Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1 (12)

Menetluskulude jaotus: Kohus jätab menetluskulud Sadala Agro OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aruküla Farm OÜ (end. ärinimi Partner Stocks OÜ; Partner Logistics OÜ) esitas 28.10.2011.a hagiavalduse Sadala Agro OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes. Aruküla Farm OÜ sõlmis Sadala Agro OÜ-ga ostu-müügilepingu 110 pulli ostmiseks. Sadala Agro väljastas 07.06.2011.a ettemaksuarve nr 11361 summas 3000 eurot (tl. 8), mis tasuti Aruküla Farm OÜ poolt 14.06.2011.a Sadala Agro OÜ-le (tl. 9). Vaatamata korduvatele pöördumistele, ei ole Sadala Agro OÜ lepingulist kohustust täitnud ning kaupa ei ole hagejale tarnitud. 26.09.2011.a edastas hageja kirjaliku pretensiooni kostjale (tl. 10-12), milles andis täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ning selgitas, et juhul kui kohustust tähtaegselt ei täideta, taganeb Aruküla Farm OÜ ostu-müügilepingust. Sadala Agro OÜ kirjalikule pretensioonile ei vastanud ega täitnud ka ostu-müügilepingust tulenevat kohustust ning jättis kauba tarnimata. Tulenevalt eeltoodust, taganes hageja ostu-müügilepingust 04.10.2011.a. Kirjalikus pretensioonis võimaldas hageja tagastada tehtud ettemaks koos intressidega hiljemalt 11.10.2011.a, kuid ka seda nõuet kostja ei täitnud. Hageja esindaja viitab võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 9 lg 1, ning leiab, et käesolevalt on pooled sõlminud suulise lepingu, mida on kinnitanud hilisemalt arve esitamise ja selle tasumisega. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sadala Agro OÜ kohustus tarnima hagejale kaupa, kuid ei täitnud eeltoodud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise. Aruküla Farm OÜ on seisukohal, et puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud leping ning selles, et Sadala Agro OÜ rikkus lepingut oluliselt. Hageja esindaja lähtub VÕS § 101 lg 1 p 4, 6 ja lg 2 ning leiab, et kostja võlgneb talle 3000 eurot ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise (tl 4), kuna pretensiooniga koos esitas hageja ka taganemisavalduse. Sissenõutavaks muutunud intressi summas 25,99 eurot õigusliku alusena toob hageja esindaja välja VÕS § 189 lg 1, millest lähtuvalt tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on antud hetkel intressimääraks 1,25% aastas ning tulenevalt eeltoodust kohustub kostja tasuma hagejale intressi summas 25,99 eurot (periood 14.06.201126.10.2011) kuni kohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel soovib hageja viiviste väljamõistmist kostjalt. Hagiavalduse hetkeks on sissenõutavaks muutunud viivis summas 1,20 eurot (periood 12.10.2011- 26.10.2011). Kuivõrd kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ning teinud mitte mingeid tegusid selleks, et võlgnevust likvideerida või vähendada, esitab hageja kooskõlas TsMS § 367 nõude viiviste väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku täitmiseni lepingus ettenähtud viivise määraga tasumata summalt päevas. Tulenevalt eeltoodust, palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 3000 eurot, viivis summas 8,40 eurot ja jooksev viivis 8,25% aastas võlgnetavalt põhisummalt kuni nõude täieliku rahuldamiseni ning intress summas 25,99 eurot.

2 (12)

Sadala Agro OÜ esitas 14.12.2011.a kohtule taotluse dokumentide esitamiseks ja vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks (tl. 16). Kohus pikendas hagile vastamistähtaega kuni 30.12.2011.a. Sadala Agro OÜ esitas 29.12.2011.a kostja vastuse hagile (tl. 21-23). Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. 26.05.2011.a tegid kaks Türgi kodanikku visiidi koos nende Eesti poolse vahendaja Raka Kogumiskeskus OÜ esindajaga kostja farmi sooviga osta pulle. Peale loomade ülevaatamist, lepiti kokku, et türklaste poolt ostetakse 23 pulli vanuses 15-24 kuud, 8 lihaveist vanuses 15-24 kuud ja 60 pullvasikat vanuses 6-12 kuud. Müümise aeg oli oluline, kuna pullid tuleb turustada enne, kui nende vanus ületab 24 kuu piiri (enamik neist olid 22-23 kuu vanused). Loomad valiti eranditult välja türklaste poolt ning kostja poolne tingimus oli see, et loomad viiakse ära nii kiirelt kui võimalik. Kokkulepete juures oli tõlk ja lepped olid arusaadavad mõlemale poolele ning kokkulepped olid suusõnalised ja müük pidi käima läbi Raka Kogumiskeskus OÜ. Kuna 60 pullvasikale tuli teha proovid ning proovid kehtivad 30 päeva, siis lepiti kokku, et loomade müük peab toimuma enne 22.06.2011.a. Kuu aja jooksul oli kostja esindaja Axxx Kxxxx ühenduses ostusoovi avaldanud isikutega läbi Raka Kogumiskeskus OÜ, aga kokkuleppest kinni nad ei pidanud. Pärast mitmekordset meeldetuletust, et tähtaeg läheneb, tehti ostuhuviliste poolt ettepanek, et makstakse ettemaksu. Ettemaksuks küsis kostja 3000 eurot, mis kataks uuringutele kulutatud raha. Ettemaksust kulus proovide laboris uurimisele 1128,90 eurot (tl. 24), veterinaarile 73,20 eurot (tl. 25) ning tööjõukulu ja söödate kulu (tl. 26), mis kokku tegi 2442,80 eurot, millele lisanduvad riiklikud maksud. Kostja ei ole teinud hagejaga ühtegi ostu-müügilepingut ning hageja nimi kerkis üles alles ettemaksu arve tegemisel. Samuti ei saa olla kokku lepitud 110 pulli müümises, kui sooviavaldamise hetkel kostjal nii palju loomi pakkuda ei olnud. Kuna kostja poolt määratud tähtaegadel tehingut ei toimunud, siis oli kostja sunnitud leidma uue partneri ja eelpool nimetatud kulutused uuesti tegema. Samuti on hageja nõudmised veiste tarnimiseks 26.09.2011.a pretensioonis mõeldamatud, kuna veis on siiski bioloogiline vara, keda ei saa panna riiulile ostmist-müümist ootama, mis toimub määramatul ajal. Eelnevat arvesse võttes leiab kostja, et hageja nõue on alusetu ja ei kuulu rahuldamiseke hageja või tema esindatavate enda tegevusetuse tõttu. Kostja on eelpoolnimetatud tehingu tõrgeteta sooritamiseks teinud kõik endast oleneva ja kandnud kulutusi, mis vastavalt kokkuleppele kaeti ettemaksust. Kuna hageja või tema esindatavad tehingut õigeaegselt ei sooritanud, jääb ettemaks kostja kulude katteks. Kostja kulutused on olnud suuremad, kui ettemaks. Juhul, kui kostja hagi tagasi võtab, loobub ka kostja vastuhagi esitamisest, vastasel juhul jätab kostja endale õiguse esitada vastuhagi kahju hüvitamiseks. Hageja esindaja esitas 12.01.2012.a hageja seisukoha kostja 29.12.2011.a vastusele (tl. 3032). Aruküla Farm OÜ on seisukohal, et Sadala Agro OÜ vastuväited on paljasõnalised, tõendamata ning pahatahtlikud. Hageja esindaja leiab, et käesoleval juhul on tõendatud, et 60 loomalt on võetud vereproovid ning mingite proovide alusel on tehtud analüüsid, kuid hageja on seisukohal, et kostja on edastanud valeandmeid ning edastatud andmed ei pruugi kehtida hageja poolt tellitud kaubale. Sadala Agro OÜ on oma seisukohas viidanud, et loomade müük pidi toimuma enne 22.06.2012.a, sest proovid kehtivad tegemise päevast 30 päeva. Vastusele lisatud veterinaari arvelt nähtub, et proovid on võetud alles 30.06.2011.a ning kummaliseks teeb olukorra fakt, et Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi arve on väljastatud 21.06.2011.a Hagejale jääb selgusetuks, millistele loomadele ja millal proovid tehti ning kas proovid pidid kehtima just hageja poolt tellitud kaubale. Samuti jääb selgusetuks asjaolu, millal pidi Aruküla Farm OÜ teadma, et kaubale on vajalikud proovid tehtud ja kaubale võib järele minna, kuna mitte ühtegi dokumenti ei ole esitatud, et Aruküla Farm OÜ-d oleks eelnevast

3 (12)

teavitatud. Kostja poolt lisatud arved ei tõenda muud kui fakti vereproovide võtmise ja analüüside tegemise kohta 60 loomalt, ning seega on Sadala Agro OÜ väited ainetud ja tõendamata. Hageja esindaja viitab TsMS § 238 lg 1, mille kohaselt tuleb tsiviilasja materjalide juurde võtta vaid asjakohased tõendid, ning seetõttu leiab, et kõik Sadala Agro OÜ edastatud dokumendid tuleb jätta tähelepanuta (tl. 31). Hageja esindaja leiab, et tulenevalt sellest, et hageja pakkus ettemaksu tasumist, kostja esitas ettemaksu arve summas 3000 eurot ning 14.06.2011.a hageja tasus kostja poolt esitatud arve, on ilmne, et Aruküla Farm OÜ soovis kaupa osta ja selle tõttu pakkus ettemaksu. Ühtlasi nähtub, et ettemaks tasuti enne müügitehingu tähtpäeva (s.o enne 22.06.2011.a.), seega on hageja täitnud kõik ostja kohustused tähtaegselt ning kostja on rikkunud lepingulisi kohustusi, mis tingis lõpuks müügilepingust taganemise. Faktilistele ja tõendatud asjaoludele ei vasta Sadala Agro OÜ selgitus, et kaup oli valmis pandud, sellest oli teavitatud Aruküla Farm OÜ-d ning Aruküla Farm OÜ ei tulnud kaubale järele. Aruküla Farm OÜ ootas pika perioodi, et Sadala Agro OÜ täidaks lepingut, mida ei toimunud, ning 26.09.2011.a saadeti pretensioon kostjale, millele kostja isegi ei vastanud. Sadala Agro OÜ ei pidanud vajalikuks Aruküla Farm OÜ-d informeerida enda seisukohast seoses müügilepinguga ning esmane vastus laekus alles kohtumenetluses. Tulenevalt eeltoodust on Aruküla Farm OÜ seisukohal, et on kõik oma lepingulised kohustused täitnud korrektselt ja tähtaegselt ning müügilepingust taganemine oli õigustatud, kuivõrd Sadala Agro OÜ on lepingut rikkunud niivõrd olulises ulatuses, et lepinguga jätkamine ei oleks enam mõistlik ning koormaks Aruküla Farm OÜ-d ebamõistlikult. Aruküla Farm OÜ jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde (tl. 32). 18.01.2012.a saatis kohus pooltele kirja, milles palub vastata asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude ja väidete kohta esitatud küsimustele. Hageja esindaja oma 13.02.2012.a taotluses palub vastamise tähtaega pikendada kuni 14.02.2012.a ning kohus seda ka pikendab. Kostja esitas 13.02.2012.a oma vastused kohtu küsimustele ja kostja vastuväited hageja 12.01.2012.a seisukohtadele. Kostja sõnul sõlmisid 26.05.2011.a Sadala Agro OÜ (Mxxxx Pxxxx) ja Raka Kogumiskeskus OÜ (Jxxxxx Nxxxxx) suulise lepingu pullide müügiks. Raka Kogumiskeskus omas eestipoolset vahendajarolli ja kõik toimus läbi Jxxxxx Nxxxxxx. Kaubaks olid 23 pulli vanuses 15-24 kuud, 8 lihaveist vanuses 15-24 kuud ja 60 pullvasikat vanuses 6-12 kuud ning kauba üleandmise kohaks Sadala Agro OÜ laut asukohaga Sadala noorkarjafarm Sadala alevik Torma vald Jõgeva maakond. Kokku lepiti, et loomad viiakse hiljemalt 22.06.2011.a aastal ära, võimalusel varem. Transpordi pidid korraldama Raka Kogumiskeskus OÜ ja loomade ostjad (Türgi kodanikud) ning Sadala Agro OÜ-l puudus kohustus kaupa transportida. Kokkulepped olid suusõnalised ja tehtud Raka Kogumiskeskus OÜ kaudu. Veterinaararstide uuringud ja kulud loomade ülalpidamise kohta on lisatud (tl. 44-62). Kostja kinnitab oma vastuväidetes hageja seisukohtadele, et temapoolsed andmed on õiged ja hageja ise ei ole millegagi tõendanud omapoolseid väiteid lepingupoolte ja kauba koguse ning muude asjaolude kohta. Kuupäevalised erinevused esinevad selles, et veterinaararst Vxxxxxxx Kxxxxxx esitab oma arve alati jooksva kuu lõpus. Proovid viidi Mxxxx Pxxxxx poolt laborisse 02.06.2012.a. ning 06.06.2012.a. väljastati arve uuritud proovide eest. Proovid on jagatud kahe dokumendi vahel, kuna loomad asusid kahes erinevas laudas (tl. 42). Kostja on lisanud raamatupidamise väljavõtted vaidlusalusest perioodist, et tõestada karja peale tehtud kulutuste kogumaksumust (tl. 55-62). Kostja leiab, et esitatud kulukirjed tuleb võtta tsiviilasja materjalide hulka, kuna see tabel on koostatud ainult vaidlusaluste loomade kulutuste kohta.

4 (12)

Kostja teavitas Raka Kogumiskeskus OÜ-d kauba valmisolekust, kuna kostja tegi ostu-müügi kokkuleppe viimasega. Kostja üritas mitmeid kordi tehingu toimumise osas selgust saada, ning lõpuks tegi Raka Kogumiskeskus OÜ poolt ettepanek küsida Partner Logistics OÜ-lt ettemaksu, mis peaks tõendama nende ostusoovi. Kostjal jäi mulje, et Türgi kodanikud liigutavad lihtsalt raha läbi Partner Logistics OÜ. Ostjatele sai selgitatud asjaolud, et kui proovide ajad ümber saavad, peab kostja kiirelt kaubale uue ostja leidma, ning ostja suhtus sellesse märkusesse mõistvalt. Kostja toonitas, et kui ostjad kaubale õigeaegselt järele ei tule, siis arvestatakse see kostja tehtud kulutuste katteks ning ostja oli sellega nõus, vastasel juhul ei oleks ettemaksu tehtud. Kostja ei vastanud 26.09.2011.a saabunud pretensioonile, kuna kostja ei olnud kõnealuse ettevõttega (Partner Stocks OÜ) ühtegi lepingut sõlminud, ning siis ei pööranud kostja sellele tähelepanu. Kõigile alusetutele nõuetele ja kirjadele vastamine nõuaks lisatöökoha loomist. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu ning kostja on täitnud kõik omapoolsed kohustused ja teinud kõik selleks, et tehing saanuks toimuda. Hageja poolt tehtud ettemaksu arvelt kaeti kostja tehtud kulutused vastavalt poolte kokkuleppele ning sellest tulenevalt on hagi esitatud alusetult ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas 15.02.2012.a hageja vastuse kohtunõudele ning täiendavad selgitused (tl. 6569). Hageja leiab, et tulenevalt TsMS § 230 lg 1 on tema kohustuseks tõendada, et müügileping on sõlmitud ning selle alusel kohustus kostja talle tarnima elusloomad. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostjal oli kokkulepe Türgi kodanikust isiku(te)ga elusloomade müügi kohta; et müügilepingu esemeks olid elusloomad; et kostja loomi ei tarninud. Hageja hinnangul on vaidlus põhimõtteliselt selle üle, kas müügilepingu saab lugeda sõlmituks ning kes vastutab elusloomade tarne mittetoimumise eest. Hageja sõnul esindas Türgi kodanik Hxxxx Kxxxxx Aruküla Farm OÜ-d selleaegse juhatuse liikme Exxx Lxxxx volituse alusel. TsÜS § 116 tuleb lugeda elusloomade müügileping sõlmituks Aruküla Farm OÜ ja Sadala Agro OÜ vahel. Kostja väide, et tema sai teada Aruküla Farm OÜst alles hetkel, mil tuli ettemaksu arve tasuda, on tõendamata ning ka tähtsusetu. Kostja aktsepteeris Aruküla Farm OÜ-lt makstud ettemaksu ning ka kostja enda selgituste kohaselt oli see ühemõtteliselt seotud müügilepinguga, milles Sadala Agro OÜ oli kokku leppinud Hxxxx Kxxxxxxxx. Müügilepingu tingimuste osas on pooled eriarvamusel selles, milline oli loomade kogus. Hageja täpsustab oma esialgses hagiavalduses märgitut ning selgitab järgnevalt lepingueelsete läbirääkimiste sisu ning kulgu. Hxxxx Kxxxxx leppis kokku tehingu tegemise kahes osas: esmalt 60 pulli vanuses 15-24 kuud ning 8 lihaveist, kokku 68 looma, ning järgnevalt 60 pullvasikat. Tehingu toimumine kahes osas oli tingitud sellest, et pullvasikatele oli kostjal tarvis teha proovid, kuid pullidele ning lihaveiste puhul ei olnud see vajalik. Ka kostja oma vastuses on märkinud, et proovide tegemine puudutas üksnes pullvasikaid, mistõttu jääb arusaamatuks, mis takistas 60-le pullvasikale proovide tegemise vajadus kostjal ülejäänud loomade tarnet. Hageja sõnul on eksitav kostja väide, et loomad valis hageja välja. Tegelikkuses pidi kostja teatama hagejale müüdavate loomad kõrvamärkide numbrid selleks, et hageja saaks teostada vajalikud päringud PRIAsse. Konkreetsed veised peavad omama konkreetseid identifitseerimistunnuseid, mistõttu ei piisaks hageja poolt veiste visuaalsest väljavalimisest (tl. 67). Tehingu hind pidi selguma alles siis, kui konkreetselt identifitseeritud veised on välja valitud ja kaalutud. Vastavalt klassile pidi kg hinnaks olema 1,7 või 1,4 eurot. Pooled ei olnud kokku leppinud ei transpordis ega selles tulenevalt ka üleandmise kohas. Hageja selgitab, et ta ei soovinud teha tehingut Raka Kogumiskeskus OÜ kaudu, mistõttu kostja viited nimetatud isikule ei ole asjakohased. Hageja hinnangul on suulise müügilepingu sõlmimine tõendatud ettemaksu arve tegemise (arve nr 11361) ja selle arve tasumisega. Siinkohal ei ole oluline, milleks kostja antud

5 (12)

ettemaksu kasutas (kuigi kostja soovis saada ettemaksu pullide eest), kuna tasumine kinnitab ainult lepingu olemasolu (tl. 67-68). Hageja hinnangul lasub kostjal kohustus tulenevalt TsMS § 230 lg 1 tõendada, et veised olid valmis müügiks, kuna kostja tugineb väitele, et tema oli veised müügiks valmis pannud. Kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et ta oleks hagejale teatanud sellest, et see kogus veiseid, mida soovis hageja osta, on olemas, rääkimata sellest, et kostja oleks edastanud hagejale veiste kõrvamärkide numbrid, mis on vajalikud konkreetsete veiste identifitseerimiseks ning, mis on tehingu toimumise üheks aluseks (tl. 68). Hageja leiab, et kostja peab võtma seisukoha müügilepingu sõlmimise osas. Ühelt poolt kostja tunnistab lepingut esitades vastuväiteid, mis rajanevad müügilepingu rikkumisele; teiselt poolt väidab, et ei ole lepingut hagejaga sõlminud. Veelgi kummalisemaks teeb olukorra see, et ettemaksu saamist Aruküla Farm OÜ-lt, kostja tunnistab ning ühtlasi kinnitab ettemaksu seotust veiste müügitehinguga, mille üle vaidlus käesolevas asjas käib. Seega ei ole võimalik ei hagejal ega ka kohtul tõsikindlat kostja positsiooni vaidluses määratleda. Seetõttu leiab hageja, et kostja peab oma seisukohad ühemõtteliselt avaldama ning kostja vastust täpsustama. Juhul, kui müügilepingut ei saa lugeda sõlmituks, soovib hageja alusetu rikastumise sätete (VÕS § 1028 lg 1 ja § 1035 lg 3) alusel 3000 euro tagastamist ja intressi. Kohtul tuleks tuvastada selleks üksnes ülekande aluse (s.o müügilepingu olemasolu) puudumine (tl. 68). Kohus, otstarbekuse ja tulemuslikuma menetluse pidamiseks, otsustas pidada käesolevas tsiviilasjas suulise menetluse. Kohtuistung 05.04.2012.a. Kohus lükkas kohtuistungi edasi TsMS § 227 lg 2, 3 alusel, kuna kohtuistungile kostja esindajana ilmunud isik, juriidiline isik Nauvitsman OÜ, ei vasta TsMS § 218 järgi esindajale esitatavatele nõuetele. Kohus luges, et eelistungile ilmunud isikud on ebaselge esindusõigusega ja kohus lubas neid ajutiselt menetlusse, kuid määras, et kostjal tuleb järgmisele kohtuistungile esitada esindaja volikiri ja esindusõigust tõendavad dokumendid. Samuti ei ole teada Sadala Agro OÜ positsioon käesolevas tsiviilasjas. Kohtuistung 25.05.2012.a. Kostja esindajaks volitati Tanel Kurvits. Kohus ei rahuldanud kostja esindaja taotlust lükata istung edasi, et kutsuda tunnistajana Mxxxx Pxxxx, kuna käesolevalt ei ilmunud Mxxxx Pxxxx 25.05.2012.a kohtuistungile tunnistust andma, sest kostja pidas vajalikuks ta selleks ajaks välislähetusele saata. Kohtuistungi protokollist kokkuvõtlikult: asjas olulistes küsimustes hageja seisukohad ja kostja seisukohad. Hageja esindaja sõnul ei ole tal võimalik kompromissi sõlmida, kuna ei ole esindatavat kätte saanud ning temal puuduvad volitused kompromissi sõlmimiseks. Hageja on menetluse käigus jõudnud veendumusele, et poolte vahel on sõlmitud veiste ja pullide müügileping. Käesolevalt on küll erimeelsused loomade koguste ja tarnetähtaegade üle, kuid see ei muuda fakti, et pooled on üheselt aru saanud müügilepingu sisust: kostja paneb hageja jaoks loomad valmis. Kui kostjat on teavitatud valmisolekust loomad ära viia, lepivad pooled kokku transpordis ja üksikasjades, mis puudutavad loomade müüki. Poolte tahe on suunatud loomade ostule-müügile. Loomade valmisoleku ja üleandmise koht pidi olema Sadala Agro OÜ VÕS § 209 lg 1 kohaselt. Hageja esindaja sõnul ei ole kostja teavitanud hagejat müügiks valmis pandud loomadest ning kostjal puuduvad tõendid ka vastupidise väitmiseks. Kostja väited, et on teavitatud Raka Kogumiskeskus OÜ-d on alusetud, kuna viimane ei ole hageja esindaja ning kostja ei ole vastupidist ka tõendanud. Käesolevalt on kostja jätnud oma kohustuse hageja ees täitmata ning rikkunud müügilepingut. Hageja nõue on põhjendatud, tõendatud ja kuulub väljamõistmisele koos viivistega. Kostja poolt esitatud kahjud seoses

6 (12)

loomade ülalpidamisega on tõendamata. Kulud on teinud hoopis kolmas isik, ning sellest tulenevalt ei saa neid kahjusid käsitleda kostja kahjuna. Hageja jääb oma hagiavalduses esitatud nõude juurde. Kostja esindaja sõnul on esitatud hageja esindajale nõusolek kompromissiks ja oma ettepanekud, kuid vastust nad saanud ei ole. Kostja esindaja sõnul kostja tunnistab lepingut ning tõdeb, et segadus tekkis Aruküla Farm OÜ sagedasest nimevahetusest. Kostja kinnitab, et tegu oli lepingulise suhtega, mis väljendust ostu-müügilepingus. Lepingus olid kokku lepitud kauba kogus ja poolte kohustused, samuti lepingu sõlmimise kuupäev ja aeg, millal hiljemalt teatati hagejale kauba müümise valmidusest. Kostja teavitas hagejat kauba valmispanekust. Kostja esindaja sõnul toimus teatamine Raka Kogumiskeskus OÜ-le ning teatas kostja töötaja Mxxxx Pxxxx. Kostja esindaja leidis, et vajalik oleks siiski tunnistajana Mxxxx Pxxxxx ülekuulamine, kuna muul viisil ei ole võimalik tõestada, et kauba valmispanekust on teatatud Raka Kogumiskeskus OÜ-d, kes kostja arvates oli hageja esindaja. Loomadelt proovide tegemise ja vaktsineerimise kulud olid müügihinna sees ning ettemaks oli osa müügihinnast. Kostja esindaja sõnul jäävad nad kirjaliku vastuse ja menetluse jooksul räägitu juurde. Kostja suhtles hagejaga valdavalt läbi Raka Kogumiskeskus OÜ. Kuupäev oli selgelt kokku lepitud, millal tuli loomad üle anda. Hageja antud täiendav tähtaeg ei ole arvestatav, kuna neid samu loomi ei ole võimalik üle anda, sest proovid aeguvad ja loomad kasvavad teatud vanusest välja. Kostja esindaja taotleb jätta hagi rahuldamata ja kulud hageja kanda. Hagi rahuldamisel, soovib kostja tasaarvelduse tegemist kostja poolt tehtud kuludega, mida kanti seoses loomade müügiks ettevalmistamisega (summad 29.12.2011.a kostja vastuses kirjas).

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et Aruküla Farm OÜ (end. ärinimi Partner Stocks OÜ) hagi Sadala Agro OÜ vastu lepingu rikkumisest tuleneva võlgnevuse ja viivise tasumiseks tuleb rahuldada. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja uurinud kirjalikke tõendeid, tegi kindlaks järgmise: 1)Aruküla Farm OÜ ja Sadala Agro OÜ vahel oli sõlmitud kehtiv suuline müügileping, mille alusel Sadala Agro OÜ müüs ja Aruküla Farm OÜ ostis viimaselt elusloomi (pullid ja veised). Selles jõudsid pooled 25.05.2012.a kohtuistungil ühisele arusaamisele ja seda tõendavad hageja ja kostja esindaja väited. Kohus leiab, et ostjaks müügitehingus saab lugeda praeguse hageja Aruküla Farm OÜ, endise ärinimega Partner Stocks OÜ (hageja nime vahetus tl.30), keda ostu-müügi tehingus esindas hageja juhatuse liige HxxxxxKxxxxx. Juhatuse liige Hxxxx Kxxxxx esindas hagejat (tol ajal Partner Stocks OÜ) läbirääkimistes. Seega on ostu-müügi lepingust tulenevad õigused ja kohustused võtnud endale Aruküla Farm OÜ. Asjaolu, et hagejat esindanud juhatuse liige Hxxxx Kxxxxx on Türgi kodanik, ei muuda hageja isikut. Hageja kinnitusel ei olnud hagejal selles tehingus muid esindajad, hageja ei ole volitanud kedagi ennast selles tehingus esindama peale Hxxxx Kxxxxxxxx Ka kostja möönab kohtuistungil 25.05.2012, et ta on müügilepingu sõlminud Aruküla Farmiga. Kohus on seisukohal, et hageja esindajaks oleva juhatuse liikme poolt on kokkulepe loomade ostuks sõlmitud TsÜS § 115 lg.1, § 116 lg.1, lg.2 alusel esindusõigust kasutades ja sellest esindusest tulenevad õigused-kohustused on Aruküla Farm OÜ-l.

7 (12)

2)Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Sadala Agro OÜ on koostanud ettemaksu arve ning Aruküla Farm OÜ on tasunud tulenevalt ettemaksuarvest 3000 eurot Sadala Agro OÜ-le (tl. 8-9). 3) Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et pooled leppisid kokku, et kaup tuleb üle anda hiljemalt 22.06.2011.a. ja et kostja teeb eelnevalt pullvasikatele veterinaaruuringud. Pooltel puudub ühine seisukoht ostu-müügilepingus sätestatud täpsetes tingimustes, mis erinevad nii kauba koguse, üleandmise koha kui ka transpordi tingimuste osas (tl. 41, 67). Hageja väitel oli müügilepingu esemeks kokku 110 looma (hiljem- tl.67, et 128 eluslooma kahes osas), kostja väitel 91 eluslooma. Nii hageja kui ka kostja kinnitusel oli müügikokkuleppe sisuks 60 pullvasikat ja 8 lihaveist. Pooltel on erinev seisukoht müügiks kokku lepitud pullide (vanuses 15-24 kuud) arvus- hageja väitel 60 pulli, kostja väitel 23 pulli. Kohus leiab, et esitatu alusel saab tõendatuks lugeda, et pooltel oli sõlmitud kokkulepe vähemalt 91 looma müügiks: 60 pullvasikat (kellele tuli eelnevalt teha veterinaaruuringud), 8 lihaveist ja vähemalt 23 pulli vanuses 15-24 kuud. Müügilepingu esemeks olevate veiste lõpliku arvu määratlemata jäämine ei takista ega mõjuta esitatud nõude lahendamist. Kohtu hinnangul võimaldavad poolte esitatud tõendid ja väited kindlaks teha seda, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv müügileping, millest tulenevad lähtuvalt VÕS § 208 lg 1 neile õigused ja kohustused, ning seda, et vastavalt Sadala Agro OÜ ettemaksuarvele nr 11361 on tasunud Aruküla Farm OÜ ettemaksu summas 3000 eurot. Hageja väitel ei olnud üleandmise koht ja transporditingimused kindlaksmääratud, vaid need pidid selguma alles siis, kui kostja teavitab hagejat kauba valmispanekust. Kostja väitel tuli kaup üle anda Sadala Agro OÜ laudas ning transpordiga pidi hageja tegelema. Hageja märgib (tl.31), et talle polnud teada, et vajalikud proovid on tehtud ja et kaubale võib järgi tulla; teadet selle kohta, et loomadele on proovid tehtud ja kaubale võib järgi tulla, pole antud ega tõendatud. Sellest järeldab kohus, et ka hageja möönab, et kaubale pidi järgi minema hageja ja et kauba üleandmine pidi toimuma kostja Sadala Agro OÜ juures. Kohtu hinnangul ei käi poolte vahel vaidlus mitte müügilepingu osaks olevate oluliste tingimuste üle, vaid selle üle, kas kostja on teavitanud hagejat asja valmispanekust (ja hageja jätnud kaubale järele tulemata) või ei ole või on kostja jätnud täitmata temal kui müüjal VÕS § 209 lg.1, lg.2 tuleneva kohustuse teatada ostjale, et kaup on ostja käsutusse andmiseks valmis pandud. VÕS § 209 lg 1 sätestab: Kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Kui lepingu esemeks on liigitunnustega asjad, ei loeta neid ostja käsutusse andmiseks valmispanduks enne, kuni neid ei ole lepingu järgi üleandmiseks tähistusega, veodokumentidega või muul viisil selgelt eristatud. (2) Kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks. (4) Kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse. Kui lepingus on ette nähtud asja vedamine, kuid sellega ei kaasne müüja kohustust asi ostjani toimetada, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel vedajale, kes on kohustatud asja saatmiskohast vedama.

8 (12)

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas Sadala Agro OÜ on teavitanud, vastavalt VÕS § 209 lg 1, et Sadala Agro OÜ on kauba valmis pannud Aruküla Farm OÜ-le üleandmiseks ning eelnevast tulenevalt, kas Aruküla Farm OÜ on jätnud kauba vastu võtmata. Tulenevalt VÕS § 208 lg 1 kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja sõnul ei ole kostja teavitanud hagejat kauba valmispanekust, mis tingis viivituse lepingu täitmises ning lõpuks esitas hageja kostjale pretensiooni, mis sisaldas ka lepingust taganemise avaldust (tl. 10-12). Kostja sõnul suhtles ta hagejaga läbi Raka Kogumiskeskus OÜ, keda arvas olevat hageja esindaja ning teavitas Raka Kogumiskeskus OÜ-d mitmeid kordi, et kaup on valmis ning sellele võib järele tulla. Kostja sõnul tuleb elusloomade müügi puhul arvestada nende teatavat vanust ning ka seda, et müügiks vajalikud proovid aeguvad 30-päeva jooksul, mistõttu oli kostja huvi kauba müümiseks õigeaegselt (hiljemalt 22.06.2011.a) olemas. Kostja sõnul teavitas ta Raka Kogumiskeskus OÜ-d mitmeid kordi kauba valmisolekust, kuid ostuhuvilised kadusid vahepeal lihtsalt ära. Kostjale jäi mulje, et Raka Kogumiskeskus OÜ on vahendusfirma ning tema kaudu käib kogu hageja ja kostja vaheline suhtlemine. Hageja ei tunnista Raka Kogumiskeskus OÜ-d enda esindajana ning leiab, et seadusest tulenev teavitamiskohustus on käesolevalt jäetud täitmata, mistõttu on kostja rikkunud oluliselt lepingutingimusi ning seetõttu on hageja ka lepingust VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel taganenud ning soovib vastavalt VÕS § 189 lg 1 ettemaksu summas 3000 eurot, intressi ning viivise tasumist kostja poolt. Hageja sõnul näitas hageja ostuhuvi juba ainuüksi asjaolu, et hageja tasus enne 22.06.2011.a, mil tuli hiljemalt kaup üle anda, ettemaksuarve. VÕS § 209 lg 1 tuleneb müüja (Sadala Agro OÜ) kohustus panna kaup (elusloomad) valmis hageja käsutusse andmiseks ning kohustus teavitada ostjat (Aruküla Farm OÜ) kauba valmispanekust. Õige ostja andmed olid kajastatud ka müüjale (kostjale) esitatud ettemaksuarves (tl.8), mille järgi olnuks kostjal võimalus eksimata oma teavitamiskohustus täita. Puuduvad tõendid selle kohta, et Sadala Agro OÜ oleks teavitanud Aruküla Farm OÜ-d kauba valmispanekust. Sadala Agro OÜ on nii kirjalikus menetluses kui ka suulises menetluses jäänud oma seisukoha juurde, et on teavitanud Raka Kogumiskeskus OÜ-d veiste ja pullide müügiks valmispanekust ning kuna neile nähtuvalt oli Raka Kogumiskeskus OÜ Aruküla Farm OÜ esindaja (ühtlasi vahendusfirma), siis on Sadala Agro OÜ, teavitades hagejat esindavat firmat, täitnud VÕS § 209 lg 1 tuleneva teavitamiskohustuse. Kostja ei ole suutnud tõendada, et Raka Kogumiskeskus OÜ oleks käesoleval juhul ka tegelikult hageja esindaja. Hageja sõnul ei ole Raka Kogumiskeskus OÜ nende esindaja ning seetõttu ei ole ka täidetud teavitamiskohustust, isegi kui Sadala Agro OÜ on teavitanud Raka Kogumiskeskus OÜ-d. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid sellele, et Aruküla Farm OÜ-d (endise ärinimega Partner Stocks OÜ), kui lepingupartnerit ei ole teavitatud kauba valmispanekust. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

9 (12)

Kuna kostja on väitnud korduvalt, et teavitas kauba valmispanekust Raka Kogumiskeskus OÜ-d, mitte Aruküla Farm OÜ-d, kuid ei ole suutnud tõendada, et Raka Kogumiskeskus OÜ on hageja esindaja, siis sellest järelduvalt leiab kohus, et Sadala Agro OÜ on jätnud teavitamata Aruküla Farm OÜ-d kauba üleandmiseks valmispanekust ning rikkunud VÕS § 209 lg 1 tulevat teavitamiskohustust. Käesolevalt on Sadala Agro OÜ poolt teavitamiskohustuse mittetäitmine käsitletav olulise lepingurikkumisena. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et loomade müümine oli seotud kindla tähtpäevaga- 22.06.2011, pärast seda tulnuks teha uued veterinaarproovid ja loomade vanus ületanuks tingimuseks seatud piiri. Aruküla Farm OÜ ja Sadala Agro OÜ on sõlminud suulise müügilepingu. Sadala Agro OÜ on esitanud Aruküla Farm OÜ-le ettemaksuarve nr 11361, mille Aruküla Farm OÜ on tasunud 14.06.2011.a. Eelnevalt on kohus kindlaks teinud, et Sadala Agro OÜ ei ole täitnud VÕS § 209 lg 1 tulenevat teavitamiskohustust kauba üleandmiseks valmispaneku kohta. Aruküla Farm OÜ on esitanud 26.09.2011.a pretensiooni, mille on andnud Sadala Agro OÜ-le täiendava tähtaja (03.10.2011.a.) müügilepingu täitmiseks ning juhul, kui Sadala Agro OÜ ei täida müügilepingut, taganeb Aruküla Farm (end. ärinimi Partner Stocks OÜ) ostumüügilepingust ning palub tagastada tehtud ettemaks summas 3000 eurot, intress summas 20,83 eurot hiljemalt 11.10.2011.a. Sadala Agro OÜ ei täitnud müügilepingust tulenevat ning Aruküla Farm OÜ taganes müügilepingust. Enne lepingust taganemist andis hageja kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, seega tegutses VÕS § 114 lg.1 kohaselt. Kohustuse mittetäitmine ka täiendava tähtaja jooksul annab kostja rikkumisele VÕS § 116 lg.2 p.5 järgi olulise lepingurikkumise tähenduse. Aruküla Farm OÜ taganes müügilepingust Sadala Agro OÜ-ga VÕS § 101 lg 1 p 4, § 116 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi. VÕS § 116 lg 2 p 1 sätestab: olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Käesolevalt on Aruküla Farm OÜ jäänud ilma müügilepingu esemeks olevast kauba, s.o pullid ja veised, kuna kostja rikkus oma kohustust teavitada hagejat kauba üleandmiseks valmispanekust ega loonud kostjale võimalust kaubale järele tulla. Hageja andis 26.09.2011.a täiendava tähtaja lepingu täitmiseks, kuid kostja seda ei teinud. Kohtu hinnangul on tegemist olulise lepingurikkumisega ning Aruküla Farm OÜ taganemine müügilepingust Sadala Agro OÜ-ga on õiguslik. Kohus leiab, et käesolevalt on hageja lepingupoolena jäänud ilma olulisel määral sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, s.o lepingu esemeks olevast asjast ehk antud juhul veistest ja pullidest, kusjuures kokku oli lepitud tingimuses, mis muutuvad ajas pöördumatult- ostetavate loomade vanuses. Hageja ei oleks veiste ja pullide ostu-müügilepingut sõlminud, teades, et ta kaupa ei saa. Kostja pidi teadma, et kui ta sel moel lepingut rikub ning hageja jääb ilma kaubast, siis on tegemist olulise lepingurikkumisega. Käesolevalt on Aruküla Farm OÜ taganenud VÕS § 188 lg 1 kohaselt müügilepingust Sadala Agro OÜ-ga. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma

10 (12)

üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Lähtuvalt VÕS § 189 lg 1 palub Aruküla Farm OÜ mõista välja Sadala Agro OÜ-lt ettemaksuna tasutud 3000 eurot ning maksta intressi tagastatavalt rahalt raha saamisest alates. Aruküla Farm OÜ on hagis esitanud intressi summaks 25,99 eurot, mille palub kostjalt välja mõista. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Ametlikes teadaannetes avaldatud võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhi re-finantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2011.a oli 1,25%. Ametlikes teadaannetes avaldatud võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhi re-finantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2012.a oli 1,00%. Hageja on arvutanud perioodil 12.10.2011.a – 26.10.2011.a viiviste summaks 8,40 eurot. Hageja palub viivise väljamõistmist kuni nõuete täieliku rahuldamiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tulenevalt Euroopa Keskpanga põhi re-finantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimase intressimäära muutusest alates 01.01.2012.a, arvutab kohus välja viivise põhinõudelt perioodil 27.10.2011.a – 31.12.2011.a, mis on 45,54 (3000*66*0,023%) eurot. Kohus mõistab viivise välja ka perioodil 01.01.2012.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab Aruküla Farm OÜ hagi Sadala Agro OÜ vastu võlgnevuse summas 3000 eurot, intressi summas 25,99 eurot, viivise perioodil 12.10.2011.a – 31.12.2011.a summas 53,94 eurot nõudes, ja lisanduva viivise nõudes perioodil 01.01.2012.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus ei rahulda kostja taotlust tasaarvelduse tegemiseks kostja poolt tehtud kuludega summas 2442,80 eurot, millest proovide laboris uurimisele kulus 1128,90 eurot, töötasu vallaveterinaarile summas 73,20 eurot ning tööjõu ja söötade kulu ülejäänu, mida kanti seoses loomade müügiks ettevalmistamisega. Tasaarvestuse eelduseks on selge ja vaidlustamata nõue tasaarvestust soovival poolel. Hageja on tasaarvestuse vaidlustanud, kuna tasaarvestuse aluseks olevaid kulutusi ei ole kandnud mitte kostja, vaid kolmas isik (Sadala Piim). Kuna tasaarvestuse pool ei ole tõendanud tasaarvestuse aluseks olevate kulutuste kandmist, puudub VÕS § 197 lg.1 järgi nõue, mida tasaarvestada.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab: Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

11 (12)

Kohus rahuldab hagi, mistõttu teeb kohus otsuse kostja kahjuks. Sellest tulenevalt jäävad hagimenetluse kulud Sadala Agro OÜ kanda.

Kohtunik Ülle Raag

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.