Tsiviilasi nr 2-11-49157
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2012. a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-49157
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi Rxxxx Exxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
192,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150); esindaja: Silver Eensaar (OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150, e-post: [email protected]); Kostja: Rxxxx Exxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Julianus Inkasso OÜ hagi Rxxx Exxxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Rxxxx Exxxxxx Julianus Inkasso OÜ kasuks 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot 23 senti. Sissenõutavast summast moodustab 192,14 eurot põhivõlg ja 192,09 eurot viivis. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Rxxxx Exxxxxxx kanda. Mõista välja RxxxxExxxxxxxxx Julianus Inkasso OÜ kasuks 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot 31 senti menetluskulude katteks. Sissenõutavast summast moodustab 63,91 eurot nõude esitamisel tasutud riigilõiv ja 63,40 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.
1 (3)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Julianus Inkasso OÜ esitas 13.10.2011.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rxxxx Exxxxxx vastu võlgnevuse 384,23 euro ja menetluskulud 47,93 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule 12.12.2011.a makseettepaneku. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus otsustas 21.02.2012. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Julianus Inkasso OÜ esitas 27.04.2012.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Rxxxx Exxxxxx vastu võlgnevuse 192,14 eurot, viivise 192,09 eurot ja menetluskulude hüvitamise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega tema teadaolevasse elukohta, vastavalt TsMS §-le 394, ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määruse ja hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 08.05.2012.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt ja ei ilmu kohtuistungile. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. AS Elisa Mobiilsideteenused õiguseellane (Radiolinja Eesti AS) sõlmis kostjaga 10.05.2004. a liitumislepingu nr 1108818 ja Elisa Eesti AS sõlmis kostjaga 23.12.2007. a liitumislepingu nr 1648083. Radiolinja Eesti AS ja Elisa Eesti AS kohustusid lepingute alusel pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele.
2 (3)
Kostja kasutas pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu(te) tingimusi. Vastavalt lepingute Üldtingimuste punktile 7.9 on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest. AS Elisa Eesti loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Poolte vahel on kaupade müümisest ja telekommunikatsiooniteenuste müümisest tulenev õigussuhe, mida reguleeritakse VÕS § 208 lg 1, lg 2 sätete järgi. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Kostja ja Elisa Eesti AS on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,15% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viiviseid perioodi 18.08.2008 kuni 25.04.2012. a eest kokku summas 387,93 eurot, kuid tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 192,09 eurot.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista tasutud riigilõivu summas 63,91 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu 159,78 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu väljamõistmine sellises ulatuses ei ole põhjendatud. Taotletud tasu jääb küll iseenesest Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalselt lubatava kulu piiresse, kuid käsitletavas tsiviilasjas ei ole sellises ulatuses tasu määramine põhjendatud. Tegemist on tüüpnõudega, mida võlanõuete menetlemisele ja sissenõudmisele spetsialiseerunud õigusbüroo lahendab massiliselt. Asjas ei esine erilist keerukust või töömahtu lisavaid asjaolusid. Kohtus on asja menetletud kirjalikus menetluses ja selle raames ei ole hagejal tulnud teha midagi rohkemat kui esitada hagiavaldus koos lisadega kohtule. Tegemist on n.ö miinimumkoosseisu hagiga. Sellise hagi menetlemisel ei ole põhjendatud ega vajalik kanda õigusabikulusid protsendina nii suures ulatuses (83,15 %) põhinõudest. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja õigusabikulud 33% ulatuses põhinõudest ehk summas 63,40 eurot.
Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.