Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu andmetel on Vello Juur’e nimele registreeritud ühisomandis A. J. 765/4752 mõttelist osa kinnistust (korteriomand) Lihula mnt 2121, Haapsalu linn, katastritunnusega 18301:019:0002, registriosa numbriga 1485132. Eluruumi suuruseks on 76,50 m2. Tutvunud erinevate kinnisvaraportaalide pakkumistega on sarnaste korterite keskmiseks maksumuseks 50 000 eurot. Kuna kinnisvaraportaalide kaudu toimuv müük ei ole kiire müük, samas on pankrotimenetlus oma iseloomult kiire menetlus, siis on vara kiirmüügihind ilmselgelt madalam. Seetõttu, konsulteerides ka võlgnikuga, asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et korteri kiirmüügihinnaks on esialgu 40 000 eurot, millest Vello Juur’e vara on 1⁄2 väärtusest s.o. 20 000 eurot. Seega tulenevalt eeltoodust on Vello Juur’e ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad varad kokku hinnanguliselt 20 000 eurot. Võlgniku poolt avaldatud kohustused on järgmised (Lisa 11): Võlgnevused krediidiasutustele on järgmised:

kuuluvate ja kuulunud kinnisasjade kohta e-kinnistusraamatule, Äriregistrile ja Maksu- ja Tolliametile. Ajutine haldur on informatsiooni saamiseks vestelnud võlgnikuga. Aruande kohaselt on Vello Juure vara korteriomand Lihula mnt 21-21, Haapsalu, mis ühisomandis A. J. ́ga. Korteri hinnanguliseks väärtuseks on haldur lugenud 40 000 eurot. Kohustustusi on Vello Juurel hinnanguliselt 26 825,92 eurot, need on peamiselt võlgnevused krediidiasutustele ja Haapsalu Linnamajanduse AS-le. Seega on Vello Juurel vara hinnanguliselt 20 000 euro väärtuses, samas teadaolevaid kohustusi kokku hinnanguliselt 26 825,92 eurot, seega ületavad kohustused varasid 6825,92 eurot. V. Juurel ei ole sissetulekuid, mille arvelt katta jooksvaid kohustusi. Ajutine haldur Ly Müürsoo on seisukohal, et Vello Juur on maksejõuetu, mis ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vello Juur on 19.06.2012.a. kohtule teatanud, et tal ei ole vastuväiteid ajutise halduri aruandele. Kohtuistungil 19.06.2012.a. jäi võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse juurde leides, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja palus pankrot välja kuulutada. III Võlgniku tegevus ja maksejõuetus Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul suutmatus tasuda endale võetud kohustuste eest. Seega on maksujõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt vara, võlgnik on töötu, on tegemist võlgniku maksejõuetusega, mis ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on “mitterahuldav”. Halduril ei ole käesoleval ajal andmeid pankrotikuritegude kohta KarS §-de 384 või 385 tunnustel. Ajutine haldur on arvamusel, et kohustustest vabastamise menetlus on võimalik. IV Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalused Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei ole võlgnik teinud tagasivõidetavaid tehinguid. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest § 23 lg 1, 2, 3, 6; § 31, § 40 lg 1 p 1, § 86, § 150lg 1 p 2 ja 5 ning lg 2 teeb ajutine haldur ettepaneku: 1) Kuulutada välja Vello Juur pankrot ja nimetada pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo (ik *). 2) mõista võlgnikult välja ajutise halduri tasu ning pankrotimenetluse kulude hüvitis. Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku, võlausaldaja ja ajutise pankrotihalduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldus tuleb rahuldada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg. 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnikul on ainukeseks sissetulekuks on töötu abiraha ja tema kohustused on vastavalt ajutise pankrotihalduri ettekandele vähemalt 26 825,92 eurot, on tegemist olukorraga, kus võlgnik V. Juur ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et seoses tagastamata eluasemelaenuga kasvavad pidevalt viivised ja intressid ning seetõttu võlgniku maksejõuetus süveneb.

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kergekäeliselt võetud laenud. Oma sissetulekutest ei suuda võlgnik katta olemasolevaid kohustusi. Kohus on veendunud, et kui võlgniku pankrotti välja ei kuulutata, siis võlgniku maksejõuetus süveneb veelgi. Eeltoodu alusel tuleb võlgnik Vello Juur pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Vastavalt PankrS § 78 lg 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus leiab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb määrata 11. juulile 2012.a. Kohus leiab, et Ly Müürsoo vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada Vello Juure pankrotihalduriks. Vastavalt PankrS § 31 lg 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg1 p 1 ja 2 on pankrotimenetluse kuludeks kohtukulu ja ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 2 sätetel kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg. 1 p. 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara. Eeltoodu alusel jäävad pankrotimenetluse kulud võlgniku Vello Juur kanda. Ajutine haldur esitas kohtule aruande tehtud tööst ajutise pankrotihaldurina ning tasu taotluse. Ajutine haldur taotleb määrata tasuks 767 eurot ja vajalike kulutuste katteks 232 eurot, kokku 1000 eurot. Kohtuistungil jäi ajutine haldur oma taotluse juurde. Võlausaldajate esindaja Peep Rajavere oli nõus ajutise halduri poolt esitatud tasu arvestusega, samuti ei vaielnud võlgnik V. Juur ajutise halduri aruandele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt esitatud tasu taotlus on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohtuistungil 19.06.2012.a. esitas võlausaldajate esindaja Peep Rajavere taotluse tagastada ajutise halduri tasu 1000 EURi kohtudeposiidi arvelt Haapsalu Linnamajanduse ASile ning riigilõiv 383,46 EURi ja esindaja tasu 420,00 EURi + km 20%, mõista välja pankrotivarast. Haapsalu Linnamajanduse AS on kohtu nõudel tasunud kohtu deposiiti 1000 eurot ajutise halduri tasu ja kulude katteks. Võttes arvesse, et PankrS § 150 lg 2 alusel kuuluvad ajutise halduri tasu ja kulu välja mõistmisele võlgniku Vello Juure pankrotivarast, siis tuleb Haapsalu Linnamajanduse ASile tagastada kohtu deposiiti tasutud 1000 eurot. Samuti leiab kohus leiab, et võlausaldaja esindaja tasutud riigilõiv ja esindaja tasu on PankrS § 150 lg 1 p 1 mõistes menetluskulu, seetõttu tuleb taotlus rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.