Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Swedbank AS esitas 13.02.2012. a kohtule hagiavalduse Rxxxx Vxxxx vastu. hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.06.2010. a laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 104 054,15 krooni intressimääraga 16 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.06.2015. a. Kostja kohustus tagastama lepingu järgi laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10. Kuupäeval vastavalt maksegraafikule. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.07.2010. a. Alates 10.07.2010 kuni 10.01.2012. a kostja laenu tagasimakseid ei teinud, olles viivituses 19 üksteisele järgneva intressi maksega. 20.12.2011. a saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 04.01.2012. a. Kostja nõuet ei täitnud ja hageja ütles lepingu 17.01.2012. a üles. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 8553,17 eurot, millest moodustab laenu põhiosa võlg 6650,27 eurot, intress 1742,59 eurot ja viivis 160,31 eurot, ning lisaks viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus võttis hagi 23.03.2012. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Kohus korraldas asja arutamiseks kohtuistungi 30.05.2012. a. Kohtuistungil osales kostja. Hageja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja oli varem esitanud kohtule taotluse asja lahendamiseks ilma tema kohalolekuta. Hageja teatas taotluses, et jääb hagis esitatud nõude juurde. Kostja hagile sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kostja seletas, et laenuvõlgnevus hageja ees tekkis, kuna ta kaotas töö. Kostja teatel sai ta 2011. a juunist uuesti tööle, kuid töötasust ei piisa laenuvõlgnevuse tasumiseks. Kogu kostja sissetulek kulub igapäevaste kulude tasumisele. Kostjal on kolm last ning neist ühele maksab kostja igakuiselt elatist. Kostja avaldas soovi tasuda laenuvõlg maksegraafiku alusel sellistel tingimustel, mida on võimalik täita. Kostja seletas, et ta saab tasuda igakuiselt võla katteks maksimaalselt 50 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik sisuliselt lahendada. Kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et AS Hansapank, kelle õigusjärglane on hageja, ning kostja Rxxxx Vxxxx sõlmisid 07.06.2010. a laenulepingu nr 10-040177-VV. Laenulepingu järgi sai kostja laenu 104 054,15 krooni intressimääraga 16 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.06.2015. a. Kostja kohustus laenu ja intressi tagasi maksma osamaksetena vastavalt maksegraafikule 2547,01 krooni kuus iga kuu 10. ndal kuupäeval. Kostja rikkus laenulepingut ja ei tasunud laenu- ja intressimakseid nõuetekohaselt. Alates 10.07.2010. a lõpetas kostja maksekohustuse täitmise üldse. Hageja ütles kohustuse rikkumise tõttu lepingu ennetähtaegselt üles 17.01.2012. a. Kostja ei ole hageja nõudele laenulepingust tuleneva võla intressi ja viiviste nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja vastuväited selle kohta, et tal puuduvad vahendid nõude täitmiseks, ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

2 (3)

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 4 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue kostjalt tasumata laenusumma 6650,27 euro ja tasumata intressi 1742,59 euro saamiseks ning nimetatud summad tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Põhjendatud on ka hageja viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestanud perioodi 10.07.2010 kuni 09.02.2012. a viiviste suuruseks kokku 160,31 eurot. Hageja taotles ka kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni seaduses ettenähtud määras. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas viivise suuruseks alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni, s.o perioodi 13.02.2012. a kuni 21.06.2012. a eest summas 172,90 eurot (põhivõlg 6650,27 eurot x 0,02 % x 130 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Kohus teavitas hagejat kostja soovist tasuda igakuiselt 50 eurot võla katteks, et võimalusel määrata otsuse täitmise korda ja tähtaeg. Hageja sellele ettepanekule nõustumust ei avaldanud. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib nõuda kohtult kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3) Kohtunik Ü. Raag

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.