Tsiviilasi nr 2-10-54984
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Annemarie Gerassimov
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2012.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-54984
Tsiviilasi
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ hagi OÜ xxxxxxxxx ja K. K. vastu võlgnevuse 809,18 euro (12 660,95 krooni) ja viivise nõudes. Hageja: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ (registrikood xxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx) Esindaja: Adv. A. N. (Advokaadibüroo xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; asuk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x) Kostja1: OÜ xxxxxxxxx (reg.kood xxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx ) Kostja2: K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Esindaja: Adv. M. V. (Advokaadibüroo xxxxxx&xxxxx; asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x )
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse vorm
lihtmenetlus
Hagi hind
809.18 eurot
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus ei anna TsMS § 637 lg 2l alusel kohtuotsuse edasikaebamiseks luba.
05.11.2010.a esitas hageja hagi OÜ xxxxxxxxx vastu, millest nähtuvalt saatis 25.07.2012.a K. K. kostja esindajana hagejale e-maili aadressilt x. Kostja palus esitada erinevate varuosade hinnakirja ja informatsiooni nende saadavuse kohta. Hageja saatis 26.07.2010.a kostja elektroonilisele aadressile hinnapakkumise soovitud varuosade kohta. Kostja kinnitas 26.07.2010.a e-kirjas, et pakutud varuosade hinnad on sobivad ning esitas tellimuse. Hageja informeeris kostjat varuosade saabumisest ja palus kostjal varuosadele järele tulla, samas esitas arve summas 12 660,95 krooni s.o 809,18 eurot maksetähtajaga 20.08.2010.a. Kostja ei ole korduvatele meeldetuletustele vaatamata täitnud ostu-müügilepingust tulenevaid kohustusi ning keeldub arve tasumisest ka tulevikus. Hageja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ on esitanud hagi OÜ xxxxxxxxx vastu võlgnevuse 809,18 euro (12 660,95 krooni) ja viivise nõudes.
20.12.2010.a esitas kostja1 nõudele vastuväited, mille kohaselt ei tunnista nõuet. Kostja1 on seisukohal, et ei ole sõlminud hagejaga lepingut varuosade ostmiseks. K. K. ei ole kostja juhatuse liige alates 28.02.2008.a, seega puuduvad tal õigused kostja esindamiseks. Hageja ei ole pöördunud kostja poole ettepanekuga tehing heaks kiita, selle asemel on nõudnud tühise tehingu täitmist. Kostjale1 jääb arusaamatuks, millistel põhjustel pidas hageja lepingut sõlmituks olukorras, kus ta ei veendunud K. K. esindusõiguse olemasolus ega ka selles, et hinnapakkumist on aktsepteeritud ning tellimus tõepoolest esitatud.
05.01.2011.a esitas hageja taotluse kaasata kostjana menetlusse K. K. . Hageja palub juhul, kui kohus jätab hagi OÜ xxxxxxxxx vastu rahuldamata, mõista hagis esitatud nõuded alternatiivselt välja K. K. ́lt. Kohus rahuldas hageja taotluse 21.03.2011.a kohtumäärusega ja kaasas tsiviilprotsessi kostjana2 K. K. (tl 61-62). 06.06.2011.a esitas Kostja2 oma vastuse, millest nähtuvalt palub hagi jätta rahuldamata. Kostja2 selgitab, et temale ei ole keegi kaupa üle andnud, seega puudub võlgnevus hageja ees. 26.09.2011.a ja 07.11.2011.a esitatud vastusest nähtuvalt teavitab kostja2, et alates 27.08.2008.a on välja kuulutatud tema füüsilisest isikust ettevõtja pankrot ning pankrotihalduriks on määratud A. L. . Kostja2 esitas taotluse kaasata protsessi pankrotihaldur, mille kohus jättis 30.11.2011.a kohtumäärusega rahuldamata (tl 123-124).
09.06.2011.a, 04.10.2011.a ja 08.05.2012.a esitas hageja omapoolsed seisukohad, millest nähtuvalt jääb oma varasemalt avaldatu juurde. Samas lisas hageja, et tal oli mõistlikult võimalik eeldada kostja2 esindusõiguse olemasolu, kuna kostja2 saatis tellimuse aluseks olevad e-kirjad elektrooniliselt aadressilt x . Ühtlasi pidi kostja1 olema teadlik kostja 2 tegevusest, kuna tehing nähtus raamatupidajale saadetud arvelt. 23.04.2012.a teatas kohus pooltele, et lahendab asja TsMS § 405 lg 1 alusel seda kohtuistungil arutamata ja andis pooltele tähtaja kuni 08.05.2012.a, mille jooksul oli antud tsiviilasjas veel võimalik esitada avaldusi ja dokumente (tl 130).
Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus on otsust tehes uurinud ja hinnanud järgmisi tõendeid: väljavõte elektoonilisest kirjavahetusest 25.07.2010.a kuni 26.07.2010.a (tl 7-20); arve nr 100398 summas 12 660,95 krooni s.o 809.18 eurot koos väljastusteatega (tl 21-22); kostja1 äriregistri väljavõte (tl 4748). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ (hageja) ja OÜ xxxxxxxxx (kostja1) varuosade ostu-müügilepingu, mille alusel kostja kohustus kauba vastu võtma ja tasuma asja ostuhinna rahas ning hageja kohustus tellitud kauba kostjale üle andma ja tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale. Kostja ei ole omapoolset põhikohustust täitnud nõuetekohaselt, jättes tasumata tellitud varuosade eest. Kostja1 on kohtule esitanud vastuväite, millest nähtuvalt ei ole ostu-müügilepingut poolte vahel sõlmitud, seega on hageja esitatud nõue õigusliku aluseta. Hageja on palunud tsiviilprotsessi kaasata kostjana2 K. K. , kes OÜ xxxxxxxxx esindajana varuosade ostu-müügilepingu sõlmis. Hageja palub kohtul alternatiivselt juhul, kui kohus jätab hagi kostja1 vastu rahuldamata välja mõista võlgnevus kostja 2-lt. Kostja2 on kohtule samuti esitanud vastuväite, millest nähtuvalt ei ole ostu-müügilepingut poolte vahel sõlmitud, seega on hageja esitatud nõue õigusliku aluseta. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Kohus selgitab, et müügileping on mitmepoolne tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Lepingu kohustuslikeks elementideks on tahe, tahteavaldus, lepingu alus ja motiiv. Leping kui õiguslikele tagajärgedele suunatud kokkulepe eeldab alati lepingut sõlmivate isikute
sellekohast soovi ehk seesmist tahet, mis on tahteavalduse subjektiivseks koosseisutunnuseks. Tahteavalduse objektiivseks koosseisutunnuseks on tahte avaldamine. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamisega ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja on kohtule esitanud müügilepingu sõlmimist tõendava tõendina väljavõtte hageja ja kostja e-kirjad (tl 7-20). Digitaalallkirja seaduse (DAS) § 2 lg 1 kohaselt on digitaalallkiri tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. DAS § 2 lg 3 kohaselt peab digitaalallkiri koos selle kasutamise süsteemiga: 1) võimaldama üheselt tuvastada isiku, kelle nimel allkiri on antud; 2) võimaldama kindlaks teha allkirja andmise aja; 3) siduma digitaalallkirja andmetega sellisel viisil, mis välistab võimaluse tuvastamatult muuta andmeid või nende tähendust pärast allkirja andmist. DAS § 3 lg 1 kohaselt on digitaalallkirjal samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal, kui seadusega ei ole neid tagajärgi piiratud ning on tõendatud allkirja vastavus DAS § 2 lõike 3 nõuetele. Antud juhul puudub kohtul võimalus tuvastada e-kirjade autorit põhjusel, et kõik nimetatud ekirjad on allkirjastamata. Asjaolu, et kostja2 on ka varasemalt nimetatud meilikontot kasutades tellimusi hagejale esitanud on hageja poolt tõendamata. Kohus asub seisukohale, et TsMS § 238 lg 5 alusel tuleb eeltoodud põhjustel hageja poolt esitatud tõendid (tl 7-20, elektrooniline kirjavahetus) jätta arvestamata, kuna tegemist on ilmselgelt ebausaldusväärse tõendiga. Lisaks peab kohus vajalikuks hagejale selgitada, et seadus on sõnaselgelt reguleerinud esindusõiguseta isiku poolt tehtud mitmepoolse tehingu tagajärgi. TsÜS § 34 lg 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kohtule nähtuvalt ei ole kostja varuosade müügilepingu sõlmimist hiljem heaks kiitnud, seega oleks antud juhul tegemist esindusõiguseta isiku poolt tehtud mitmepoolse tehinguga, mis on tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega oleks hageja/müüja põhikohustuseks anda tellitud kaup kostjale üle ja teha võimalikuks kauba omandi üleminek. VÕS § 209 lg 2 kohaselt juhul, kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks. Antud juhul ei ole hageja kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks kauba üleandmise kokkulepe (koht, viis aeg jt olulised lepingutingimused). Kohtule tsiviilasja materjalidest ja kostja selgitustest nähtuvalt ei
ole hageja kostjale kaupa üle andnud, seega puudub antud juhul kostjatel kohustus saadu tagastamiseks. Kohus selgitab hagejale, et tehingut ei muuda kehtivaks ka asjaolu, et hageja poolt väljastatud arve (tl 21-22) on kostjale kätte toimetatud. Kohus selgitab hagejale, et TsÜS § 130 lg 2 kohaselt juhul, kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta lisaks TsÜS § 130 lg 1 nimetatud kahjule hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. TsÜS § 130 lg 3 kohaselt ei vastuta esindusõiguseta isik vastavalt TsÜS § 130 lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui tehingu teine pool esindusõiguse puudumisest teadis või pidi teadma. Kohtule esitatud tõenditest (tl 47-48) nähtuvalt ei ole kostja 2 OÜ xxxxxxxxx juhatuse liige alates 2008.a. ÄS § 28 lg 1 kohaselt on äriregistri kanded avalikud. ÄS § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistris tehtud kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Igaühel on õigus tutvuda registrikartoteegi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju. Kohus selgitab hagejale, et Eestis on Justiitsministeeriumi haldusalas Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), mille eesmärgiks on luua häid integreeritud e-teenuseid pakkuv innovaatiline keskkond riigihaldus-, õigus- ja kriminaalpoliitika efektiivsemaks rakendamiseks. RIK arendab ja haldab riigile ning kodanikele väga olulisi registreid ja infosüsteeme nagu näiteks e-äriregister. E-äriregister on avalik andmebaas, mis võimaldab kõigil huvitatud isikutel: tasuta tutvuda ettevõtte B-kaardi, üldandmete ja maksuvõla infoga; teha päringuid nime, registrikoodi, asukoha, tegevusala jm järgi; saada majandusaasta aruandeid, põhikirju, isikuja kommertspandiandmeid jne; jälgida ettevõtete menetlusinfot ja kandemuudatusi reaalajas; tasuta kontrollida Eesti isikute äri- ja ettevõtluskeeldusid; visualiseerida erinevate ettevõtete ja isikute omavahelisi seoseid. Äriregister on avalik andmebaas, milles kajastuvad m.h märked ettevõtte juhatuse liikmelisuse kohta (vt https://ariregister.rik.ee/ ). Äriregistri kanne juhatuse liikme kohta kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad kandele tuginedes ÄS § 34 lg-te 2 alusel lugeda sinna juhatuse liikmena kantud isiku õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema. Kohus asub seisukohale, et hagejal lasus lepingut sõlmides kohustus tegutseda käibes vajalikku hoolsust järgides, s.t kontrollida isiku esindusõiguse olemasolu tehingu sooritamisel. Antud juhul ei ole hageja tegutsenud ettevõtja tavapärast hoolsuskohustust järgides. Lisaks märgib kohus, et kuigi lepingu võib sõlmida nii suulises kui ka kirjalikus vormis lasub hagejal TsMS § 230 lg 1 kohaselt kohustus tõendada hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. TsMS § 438 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus selgitab hagejale, et antud juhul ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid millest nähtuks müügilepingu sõlmimine kostaga1 või kostjaga2, mõlemad kostjad on müügilepingu sõlmimisele sõnaselgelt vastu vaielnud. Samuti on esindusõiguseta isiku poolt sooritatud tehing TsÜS § 129 lg 1 kohaselt tühine ning TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 130 lg 3 kohaselt ei vastuta esindusõiguseta isik vastavalt TsÜS § 130 lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui tehingu teine pool esindusõiguse puudumisest teadis või pidi teadma. Kohus asub seisukohale, et avalikust riiklikust registrist kättesaadav informatsioon võimaldab kontrollida ettevõtet esindava isiku esindusõiguse olemasolu, seega oleks hageja kostja2 esindusõiguse puudumisest pidanud teadma. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni.
Annemarie Gerassimov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.