Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
15.juunil 2012.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-10-66584 Danske Bank A/S Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu hagi RVja MDvastu solidaarselt võlgnevuse ja viivise nõudes 16 241,74 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Danske Bank A/S (registrikood 61126228, asukoht Holmens Kanal 2-12, 1092 Kopenhaagen K, Taani Kuningriik) Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn; e- post: [email protected]). Kostjad: RV(isikukood XXX, elukoht XXX). MD(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi (Advokaadibüroo Nurmi & Partner, Suur-Karja 11, 10140 Tallinn; e- post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
08. mai 2012.a.
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista solidaarselt RV’ilt ja MD’ilt Danske Bank A/S Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu kasuks kokku 17 966,33 eurot, millest põhinõue moodustab 13 836,89 eurot ja viivis 4 129,45 eurot. Menetluskulude jaotus
Jätta Danske Bank A/S Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu menetluskulud 85,2 % ulatuses solidaarselt RV’i ja MD’i kanda ja 14,8 % ulatuses Danske Bank A/S Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu enda kanda. RV’i ja MD’i menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Danske Bank A/S Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu esitas kohtule hagi RVja MDvastu solidaarselt võlgnevuse 254 128,05 krooni ja viivise 26 983,95 krooni väljamõistmiseks. Danske Bank A/S Eesti filiaal ja TGOÜ sõlmisid 10.09.2008.a. kapitalirendilepingu nr XXX, mille alusel omandas hageja TGOÜ ülesandel ja huvides sõiduauto Lexus RX300, tehasetähisega XXX hinnaga 21 729,96 eurot ehk 340 000 krooni (summa koos käibemaksuga) ning andis sõiduki TGOÜ kasutusse. TGOÜ kohustus tasuma hagejale sõiduki kasutamise eest lepingujärgseid makseid vastavalt lepingu lahutamatuks osaks olevale maksegraafikule. Ühtlasi sõlmisid hageja ja kostjad 10.09.2008.a. käenduslepingud nr. KÄ-XXX-1, KÄ-XXX-2, millega käendajad kohustusid hageja ees solidaarselt koos kostja TGOÜ-ga vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt käenduslepingute punktile 1 on käendajate vastutuse rahaline maksimumsumma 281 112,00 krooni. Kuna TGOÜ ja käendajad ei tasunud hagejale lepingujärgseid makseid nõuetekohaselt vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ning hageja poolt antud täiendavale tähtajale, siis ütles hageja 23.02.2009.a. vastavalt lepingu punktile 10.1. lepingu üles ennetähtaegselt ja nõudis sõiduki viivitamatut tagastamist. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga võlgnevad kostjad hagejale kokku 254 128,05 krooni. Nimetatud põhivõlgnevus koosneb sõiduki jääkväärtusest summas 191 274,49 krooni, maksegraafiku alusel tasumata kuumaksetest summas 25 225,75 krooni ja tasumata kindlustusmaksetest summas 37 627,81 krooni. Hageja ja kostjad on lepingu tingimustes kokku leppinud viivises 0,3000% võlgnevuselt iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga võlgnevad kostjad hagejale viiviseid kokku 445 232,34 krooni. Hageja on otsustanud viiviste võlgnevust vähendada ning nõuab kostjatelt viiviste tasumist kokku summas 26 983,95 krooni. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, kuid suurendas viiviseid 37 627,81 krooni (2 404,86 euro) võrra. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastuväited ja põhjendused
2.Kostjad hagi ei tunnista. Hagiavalduses on vastuolu esitatud tõendite ja faktiväidete osas. Maksegraafiku esitamine ei tõenda võlgnevuse olemasolu. Kostjatele ei ole teada lepingu ennetähtaegne ülesütlemine ning hageja ei ole seda ka tõendanud. Viited korduvatele meeldetuletustele on paljasõnalised ja ei vasta tegelikkusele. Vale on, et kostjatele on hageja esitanud nõuded sõiduki tagastamise kohta. Segane on väide, et kostjad ei ole sõidukit tagastanud ega ka lepingust tulenevalt võlgnevust tasunud. Kostjatele ei ole esitatud mingeid nõudeid sõiduki tagastamise ega võlgnevuse tasumise kohta. Kostjad vaidlevad vastu ka nõude summadele. Hagist ei nähtu, kuidas on toimunud viivise kujunemine ja ka põhivõlgnevuse summa kujunemine. Eraldi on välja toodud jääkväärtus ja kuumaksed. Samas sisaldab jääkväärtus kuumakseid, seega on selgusetu, mille alusel on lisatud jääkväärtusele veel kuumaksete summa. Viimane teade sõiduki tagastamise kohta oli 07.03.2009.a. Sampo Liising vara tagastamise nõue, pärast mida
pidi vastutav kasutaja RT, kelle otseses valduses nimetatud sõiduk oli, selle tagastama. 07.05.2009.a. vara tagastamise teates oli märgitud, et lepingu lõpetamisel realiseerib liisinguandja vara ja rahuldab saadud vara arvel oma nõude liisinguvõtja vastu. Juhul kui saadud rahast ei piisa kogu liisinguandja nõude rahuldamiseks, esitab liisinguandja täiendava nõude puudujääva osa summa osas. Peale seda ei ole midagi toimunud, ei ole esitatud mingeid nõudeid, millest tulenevalt oli liisinguvõtja ja kostjad kindlad, et sõiduk on tagastatud ja müügist saadud rahast on kõik nõuded rahuldatud ning et liisinguandjal ei ole enam nõuet liisinguvõtja suhtes. Seega ei kuuluks hagi rahuldamisele isegi juhul kui liisinguandjal esineks täna nõue liisinguvõtja vastu, kuivõrd sel juhul on tegemist hea usu põhimõtte olulise rikkumisega, mis välistab hagi rahuldamise. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seletused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus VÕS § 367 lg 1, mille kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja nõue kostjate vastu tuleneb VÕS § 145 lg 1, mille kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada; lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
5.Kohtule esitatud kirjalike tõenditega leidis kohtuistungil tõendamist, et hageja ja TGOÜ sõlmisid majandus-kutsetegevuses 10.09.2008.a. kapitalirendilepingu nr. XXX (t/l 7). Nimetatud lepingu esemeks oli sõiduauto Lexus RX300, tehasetähisega XXX hinnaga 21 729,96 eurot (340 000 krooni). Kapitalirendilepingu lahutamatuks lisaks olevate kapitalirendilepingu üldtingimuste p. 1.3 järgi kohustus nimetatud liisinguvõtja tasuma liisinguandjale lepingu tähtaja jooksul rendimakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule ja/või kindlutusmakseid vastavalt kindlustusmaksete tasumise graafikule. Hageja on eelpool nimetatud lepingu 23.02.2009.a. teatisega üles öelnud põhjusel, et äriühing on korduvalt rikkunud lepingujärgseid maksekohustusi ning ei ole võlgnevust likvideerinud ka hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul (t/l 18). Samuti esitas hageja äriühingule viidatud kirjas lepingueseme sõiduauto Lexus
RX300 viivitamatu tagastamise nõude. Hageja nõue kostjate vastu tuleneb 10.09.2008.a. hageja ja kostjate MDja RVvahel sõlmitud käenduslepingutest nr. KÄ-XXX-1 ja KÄXXX-2 (t/l 16-17), millega kostjad kohustusid vastutama solidaarselt koos TGOÜ-ga lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Hageja on 13.10.2010.a pöördunud kostjate poole nõudekirjadega nr. 5693 ja 5694, milles palub kostjatel tasuda võlgnetav summa 255 116 krooni (16 304,88 eurot) koos võla sissenõudmiseks tehtud kulutustega summas 45 920,88 krooni (2 934,88 eurot) hiljemalt 20.10.2010.a. oma esindaja kontole (t/l 20-21). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud liisinguleping on hagejapoolse ülesütlemise tõttu lõppenud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad peavad tasuma hagejale hagetava rahasumma.
6.Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja nõudele kogusummas 17 966,33 eurot. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on kohtule esitanud lisaks kapitalirendilepingule XXX ka lepingu lisa 1 so maksegraafiku, millest nähtub, kuidas äriühing pidi võlgnetavaid makseid tasuma. Ka on hageja esitanud viidatud kapitalirendilepingu lisa 2 so vara vastuvõtu - üleandmise akti, mille kohaselt on liisinguvõtja esindaja MDvastu võtnud sõiduauto Lexus RX 300. Kostjate väitel ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud maksegraafik (t/l 13) võlgnevuse olemasolu. Kohus nõustub kostjate väitega, et maksegraafik iseenesest ei tõenda võlgnevuse vaid kohustuse olemasolu. Kuid kohus leiab, et kuivõrd hageja on antud juhul tõendanud kohustuse olemasolu, siis tuleb kostjatel tõendada kohustuse puudumist st seda, et äriühing on oma kohustuse hageja ees kohaselt täitnud. Käesoleval juhul ei ole kostjad hagetava kohustuse täitmise kohta tõendeid esitanud, ka ei ole kostjad tuginenud sellele, et tegelikkuses on kohustus hageja ees täidetud. Sisulisi vastuväiteid hagile kostjad kohtule esitanud ei ole. Kostjad tuginevad muuhulgas sellele, et ei ole tõendatud lepinguesemeks oleva sõiduki mittetagastamine hagejale. Kostjatele teadaolevalt pidi sõiduki vastutav kasutaja ja otsene valdaja RT selle hagejale tagastama. Kohus juhib kostjate tähelepanu, et hagejaga oli lepingulises suhtes TGOÜ, mille juhatuse liikmeteks ja seega seaduslikeks esindajateks olid ajavahemikul 04.03.2008.a. 02.12.2011.a. (s.t. kuni äriühingu registrist kustutamiseni) kostjad (t/l 32, 146). Seega oli just kostjatel äriühingu seadulike esindajatena kohustus täita lepingut ja tagastada lepingu ülesütlemise korral liisinguese. Lepingu lisaks olevate üldtingimuste p. 9.1 kohaselt kannab liisinguvõtja liisinguandja ees täielikku ja tingimusteta vastutust vara säilimise eest alates müüjalt vara vastuvõtmise hetkest liisinguvõtja poolt kuni vara omandamiseni liisinguvõtja poolt või lepingu ennetähtaegse lõpetamise ja vara tagastamiseni liisinguandjale sõltumata liisinguvõtja süüst. Üldtingimuste p. 10.3 järgi lepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja vara ja varaga seotud dokumentatsiooni liisinguandjale koheselt tagastama liisinguandja poolt näidatud ajal ja kohas. Seega on asjakohatud kostjate väited selle kohta, et nende teada pidi sõiduki otsene valdaja tagastama sõiduki hagejale. Sõiduki tagastamist tõendab vastuvõtu - üleandmise akt, kohtule sellist akti sõiduki tagastamise kohta esitatud ei ole. Ka ei ole esitatud muid tõendeid, mis nimetatud asjaolu kinnitaks. Kohus märgib, et see, kellele äriühingu seaduslikud esindajad liisingueseme otsese valduse üle andsid on nende enda riisiko, mis ei puutu käesolevasse vaidlusse. Vajadusel on kostjatel õigus pöörduda nõudega sõiduki otsese valdaja vastu. Ka üldtingimuste p 9.2 sätestab, et vara hävimine, vargus, kaotsiminek või kahjustamine liisinguvõtjast mitteolenevatel või tema poolt mittekontrollitud põhjustel ei vähenda ega vabasta liisinguvõtjat punktis 9.1 sätestatud vastutusest. Ka ei ole asjakohased kostjate väited selle kohta, et nad ei ole saanud hagejalt meeldetuletust või nõuet sõiduki tagastamise kohta. Kostjad ise on kohtule esitanud hageja poolt 07.05.2009.a. saadetud nõudekirja vara tagastamiseks (t/l 73), seega ei vasta kostjate väited nende poolt väidetule.
7.Hageja on arvestanud auto jääkmaksumuseks 12 224,67 eurot (191 274,49 krooni), milline tähendab tasumata väljaostumakseid alates 22.05.2009.a. (t/l 22). Hageja pole jääkmaksumuse arvestuses arvesse võtnud edaspidi tasuda tulnud intressi ega muid kulusid. Selliselt vastab pärast
ülesütlemist tasuda jäänud väljaostumaksete arvestus VÕS § 367 lg 2. Maksegraafiku (t/l 13) kohaselt väheneb vara maksumuse saldo vastavalt maksete plaanitud laekumisele. Nii nähtub maksegraafikust, et 15.12.2008.a. seisuga oli vara maksumuseks 13 439,66 eurot, 15.01.2009.a. 13 247,53 eurot ja 15.05.2009.a. 12 466,65 eurot. Kuivõrd hageja väidete kohaselt alates 15.12.2008.a ei ole äriühing lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, on põhjendatud ka hageja nõue tasumata maksete sissenõudmiseks summas 1 612,22 eurot (25 225,75 krooni). Kuivõrd hageja nõuab makseid, mis pidid laekuma enne kapitalirendi ülesütlemist, on põhjendatud ka neis sisalduva intressi väljamõistmine. Kohus leiab, et hageja nõue kostjate vastu sõiduki jääkväärtuse seisuga 22.05.2009.a. ja enne lepingu erakorralise ülesütlemist tasumata maksete saamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
8.Hageja on esitanud ka nõude kindlustusmaksete summas 2 404,86 eurot (37 627,81 krooni) saamiseks. Kohus leiab, et selles osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta täitis TGOÜ eest viimase kohustuse tasuda kindlustusandjale kindlutusmakseid. Asja materjalidest ei nähtu, kas ja kelle vahel oli sõlmitud kapitalirendilepingu esemeks oleva sõiduki suhtes kindlustusleping ning kas liisinguvõtjal oli kohustus tasuda kindlustusmakseid kindlustusandjale või oli selleks kohustatud hageja kui sõiduauto omanik. Seega tuleb selles osas jätta nõue rahuldamata.
9.Hageja on esitanud kostjate vastu ka viivisenõude summas 1 724,59 eurot (26 983,95 krooni). Kohtuistungil suurendas hageja esindaja alternatiivselt viivisenõuet 2 404,86 euro (37 627,81 krooni) võrra. Kostjate lepinguline esindaja vaidles alternatiivsele nõudele vastu põhjusel, et kohtuistungil ei saa suuliselt protokollilises vormis nõuet muuta. Kohus leiab, et iseenesest on kostjate vastuväide õige selles, et suuliselt ei ole võimalik kohtuistungil hagi alust või eset muuta (05.11.2008.a. RKTKo 3-2-1-82-08). Samas ei loeta TsMS § 376 lg 5 p 2 kohaselt hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist (17.12.2008.a. RKTKo 3-2-1-109-08). Seega ei ole kostjate esindaja vastuväide käesoleval juhul asjakohane. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohtule esitatud kapitalirendilepingust (t/l 7) nähtub, et äriühing TGOÜ kohustub tasuma lepingujärgset viivist 0,3000% võlgnevuselt iga viivitatud päeva kohta. Hagiavalduse kohaselt võlgnevad kostjad perioodi 22.05.2009.a. kuni 29.12.2010.a so 584 päeva eest viivist kokku 28 455,53 eurot (445 232,34 krooni). Kostjad viivisenõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud ega taotlenud viivise vähendamist. Kohus leiab, et hageja nõue viivise saamiseks tuleb rahuldada. Äriühing ei ole kohaselt täitnud oma lepingulisi kohustusi ning seega tuleb kostjatelt välja mõista viivis hageja poolt nõutud summas 4 129,45 eurot.
10.Hagi osalisel rahuldamisel on aluseks VÕS § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja öelda leping üles. Kõige eeltoodu alusel ning juhindudes VÕS § 65 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuse ühist täitmist või igaühelt või mõnelt neist, sama seaduse §-st 101 lg 1 p 1 ja 6, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist, samuti §-st 142 lg 1 ja § 145 lg 1 ja lg 2, mis sätestavad käendaja ja põhivõlgniku solidaarvastutuse ning ka käendaja vastutuse kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest, eelkõige viivise maksmise eest, leiab kohus, et hagi kostjate vastu kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Kõige eelpooltoodu alusel peab kohus põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjatelt võlgnevuse summas 17 966,34 eurot (põhinõue 12 224,67 + tasumata kuumaksed 1 612,22 + viivis 4 129,45). Kuivõrd käenduslepingutes (t/l 16-17), on sätestatud kostjate vastutuse
maksimumsummaks 17 966,33 eurot (281 112 krooni), tuleb hagi rahuldada nimetatud summas. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvutusreeglitest ja Euroopa Keskpanga ametlikust vahetuskursist
12.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
13.TsMS § 442 lg 2 p 51 järgi tuleb kohtul otsuse sissejuhatuses märkida muuhulgas tsiviilasja hind. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 1 ja 2 kohaselt hagihinda arvutatakse põhinõude järgi ning hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Käesoleval juhul on seega hagihinnaks 16 241,74 eurot. Menetluskulude jaotamine
14.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 85,2% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning 14,8% ulatuses tema enda kanda. Kostjate menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.