ Volante kaudu soojusenergia tarbimise eest tasunud ega ei ole seda vaidlustanud. VÕS § 25 lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Seega oli pooltevahelistes suhetes tekkinud praktika, mille kohaselt kostja tasus OÜ Volante kaudu hagejale tarbitud soojusenergia eest hageja poolt esitatud soojamõõturi näitude järgi. Kostja seaduslik esindaja A. Uibokand seletab vande all, et veebruaris või märtsis 2010 oli keskkütteavarii Jüri 38a hoone ühes osas lõhkikülmunud radiaatori tõttu. Hageja seaduslik esindaja seletab vande all (tl 88), et veebruari lõpus või märtsis 2010 oli soojatoru külmumine enne Postimaja töökoja keldris, mida soojussüsteemi torustik läbis, sest nädalavahetustel kostja lülitas kütet välja ning selle avarii likvideerimise maksis hageja AS Võru Soojus kinni. Pooled ei ole kohtule esitanud keskkütteavarii kohta teisi tõendeid peale oma vande all antud seletuste. Seetõttu kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid, mis tõendaksid hageja poolt hoone Jüri 38a osalist kütmist. Seega ei ole kostja tasunud hagejale 2010.a. veebruaris kasutatud soojusenergia eest esitatud 04.03.2010.a. arve nr 27 alusel ja märtsikuus 2010 kasutatud soojusenergia eest esitatud 06.04.2010.a. arve nr 34 alusel kokku 12 870,70 krooni, kuigi hageja ise on selle summa vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 03.03.2010 ja 06.04.2010 AS Võru Soojus tasunud. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kostjapoolne kohustuse rikkumine oleks vabandatav VÕS § 103 nimetatud asjaolude esinemise tõttu. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud seaduses sätestatust kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäära. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus nõustub kostjaga, et pooltevaheline kokkulepe seaduses sätestatust kõrgemas intressimääras ei ole tõendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja arvetele märkinud märtsis ja aprillis 2010.a. viivise suuruseks 0,5% päevas (tl 14, 15). Ka hageja vande all antud seletusest ei nähtu viiviste maksmise suuruse osas poolte kokkulepet; hageja leiab, et kostja ei ole sellele vastu vaielnud, kuid samas ta ei ole ka neid viiviseid tasuma hakanud. Kohus nõustub kostjaga, et Riigikohus on oma 17.12.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09 märkinud, et selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks ning arvele märgitud (kuigi varem kokkuleppimata) viivis oleks arve saajale siduv, peaks adressaadile allkirjastamiseks antud arvel olema selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Seega ei tähenda pelgalt arve vastuvõtmine arve adressaadi poolt seda, et adressaat nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varasem kokkulepe puudub.
5 (6)
Arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist (näiteks kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms). Praeguses asjas kohus selliseid asjaolusid tuvastanud ei ole. Kostja ei olnud arvete adressaadiks ning ei ole kunagi väljendanud oma nõustumust arvetel märgitud viiviseprotsendiga. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt arvetel märgitud viivist, sest arvetel märgitud viivis 0,5 % päevas ei ole käesolevas tsiviilasjas poolteks olevate isikute kokkuleppe osaks saanud. Seetõttu tuleb käesolevas asjas lähtuda VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast. Kuna asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, millal kostja sai vaidlusalused arved kätte, tuleb käesolevas asjas arvestada viivist hagiavalduse koos lisadega kostjale kättetoimetamise päevast, s.o. 21.veebruarist 2011.a. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 21.02-30.06.2011- 1%, 01.07.-31.12.2011- 1,25%, 01.01.2012-käesoleva ajani-1%. Seega on viivise arvestus kroonides 21.02-30.06.2011 (8%x12 834,70:365x130) = 365,70 krooni; 01.07.31.12.2011 (8,25%x 12 834,70:365x184)= 533,78 krooni; 01.01.2012-21.06.2012 (8%x12 834,70:365x173)= 486,66 krooni; seega on viivised kokku 1 386,14 krooni, s.o. 88,59 eurot. Asjakohased ei ole käesolevas tsiviilasjas hageja viited kostja juhatuse liikme Andres Uibokandi manipulatsioonidele seoses juriidiliste isikute omandamisega ja nende võõrandamisega ning kostja viited VÕS §-dele 80 lg 1 ja 1018 lg 1. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi osaliselt rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku põhivõlgnevus 12 834,70 + viivised 1386,14= 14 220,84 krooni, s.o. 908,88 eurot. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt vaid mõne protsendi ulatuses üle poole haginõudest jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtunik: Tartu Ringkonnakohtu 23.05.2013 kohtuotsuse alusel:
Inkeri Treial Kantseleijuhataja
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.