Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2012. a
Tsiviilasja number
2-12-1805
Tsiviilasi
Madis Pretke hagi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. märtsi 2012. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Madis Pretke määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Madis Pretke (isikukood: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla, Turu 56) Vastustaja (kostja): Tartu Vangla
esindajad
Tartu
Vangla
vastu
euro
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama
tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole Tartu Maakohus pädev lahendama Madis Pretke taotlust osas, mis puudutab kahjutasu 7 eurot tööriietuse- ja kaitsevahendite mitteõigeaegse väljastamise eest. Seetõttu tuleb hagi jätta selles osas menetlusse võtmata ja TsMS § 372 lg 6 alusel hagejale tagastada. TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus leidis, et ka hagi kahju 300 eurot hüvitamise nõudes tuleb jätta menetlusse võtmata. Hageja ei ole kohtu 23.01.2012. a ja 01.02.2012. a määrustele vaatamata kõiki puudusi kõrvaldanud ega vajalikul määral välja toonud hagi aluseks olevaid asjaolusid (TsMS § 3401 lg 2). Hageja poolt esitatud asjaoludest ei nähtu, et tema õigusi oleks rikutud (TsMS § 371 lg 21). VangS § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. VÕS § 762 kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. VÕS 770 lg 1 kohaselt vastutavad tervishoiuteenuse osutaja ja VÕS § 758 lg-s 2 nimetatud isik üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. VÕS § 770 lg 3 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja ja VÕS § 758 lg-s 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Nii hageja kui kostja poolt esitatud avaldustest nähtuvalt hageja haigestus ning Tartu Vangla tegeles tema ravimisega. Esitatud asjaoludest ei ole võimalik aga järeldada, et tervishoiuteenuse osutamisel on hagejat valesti või puudulikult ravitud ning et hagejale on tekkinud sellest kahju.
1) sai hageja nakkushaiguse vangla töötajate süülise käitumise tõttu (temale ei väljastatud kaitse- ja töövahendeid). Vangla süüline käitumine ja nakkushaiguse tekkimine on seotud, st töökaitsevahendite olemasolul ei oleks viirusnakkust tekkinud; 2) on maakohus teinud eksliku järelduse, et viirusnakkus tekkis külmetuse tõttu. Madis Pretke esitas 12.03.2012. a täiendavad seisukohad. Seisukoha kohaselt ei määratletud talle diagnoosi ning ravi ei viidud lõpuni peale seda, kui oli selgunud õige diagnoos.
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.