Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 2 (9)

Tsiiviilasi 2-09-9146 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3 (9)

Tsiiviilasi 2-09-9146 tõendid enne enampakkumise algust, kuid hageja sellist teadet pankrotihaldurile ei esitanud. Kostja põhjendus ei ole asjakohane, sest hagi esitamisega tuleb lugeda, et hageja on kostjale teatanud oma õigustest müüdavale asjale. Haldur osales antud menetluses võlgniku seadusliku esindajana. 3) Pankrotialdur on täielikult ignoreerinud käimasolevast kohtumenetlusest, kus hageja hages oma õigusi pankrotihalduri poolt müüdud asjale (korteriomandile). Vaidluse eseme müügiga on hageja sattunud olukorda, kus tal ei ole oma hagiga enam võimalik taotletud eesmärki saavutada ning see omakorda on tinginud hageja loobumise oma hagist. Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et antud asjas on põhjendatud kohaldada TsMS § 168 lg 4 ning jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna vastaspool(t)e mentluskulu jätmine hageja kanda oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kostja AS SEB Pank 11.04.2012.a seisukoht menetluskuldue kindlaksmääramise osas. AS SEB Pank ei ole käesoleva menetluse raames menetluskulusid kandnud. AS SEB Pank kui Oskar Investeeringud OÜ (pankrotis) võlausaldaja leiab samas, et hageja taotlus jätta menetluskulud poolte endi kanda ei kuulu rahuldamisele. Riigikohus on lahendis 3-2-1-14210 leidnud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja märgib oma avalduses, et hagist loobumise põhjuseks on asjaolu, et hagiga ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada. AS SEB Pank märgib, et hageja poolt viidatud asjaolu on hagi läbivaatamata jätmise aluseks (mille korral oleks hagejal mh. võimalik taotleda kogu riigilõivu tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-s 3 sätestatule). Taotletud eesmärgi saavutamise võimatus oli või pidi olema hageja esindajale ettenähtav, kuna Oskar Investeeringud OÜ (pankrotis) näol on tegemist pankrotivõlgnikuga. Pankrotimenetluse eesmärkideks on teatavasti pankrotvara realiseerimine ja võlausaldajate nõuete võimalikult kiire rahuldamine. Hageja ei ole aga taotlenud ei hagi tagamist ega esitanud nõuet Oskar Investeeringud OÜ (pankrotis) vastu pankrotiseaduses sätestatud korras. Eeltoodut arvestades on AS SEB Pank seisukohal, et hagejalt tuleb välja mõsta Oskar Investeeringud OÜ (pankrotis) menetluskulud TsMS §§ 150 lg-s 5 ja 168 lg-s 4 sätestatu alusel. Kostja Oskar Investeeringud OÜ (pankrotis) 12.04.2012.a seisukoht menetluskuldue kindlaksmääramise osas. Menetluskulude nimekiri ja taotlus esitatud 20.04.2012.a. Kostja OÜ Oskar Investeeringud (pankrotis), on käesolevas menetluses kandnud kohtuväliseid kulusid õigusabile, ning soovib asjaga seoses kantud kulude hüvitamist. Kostja palub kohtul tsiviilasja 2-09-9146 lõpetamisel hageja loobumisega hagist, määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta kõik Kostja OÜ Oskar Investeeringud (pankrotis) menetluskulud Hageja T.N. ́i kanda. Kostja vaidleb aga täielikult vastu Hageja seisukohale selles, et tsiviilasjas menetluse lõpetamisel Hageja hagist loobumise tõttu, tuleb poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Kostja ei nõustu Hageja seisukohaga menetluskulude poolte enda kanda jätmisest põhjusel, et Hageja suhtes oleks tehtav lahend oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kostjale jääb Hageja seisukoht tema suhtes ebaõiglase ja ebamõistliku lahendi tegemisest arusaamatuks. Asjakohane ei ole antud juhul Hageja poolt viidatud PankrS § 43 lg 4, mis sätestab, et juhul kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on nõue võlgniku vastu eseme välistamiseks pankrotivarast, vaatab kohus nõude läbi. Kostja on käesolevas kohtumenetluses korduvalt viidanud PankrS §-le 46 lg 1 ja §-le 55 lg 1 ja selgitanud, et haldur võlgniku seadusliku esindajana, on kohustatud kaitsma kõikide võlausaldajate ja võlgniku huve ning tagama kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Seega ei võinud Hageja ainuüksi pankrotiseaduse loogikast tulenevalt

4 (9)

Tsiiviilasi 2-09-9146 eeldada, et Haldur nõustuks Hageja taotlusega eelistada Hagejat teistele võlausaldajatele ja välistada Hageja korteriomand muust pankrotivarast. Selline tehing oleks paratamatult toonud kaasa pankrotivõlgniku ja teiste võlausaldajate, eelkõige hüpoteegipidaja huvide kahjustamise. Kostja on ka selgitanud, et Hagejal oli võimalus oma õigusi maksma panna võlgniku suhtes algatatud pankrotimenetluses. Kostja 1 on käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentides antud asjaolu mitmel korral ka rõhutanud. Kui Hageja ise ei ole nõuetekohaselt enda nõudeõigusest teavitanud, jättes PankrS § 93 ettenähtud tähtaja jooksul esitamata nõudeavalduse (PankrS § 94), ei saa selles süüdistada Kostjat. Seega ei ole antud juhul olemas eeldusi Hageja loobumisavalduses viidatud TsMS § 162 lg 4 sätte kohaldamiseks. Kostja märgib siinkohal ka täiendavalt, et õigus loobuda hagist on tsiviilkohtumenetlusteovõimelise isiku õigus, mitte kohustus ja Hagejale rangelt vabatahtlik. Kui Hageja leiab, et tal ei ole võimalik esitatud hagiga saavutada soovitud eesmärki ja ta otsustab hagist loobuda, millist asjaolu Hageja hagist loobumise avalduses ka esile on toonud ja kui kohus Hageja taotluse rahuldab, ei ole tegemist Hageja suhtes ebamõistliku ja ebaõiglase kohtulahendiga nagu Hageja ekslikult väidab. Sel põhjusel tuleb Hageja taotlus, jätta menetluse lõpetamisel Hageja poolse hagist loobumise tõttu menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, rahuldamata. Hagejal on vastavalt TsMS §-le 150 lg 1 p 3 õigus taotleda hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu täies ulatuses tagastamist. Hageja loobumine hagist ei piira aga Kostja õigust nõuda Hagejalt enda menetluskulude hüvitamist (TsMS § 150 lg 5, § 168 lg 4). TsMS § 174 lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Tulenevalt viidatud TsMS sätetest esitab Kostja Oskar Investeeringud (pankrotis) tsiviilasja 2-09-9146 menetlusega seoses kantud menetluskulude nimekirja ja kulude kandmist tõendavad dokumendid, milleks on: 1) 20.04.2012 Aavik & Partnerid Advokaadibüroo arve nr 120375-KK õigusabi osutamise kohta summas 1989,00 eurot; 2) Kostja esindamisel asja menetlusega seoses teostatud tööde spetsifikatsioon; 3) 20.04.2012 OÜ Oskar Investeeringud (pankrotis) maksekorraldus nr 5 õigusabiarve tasumise kohta. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes TsMS OÜ Oskar Investeeringud (pankrotis) palub määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline koosseis tsiviilasja nr 2-09-9146 kohtumenetluses, jätta Kostja OÜ Oskar Investeeringud (pankrotis) kõik menetluskulud, sh kohtuvälised kulud (õigusabikulud) summas 1989,00 eurot Hageja T.N.i kanda. Hageja 15.05.2012.a seisukoht menetluskulude jaotuse osas. Hageja ei ole nõus menetluskulude jätmisega tema kanda. Samuti ei nõustu hageja menetluskulude koosseisu ja suurusega. Selles osas jäädakse täielikult hagist loobumise avalduses menetluskulude jaotamise kohta esitatud seisukohtade juurde ning leitakse, et TsMS § 168 lg 4 tulenevalt tuleb menetluskulud antud asjas jätta poolte endi kanda. Oma eelnevalt esitatud seisukohta hageja siinjuures kordama ei hakka vaid osundab sellele menetlusdokumendile. Lisaks eelnevale osundab hageja ka Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 32-1-28-12 tehtuid lahendile, kus riigikohus on leidnud et TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt ka Riigikohtu 28.09.2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). Kuigi hageja leiab, et menetluskuld tuleb jätta poolte endi kanda, peab hageja vajalikuks põhjendada, et kostja poolt esitatud menetluskulude suurus ei ole arvestades asja keerukust ja

5 (9)

Tsiiviilasi 2-09-9146 menetlusstaadiumit mõistlik ega põhjendatud. Kostja nõuab menetluskulusid summas 1989 eurot. Kostja Oskar Investeeringud (pankrotis) vastu suunatud nõudes on hagi hind 100 000 krooni ehk 6391,16 eurot. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad on hagilt hinnaga kuni 6400 eurot lepingulise esindaja tasu piirmäär 3200 eurot. Tasu piirmäärad on määratud menetluskuludeks kohtuasja võimalikuks menetlemiseks kõigis kolmes kohtuastmes. Hagi antud asjas on esitatud 2009 aasta märtsikuus. Kostja kasutab lepingulist esindajat alles alates 2011 aasta jaanuarikuust. Hageja on oma hagist loobunud eelmenetluses. Menetlusstaadiumis, kus kostja lepinguline esindaja on eelmenetluses esitanud vaid kaks kirjalikku arvamust ja ühe taotluse ning kus kostja esindaja ei ole osa võtnud ühestki antud asjas peetud kohtuistungist, ei oleks kindlasti kostja poolt esitatud menetluskulude suurus põhjendatud ega vajalik summas, mis on ligikaudu 2/3 kogu lubatud piirmäära suurusest. Kostja poolt esitatud menetluskulude rahaline suurus ei vasta TsMS § 175 lg 1 nõuetele. Hageja palub jätta poolte menetluskulud antud asjas menetlusosaliste endi kanda.

Kohtu seisukoht. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on hagist loobunud saamata esitatud nõudest rahuldust. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. AS-l SEB Pank menetluskulude rahalist nõuet hageja T.N.i vastu ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja poolt märgitud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, et hagejalt kostja, OÜ Oskar Investeeringud (pankrotis), kantud menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Seetõttu kohus jätab OÜ Oskar Investeeringud (pankrotis) menetluskulud hageja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 kohaselt kohtuvälised kulud on: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule; lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Kohus on seisukohal, et kuivõrd tegemist on olemuselt keeruka hagiga, siis seetõttu oli asjas kostja Oskar Investeeringud OÜ (pankrotis) pankrotihalduri poolt advokaadi palkamine vajalik. Siinkohal kohus märgib, et pankrotihaldur Ly Müürsool akadeemiline juriidiline haridus puudub.

6 (9)

Tsiiviilasi 2-09-9146 Oskar Investeeringud OÜ (pankrotis) on esitanud Aavik & Partnerid Advokaadibüroo 20.04.2012.a. arve nr 120375-KK õigusabi osutamise kohta summas 1989,00 eurot (õigusabikulu 1657.50 € ja käibemaks 331.50 €), õigusabi osutamine 12,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 130.- €. Nimetatud arve on Oskar Investeeringud OÜ (pankrotis) poolt advokaadibüroole tasutud 20.04.2012.a. Arvele on lisatud ajaarvestus. 1) 5.01.2011 1,25 (ajakulu) 130 (tunnitasu) 162,5 (tasu) Hagiavalduse materjalidega tutvumine, õiguslik hinnang 6.01.2011 0,75 130 97,5 Arutelu pankrotihaldur Ly Müürsooga vastuse koostamiseks hagiavaldusele 9.01.2011 2,75 130 357,5 Kostja vastus Pärnu MK-le tsiviilasjas 2-09-9146 Kostja vastus Pärnu MK-le tsiviilasjas 2-09-9146, teksti täiendamine ja 10.01.2011 0,5 130 65 redigeemine. Kohtule on 10.01.2011.a. esitatud vastus hagile. Kohus on seisukohal, et arvestades töö sisu ja raskuse astet ning mõislikkust töö tasustamisel, on põhjendatud ja vajalikus kuluks selle töö osas kokku 335.52 €, tunnitasuga 63.91 €. 2) 25.04.2011 0,35 130 45,5 Poolte ühisavaldus seoses võimaliku kokkuleppe sõlmimisega - Asjaajamine, e-kirjavahetus hageja ja SEB Pank esindajatega ühistaotluse 25.04.2011 0,35 130 45,5 koostamiseks ja esitamiseks kohtule. Kohtule on 25.04.2011.a. esitatud poolte ühistaotlus eelistungi edasilükkamiseks. Kohus on seisukohal, et arvestades töö sisu ja raskuse astet ning mõislikkust töö tasustamisel, on põhjendatud ja vajalikus kuluks selle töö osas 20.- €. 3) 22.08.2011 0,75 130 97,5 Nõupidamine pankrotihalduri Ly Müürsooga Oskar Investeeringud OÜ (pankrotis) vara enampakkumisega müügiga seoses, ekirjavahetus halduriga tulenevalt Pärnu MK e-kirjast küsimusega seoses 24.08.2011 0,25 130 32,5 pankrotivara müügiga 24.08.2011

0,35

45,5

vastus (e-kiri) kohtu 24.08.2011 e-kirjale

Pärnu Maakohus 26.04.2011.a. määrusega andis pooltele tähtaja asjas kompromisslepingu sõlmiseks. 24.08.2011.a. kohus tegi e- kirjaga päringu kompromisslepingu sõlmimise võimalikkuse kohta. 24.08.2012.a. on adv Kersti Kägi teatanud, et puudub valmisolek kokkuleppe sõlmimiseks. Kohus tasustab advokaadi töö kohtule vastamiseks, arvestades, et tegemist oli teate saatmisega, 5 € ulatuses. 4) 1.11.2011 0,5 130 65 Nõupidamine pankrotihalduri Ly Müürsooga AS SEB Pank kohtule esitatud taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ts. asjas 2-09-9146, osas. Arutelu vastuse koostamiseks Pärnu Maakohtule tulenevalt AS SEB Pank 2.11.2011 0,5 130

01.11.2011 taotlusest seisukoht Pärnu Maakohtule AS SEB pank taotlusele hagi läbivaatamata 2.11.2011 1,75 130 227,5 jätmiseks ts. asjas 2-09-9146.

7 (9)

Tsiiviilasi 2-09-9146 Kohtule on 02.11.2011.a. esitatud seisukoht AS SEB Pank taotlusele hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kohus on seisukohal, et arvestades töö sisu ja raskuse astet ning mõislikkust töö tasustamisel, on põhjendatud ja vajalikus kuluks selle töö osas 175.75 €. (tunnihind 63.91 €). 5) 21.03.2012 0,5 tutvumine ja analüüs.

130 65

Hageja 05.12.2011 seisukoht kostjate vastusele-

21.03.2012 0,5 130 65 Arutelu pankrotihaldur Ly Müürsooga kohtu ekirjaga seoses. Vastus kohtu 21.03.2012 e-kirjale hageja alternatiivnõude arutamisele 22.03.2012 0,45 130 58,5 ilmumiseks kohtus. Kohus arvestades töö sisu ja raskuse astet ning mõislikkust töö tasustamisel, on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik kulu selle töö osas 46.32 €. (tunnihind 31.95 €). 6) 27.03.2012 0,5 130 65 Vastus maakohtu e-kirjale pankrotihaldurile saadetud kohtu kirjaga suulisele küsitlusele ilmumiseks. Kohtutoimikus eelneva kohta andmeid ei ole, mistõttu kohtul ei ole võimalik väidetavat kulu õigusabile tasustada. 7) 12.04.2012 0,75 130 97,5 pankrotihalduri seisukoht hageja loobumisele hagist. Kohtule on 12.04.2012.a. esitatud seisukoht avaldusele hagist loobumisele. Kohus on seisukohal, et arvestades töö sisu ja raskuse astet ning mõislikkust töö tasustamisel, on põhjendatud ja vajalikus kuluks selle töö osas 47.93 €. (tunnihind 63.91 €). Seega kohus rahuldab Oskar Investeeringud OÜ (pankrotis) poolt tehtud kulutused õigusabile põhjendatud ja vajalikus ulatuses summas 630.52 €.

Maili Tartu Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2012 määruse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

Tsiiviilasi 2-09-9146

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.